4-10-2822 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2822 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuist

§ 161mõttes.

Tõlgi ülesannet ei või täita muu subjekt, tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on õigustühine. Kohtuistungitel jäi kaebaja kaebuse juurde, antud ütluste kohaselt sõitis ta mingil ajal vasakpoolsel sõidurajal, aga mitte kogu aja. Otsis tagasipöördekohta, soovis sõita ühte poodi, ei teadnud täpselt, kuhu pöörata. Tunnistas, et parem rada oli vaba, aga eeldas, et on vaja pöörata vasakule. Politsei seisis seal, kus ta soovis pöörata vasakule, kaebaja jäi neid vaatama. Seejärel oli vaja keerata juba ümber, et jõuda poodi tagasi. Kui kaebaja ei oleks otsinud pööramise kohta vasakule ja hiljem tagasi, siis ei oleks ta vasakus reas sõitnud. Läks üritusele Sinimäele, mis omas ühiskonnas suurt resonantsi. Kolleegid olid teda eelnevalt hoiatanud, et ta oleks ettevaatlik, et teel võivad tekkida probleemid, nad on märganud, et teda jälgitakse. Kaebajale pakuti võimalust sõita Tallinna tõlgi järgi, aga see ei olnud reaalne, kuna oli vaja jõuda üritusele, politseitöötajad hoidsid teda kinni. Ta ütles, et kirjutab alla millele iganes, tõlgivad kuidas oskavad. Pärast selgus, et nad ei ole tõlgid. Politseiametnikud suhtlesid temaga eesti ja vene keeles, peamiselt vene keeles. Väärteoprotokolli märkis, et see oli talle arusaadav vaid menetleja sõnade järgi. Kirjutas ütlused dikteerimise järgi, küsis, mida peab tegema, et kiiremini saaks. 3 Tunnistaja Argo O andis kohtuistungil ütlusi, et kaebajat isiklikult ei tunne, oli näinud tööalaselt. 27.07.2010.a tehes tööd Tallinn-Narva maanteel oli kaugelt näha, et teises sõidureas on pruun auto,

1. reas ei olnud ees ega taga kedagi. Tallinnast Narva suunas sõitnud sõiduk liikus
2. reas patrullsõiduki suunas ajal, mil tunnistaja viibis viadukti peal patrullsõidukis, oli hästi nähtav. Sõiduki peatumise ajal väljus patrullsõidukist, küsis isiku dokumente, palus ta politseiautosse, kus paariline koostas väärteomaterjalid. Kaebaja auto juures isikuga suhtles eesti keeles, politseiautos vene keeles. Mõlemad paarimehega nägid, et kaebaja auto sõitis
3. reas, sest mõlemad olid autos, see hetk ei olnud 1-2 sekundit. Tunnistaja Voldemar T andis kohtuistungil ütlusi, et kaebajat isiklikult ei tunne, oli näinud tööalaselt paar korda. Teostas Argo O Tallinn-Narva maanteel liiklusjärelevalvet, nad olid suunaga Tallinna poole ja märkasid Tallinna poolt Narva suunas sõidukit, mis liikus mööda teist sõidurada. Trass oli tühi,
4. sõidurajal kedagi ei olnud, mõtlesid, et küsivad, miks isik kasutab
5. rada ajal, mil
6. rada on vaba. Argo O läks auto juurde, veidi aja möödudes tuli isikuga politseiautosse. V. Teras tutvustas ennast isikule ja küsis, miks ta sõidab
7. reas kui teised on vabad, isik vist ütles, et otsib tagasipöördekohta. Tunnistaja selgitas isikule, et tuleb kasutada
8. rada kui teised read on vabad, arusaamatuks jäi isiku jutt tagasipöördekoha kohta, kuna isik oleks saanud viaduktilt maha sõita ja ära pöörata seal kus nad seisid. Kuna isik ei olnud nõus, otsustasid koostada väärteoprotokolli. Menetlus toimus vene keeles isiku initsiatiivil. Pakkus korduvalt tõlgi võimalust menetlusse, sellest isik loobus. Palus isikul teha protokollile märke, et protokoll on talle arusaadav. Alguses isik ütles, et tahab tõlki, siis ütles, et ei ole aega selleks. Materjalide tutvustamisel isik ütles, et saab aru. Ei meenu, et oleks isikule fraase dikteerinud, arvab, et selgitas kõike piisava täpsusega ja küsis veel üle, kas isik sai aru. Kohtuvälise menetleja palus kohtuistungil jätta Dmitri Linteri´i kaebuse rahuldamata. Rikkumine on tõendatud kaebaja enda ütlustega ja tunnistaja O ütlustega. Kaebajal puudus alus teises sõidureas sõitmiseks, menetlusnorme rikutud ei ole. Menetlus viidi läbi vene keeles, korduvalt pakuti kaebajale tõlki, millest ta keeldus ja avaldas ise soovi protokolliga tutvuga. Kõik see viitab, et kaebaja valdas menetluse keelt ja oli võimeline materjalidega tutvuma. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud kohtumenetluse pooled ning tunnistajad ning uurinud kõiki väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning salvestusi ning hinnangud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukojal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebajat on karistatud LS § 7435 lg 1 järgi LE § 110 rikkumise eest. LS § 7435 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse § 741 - § 7427, § 7430 - §7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis. LE § 110 kohaselt tohib sõidukiga, mida pole nimetatud liikluseeskirja §-des 111 ja 112, asula sõiduteel sõita pärisuunavööndis mis tahes rajal eeldusel, et täidetakse liikluseeskirja § 80 nõudeid. Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Väärteoprotokolli kohaselt sõitis D. Linter 27.07.2010.a kell 11:48 Tallinn-Narva mnt
9. km 4 mootorsõidukit asulavälisel teel, liikus mööda vasakpoolset (II sõidurada) ajal, mil parempoolne sõidurada oli vaba (ees, kõrval ega taga vahetult ei olnud ühtegi teist sõidukit) ehk ajal, mil parempoolne sõidurada ei olnud hõivatud. Kaebaja ning tunnistaja Argo O ’e kooskõlaliste ütlustega on kohtu hinnangul asjas tõendatud kaebaja liikumine väärteoprotokolli märgitud ajal ja kohas mitme tähistatud sõidurajaga teel vasakpoolsel sõidurajal ajal, mil sellest parempoolne sõidurada ei olnud hõivatud, seega LE § 110 rikkumine ning LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastav käitumine. Kaebaja käitumist ei muuda õiguspäraseks kaebaja viidatud vasakpöörde- ja pärast politseipatrullist möödumist tagasipöördekoha otsimine. Kaebaja selgitused tagasipöördekoha otsimise kohta pärast patrullsõidukist möödumist ei ole asjakohased, kuivõrd tunnistaja A. O’e ütluste kohaselt fikseeris ta kaebaja sõiduki liikumise teisel sõidurajal hõivamata esimese sõiduraja kõrval juba patrullsõidukile lähenemise ajal, seega ei ole kaebajale etteheidetav käitumine alates patrullsõidukini jõudmisest. Ka asjaolu, et asjas uuritud videosalvestuselt ei ole nähtav kaebaja liikumine just teisel sõidurajal, ei välista väärteo tõendatust arvestades kaebaja enda ütlusi teises sõidureas sõitmise kohta patrullsõidukile lähenemise ajal ning sellega kooskõlalisi tunnistaja A. O ’e ütlusi, et ta jälgis kaebaja sõiduki liikumist u 1 km ulatuses. Kaebaja selgitused teisel sõidurajal sõitmise kohta vasakpöördevõimaluse otsimiseks ei ole asjakohased, kuivõrd vastavalt LE § 101 tohib eraldusribaga teel väljaspool asulat vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on vastav liiklusmärk «Sõidurajad ja -suunad» ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk «Tagasipöördekoht». Vaidluse all ei ole ning ka asjas uuritud videosalvestuselt on üheselt näha, et rikkumise piirkonnas on Tallinn-Narva mnt eraldusribaga tee. Kaebaja ei ole kogu menetluse kestel osundanud, et oleks liikunud teises sõidureas liiklusmärkidest «Sõidurajad ja -suunad» või «Tagasipöördekoht» tulenenud vastava õiguse alusel. Samuti ei nähtu selliste Tallinn-Narva mnt-lt vasakpööret lubavate liiklusmärkide olemasolu ka asjas uuritud tõenditest. Patrullsõiduki algsest asukohast viaduktil nähtub kohtu hinnangul üheselt, et pöördevõimalused rikkumise piirkonnas olid lahendatud maha- ja pealesõitude ning viadukti abil ja mitte üle eraldusriba liiklusmärkide «Sõidurajad ja -suunad» või «Tagasipöördekoht» abil. Kohus on seisukohal, et D. Linter on pannud väärteo toime hooletusest, kuivõrd tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral liiklusoludesse oleks kaebaja pidanud vasakpoolses sõidureas liikumise lubamatust ette nägema. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja väited tunnistaja ja menetleja ametniku eelarvamuslikkuse ning väärteo lavastatuse kohta on ümber lükatud väärteo toimepanemist kinnitavate tõendite olemasoluga. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatisest nähtub kaebajal kehtivate karistuste olemasolu mitmete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, seega õigusrikkumiste toimepanemise jätkamine vaatamata varasematele karistustele, mis ei võimalda ka väärteoasjas menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, vaid kinnitab D. Linter’i karistamise vältimatust. Samas arvestades toime pandud rikkumise suhtelist väheohtlikkust ning teo toimepanemist hooletusest on olnud põhjendatud tema karistamine kohtuvälise menetleja poolt valitud määras. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta väärteoasja kohtuvälises menetluses, siis on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole ei väärteoprotokolli koostamisel ega väärteootsuse tegemisel rikkunud oluliselt väärteomenetlust ning seetõttu puudub ka alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks VTMS § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt VTMS § 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui 5 väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 10lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel.

Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tagatakse menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tõlgi abi.

§ 161

lg 1 kohaselt kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk ja lg 2 kohaselt ei või tõlgi ülesannet täita kriminaalmenetluse muu subjekt.

§ 161

lg 4 kohaselt on tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming tema puudumise tõttu õigustühine. Väärteomenetluse seadustikus ei ole menetluse keelde puutuvat sätestatud teisiti

§-st 10 ega 161. VTMS § 150 lg 1 p 9 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Kaebuse kohaselt on rikutud oluliselt väärteomenetluseõigust sellega, et eesti keeles koostatud väärteoprotokolli tõlkis menetlusalusele isikule politseiametnik, kes ei ole käsitletav tõlgina VTMS § 24 ja

§ 161mõttes.

Kohus kaebaja väidetega väärteomenetluse olulise rikkumise kohta ei nõustu. Kohtus uuritud heliga videosalvestusest patrullsõidukis läbi viidud menetlustoimingute kohta kuuldub kohtu hinnangul üheselt, et väärteomenetlus toimus kaebajale mõistetavas vene keeles ning viisil, mis ei tekitanud menetlusaluses isikus ebaselgusi ei talle kuuluvates õigustes, kohustuses ega menetlustoimingute olemuses. Ainus ebaselgus, mis menetlusalusel isikul oli ning püsis, oli tema käitumise etteheidetavuses ja tema liikluskäitumisele reageerimise põhjendatuses, mis ei ole käsitletav ebaselgusena, mida venekeelse menetluse asemel eestikeelne menetlus ja iseseisva isikuna osalev tõlk oleksid saanud või võinud mõjutada. Väärteomenetlust toimetanud ja väärteoprotokolli koostanud Voldemar Teras on kohtus selgitanud ja kinnitanud, et menetlus toimus vene keeles menetlusalusaluse isiku initsiatiivil, kellele ei jäänud väärteomenetluse olemus menetleja vene keele oskuse tõttu arusaamatuks ning kes loobus talle pakutud tõlgi kasutamise võimalusest. Ka ei ole kaebaja kogu menetluse kestel väitnud ja ka kohtus uuritud menetlustoimingute helisalvestusest ei kuuldu, et menetlusalune isik oleks venekeelsest menetlusest keeldunud ning väärteoprotokolli pöördel on tema allkiri VTMS § 19 teksti venekeelse tõlke juures, samuti on ta kinnitanud väärteoprotokolliga tutvumist ja selle kättesaamist. Kohtus uuritud heliga videosalvetuselt on üheselt ka kuulda, et väärteoprotokolli menetlusaluse isiku isikuandmete osa on täidetud tema enda ütluste alusel. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku nõusolekul talle arusaadavas keeles mitte-eestikeelsena toimunud menetluse korral on järgitud

§ 10

lg 1 ning ei ole ka rikutud

§ 161

nõudeid ning täiendavalt tõlgi puudumine sellise menetluse juurest ei ole käsitletav VTMS § 150 lg 1 p 9 rikkumisena. Maakohtus toiminud väärteoasja eestikeelses kaebemenetluses on olnud tõlgi osavõtt menetlusest ja kaebajale seega tõlgi abi läbivalt tagatud. Seetõttu leiab kohus, et puudub alus väita, et vaidlusalune väärteomenetlus on läbi viidud väärteomenetlusõiguse normide rikkumisega ning seetõttu puudub ka alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks. Marie Tammsaar Kohtunik