4-09-12565 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2010.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-12565 Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Lili
§ 7417lg 1 järgi.
30.06.2009.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr x on J. Marksonile määratud menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni. Kaebuse sisu 13.07.2009.a laekus Pärnu Maakohtule J. Marksoni kaitsja V. K poolt esitatud kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega J. Marksoni suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses ning asjas väärteomenetluse lõpetamiseks isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja leiab, et otsus on ebaõige järgmiste asjaolude tõttu: 18.05.2009.a viibis kaebaja koos A.L-iga jalgratastel x rannas. X ranna kaupluse juures tulid kaks inimest (keegi I. koos kaaslasega) nendega juttu ajama, joodi koos õlut ja viina. I. ettepanekul tõsteti kaebaja ja A. L rattad sõiduauto Volvo740 pagasiruumi ja sõideti (Volvot juhtis I.) x sadamasse. X sadamasse jõudes parkis I. sõiduauto Volvo740 kai peale. Sadamas jätkati ühiselt alkoholi tarvitamist ja liiguti sadama territooriumil jalgsi ringi. Õnnetuse hetke J. Markson ise ei näinud. Mingi hetk kaile tagasi jalutades nägi ta, et sõiduauto Volvo740 oli kai ääres vees paatide peal. Kuidas see juhtus ja kes sõitis, seda J. Markson ei näinud. Keegi kutsus politsei. I. hakkas väitma, ilmselt enda süüst vabastamiseks, et Jaan sõitis sõiduauto Volvo kailt merre. J. Markson vaidles sellisele lausvalele vastu, kuna ta on terve oma elu kasutanud liiklusvahendida kas ühistransporti või jalgratast. J. Marksonil ei ole kunagi olnud autojuhilube ja ta ei ole ka kunagi mootorsõidukit juhtinud. Seetõttu ärritus ta väga I. vale peale, kes tahtis J. Marksonit uskuma panna, arvates et too on piisavalt alkoholijoobes, nagu oleks J. Markson Volvo roolis olnud hetkel, mil auto sadamakailt vette sattus. Meeste vahel tekkis äge vaidlus, mis lõppes sellega, et J. Marksonile ja A. L-ile anti I. ja teiste kohalike külameeste poolt tappa. Siis saabus kohale politsei ja koostas väärteoprotokolli I. sõnade kohaselt, kes lihtsalt ütles politseile, et autoga sõitis kailt vette J. Markson. Politsei koostas protokolli ja toimetas kaebaja Pärnu kainestusmajja. A. L viidi Pärnu Haiglasse. Samuti leiab kaebaja, et menetleja on jätnud väärteomenetluse käigus kogumata tõendid, mis kinnitaksid J. Marksoni poolt mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Tulenevalt eeltoodust kaebuse esitaja leiab, et talle 2
(8)4-09-12565 määratud karistus on absoluutselt põhjendamata, tõendamata ja ebaõige. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peaks olema tema süü 100% tõestatud. Antud juhul on aga inimene süüdi mõistetud ja karistada saanud vaid teise isiku paljasõnaliste ütluste (valeütluste) järgi, mis küll kuidagi ei saaks olla aluseks õiglasele õigusmõistmisele. Kaebuse esitajal puuduvad kehtivad karistused liikluseeskirjade rikkumise kohta, kuna ta on liigelnud terve oma elu ühistranspordi ja jalgrattaga ja üleüldse puuduvad tal igasugused liiklusalased karistused. Eelnevat arvesse võttes palub kaebuse esitaja tühistada J. Marksoni suhtes koostatud väärteootsus nr x ning lõpetada asjas menetlus. Samuti taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. K oma 22.07.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja J. Marksoni kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel. Väärteoprotokollil on menetlusalune isik andnud järgmisi ütluseid: „Olin alkoholijoobes, aga mootorsõidukit ei juhtinud, kuna pole seda elus teinud ja teha ei kavatse." Selge on see, et J. Markson ei oma juhtimisõigust ja ka juba seetõttu ei tohiks olla varem mootorsõidukit juhtinud. See asjaolu ei ole kontrollitav, küll aga on tõendatud juhtimine 18.05.2009.a. Tunnistaja T.O oma ütlustes kinnitab, et sündmuskohale joostes nägi, kuidas auto sööstis paigalt ja sõitis sadamas kahte kalapaati sisse. Autost juhi kohalt nägi ta välja ronimas tumedas dressis turskemat noormeest, kelles I.K tundis ära oma naise poolvenna J. Marksoni. Tunnistaja ei tunne menetlusalust isikut, mistõttu võib väita, et temal puudub igasugune huvi ebaõigete ütluste andmiseks. Muud kahtlust tõendi kõlbmatuse osas pole. J. Marksonil kontrolliti alkoholijoovet indikaatorvahendiga, mille tulemuseks oli 1,05 mg/1 alkoholi väljahingatavas õhus. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on J. Markson öelnud: „olin omajagu purjus ja ei mäleta, ei tea et oleks autot juhtinud." Kohtuväline menetleja järeldab siit, et tunnistaja on saanud teadmise, mida ütlustes andis nägemiskogemusest, kuid menetlusaluse isiku enda hilisem teadvus juhtimise fakti osas võib puududa juhtimise hetkel olnud alkoholijoobe tõttu. 05.07.2010.a esitas kohtuväline menetleja täiendava seisukoha. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.05.2010.a lahendist nr 3-1-1-37-10 peab menetleja vajalikuks selgitada lisaks eelnevatele seisukohtadele järgmist. Teeseaduse (edaspidi TeeS) § 2 lg 1 kohaselt loetakse teeks maanteed, tänavat, metsateed, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. LE § 2 p 48 kohaselt hõlmab see termin ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Teega külgneva ala mõiste on reguleeritud Liiklusseadusega, mille § 4 lg 2 kohaselt mõistetakse selle all teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. X sadama sadamakaid saab nimetada teeks TeeS mõistes teega külgnev alaks. Üksnes tunnistaja M. J ütlustele viidates tuvastada, et sadama territooriumil võõrad käia ei või, ei välista sadamakai teeks olemist, seda enam et Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-11-06 on märkinud: „Mingi territooriumi avalikuks kasutamiseks sulgemine ei välista, et vastaval maa-alal võiks asuda teena käsitatav rajatis ja seega kehtida Liikluseeskiri. Teeseaduses antud tee määratlusest nähtub üheselt, et see hõlmab igasuguse omandivormiga teid ning sellest ei tulene kusagilt, et tee mõistesse ei kuulu üldiseks liiklemiseks suletud teed. Vastavat kitsendust ei näe ette ka Liiklusseadus ega Liikluseeskiri." Avalikult veebilehelt saadava aerofoto järgi saab öelda, et tegemist ei ole piiratud alaga ning see on mõeldud sõidukite liiklemiseks. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt 30.06.2009.a tehtud otsus J. Marksoni väärteoasjas nr x muutmata. 3
(8)4-09-12565 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid J. Marksoni suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist täies ulatuses. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ei ole temale inkrimineeritud väärtegu toime pannud. Kaitsja on seisukohal, et vaatamata tunnistajate ütlustele ei ole tõendamist leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustas J. Markson. Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli I. K. Kaitsja leiab, et pole põhjust kahelda, et J. Markson, kes pole elu sees autoga sõitnud ja tal pole isegi juhilube, istuks autosse ja juhiks seda. Seega teo tõendamatuse tõttu palub kaebaja kohtul asjas menetlus lõpetada. Sama ei ole kindel, et liiklusõnnetus toimus teel Teeseaduse mõttes. See kinnisasi – sadam – pole mõeldud liiklemiseks ja seda ei saa käsitleda teena ning kui see pole tee, siis ei saa seal toime panna ka liiklusõnnetust. Kui seal oleks olnud mõni liiklusmärk, siis võiks nõustuda, et tegu on eravalduses oleva teega, aga kui mingit liiklusmärki pole, siis leiab kaitsja, et see pole tee. Lisaks märgib kaitsja, et kahju tekitamise hüvitamine on tsiviilkohtu asi. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü LS § 7417 lg 1 ja § 741 lg 1 järgi on tõendatud. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asja juurde esitatud fotodele, millistelt on näha, et x sadam omab kolme sisse- ja väljasõiduteed. Kõigil teedel on liiklusmärk – sissesõidu keeld – ees. Liiklusseaduse mõistes on tegemist teega külgneva alaga ja sõidukid seal ka liiguvad. See on ära märgitud ka sadama eeskirjas, kus on kehtestatud sõidukite parkimise kord. Kohtuvälisel menetlejal ei teki kahtlustki, et antud kuupäeval kella 21.30 ajal juhtis J. Markson sõidukit. Isik oli tugevas alkoholijoobes, ta alustas liikumist ja sõitis sõiduautoga paatidele otsa, tekitades varalise kahju nii paatidele ja sõidukile. J. Markson oli tugevas alkoholijoobes - 1,05 mg/l, sellise joobe korral ei mäleta isik enam, mida ta tegi. Peale seda intsidenti toimetati J. Markson ka kainestusmajja. Põhjusel, et vahepeal toimus seaduse muudatus ja muudeti ära joobe tuvastamise kord, langeb J. Marksoni puhul ära alkoholijoobes juhtimine, kuid LS § 7417 lg 1 järgi on tegemist varalise kahjuga õnnetusega ja LS § 741 lg 1 järgi on tegemist juhilubadeta sõiduki juhtimisega, mis on toime pandud J. Marksoni poolt. Seega palub kohtuväline menetleja kohtul menetlusalust isikut nende tegude eest karistada ja jätta muutmata eelnevalt määratud sanktsioon. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et J. Marksoni kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). Alates 1. juulist 2009. a ei ole võimalik lugeda isikut alkoholijoobes olevaks, kui tema joobe tuvastamisel on piirdutud üksnes indikaatorvahendi kasutamisega. J. Marksoni joovet mõõdeti nn indikaatorvahendiga. Seetõttu on menetlusaluse isiku karistamine LS § 7419 lg 1 järgi käesolevas väärteoasjas välistatud ja selles osas tuleb asja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS §
§ 7417lg 1 4
(8)4-09-12565 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises. Kõnealuses süüdistuses puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning teod ise on koosseisupärased. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja tegudele on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebuse esitaja J. Markson seletas kohtuistungil, et teda on ebaõigesti karistatud juhindudes Liiklusseadusest. Ta leiab, et liikluseeskirju rikkunud ei ole, sest x sadama territooriumit ei saa käsitleda teena liiklusseaduse mõttes. Tema autot ei juhtinud, seda teda tegi I. K. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A.J, kes on x sadama juhatuse esimees, ütluste kohaselt kasutatakse sadama territooriumit, sh ka sadamakaid autodega liiklemiseks. Sisesõit on lubatud valdaja loal. Vastavalt liiklusmärgid on ka üleval. Peamiselt kasutavad kaid kalurid, kes sõidavad oma autodega kuhu vaja. Sadama territoorium ja kai on asfalteeritud. Sadamal on ka oma eeskirjad ja need on üles riputatud sadama seinale ja on kõigile tutvumiseks. Eeskirjades on lause, et sadamas on 500 m2 suurune asfalteeritud plats veest välja tõstetud väikelaevade hoidmiseks ja autode parkimiseks. Tunnistaja M.J, kes on x sadama kapten, ütluste kohaselt nägi ta kui J. Markson 18.05.2009.a. sõitis I. K autoga sadama kailt alla paatidesse sisse. Ta tõstis O-del kalapüüniseid kai ääres umbes 50 m kaugusel sündmuskohast. Ta kuulis kui auto käivitus ja hakkas kõrgematel pööretel liikuma. Auto ja paatide vahe oli umbes 20-30 meetrit. Ta nägi, et auto roolis oli J. Markson, kes püüdis kõrvalistmele ronida. Väljas oli valge, nähtavus oli hea. Sündmust nägid pealt veel I. K ja T. O. I. K tiris J. Marksoni autost välja. Kui auto hakkas paatide poole liikuma, seisis I. K tema kõrval. Kui ta auto juurde jõudis, siis auto mootor töötas. J. Markson tuli autost välja juhi uksest, teiselt poolt ei saanud välja. Tema seisis auto taga, I. K tegi ukse lahti, et J. Markson autost välja tirida. Tunnistaja I.K ütluste kohaselt J. Markson on tema naise kasuvend. Omavahelist viha ei ole, aga peale sündmust ei suhtle. 18.05.2009.a. võttis x sadamas koos J. Marksoni, M. J ja veel ühe mehega viina. Auto jäi kaile paralleelselt kai äärega. Auto mootori lülitas välja, ukse jättis ta lukustamata, võtmed ette, käigu sisse, käsipidurit peale ei pannud. Mingil hetkel istus J. Markson autosse, pani auto käima ja sõitis paatidesse. Seda hetke, kui J. Markson autosse läks ta ei näinud. Kuulis kummi vilinat, siis nägi, et auto sõitis paatidesse. Siis jooksis auto juurde, autos ei olnud kedagi teist peale J. Marksoni. Viina võeti kai peal, autost umbes 50 m eemal. Auto sai kannatada, kapott, tuli ja vasakpoolne tiib said viga. Ühel paadil sõitis J. Markson tellingu maha ja teisel kajuti. Kohus avaldas ja uuris kohtuistungil toimiku materjalidest: - J. Marksoni kainenemisele toimetamise protokolli 18.05.2009.a., mille kohaselt 18.05.2009.a kell 23.50 tuvastati J. Marksonil joove ja toimetati kainenema, vabastati 19.05.2009.a kell 6.45; - kohtuvälise menetleja otsus 30.06.2009.a. ja väärteoprotokoll 18.05.2009.a., milles J. Markson on andnud ütlusi, et ta oli alkoholi joobes, kuid mootorsõidukit ei juhtinud, sest ei ole seda elus teinud ja teha ei kavatse; - liiklusõnnetuse akt 18.05.2009.a.; - menetlusaluse isiku J. Marksoni ülekuulamise protokoll 18.06.2009.a., mille kohaselt annab ta ütlusi, et ta ei mäleta, ei tea, et oleks autot juhtinud või avarii teinud; - hinnapakkumine nr 5 OÜ L.P 19.05.2009.a., mille kohaselt A.M paadi avariijärgse remondi maksumus on 51 330 krooni; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 18.05.2009.a., mille kohaselt J. Markson kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. J. Markson andis kohapeal ütlusi, et tema ei ole kunagi mootorsõidukit 5
(8)4-09-12565 juhtinud. Ta tarvitas alkoholi x sadamas ja tahtis sellest autost jalgrattad välja võtta ning sel ajal löödi talle rusikaga näkku; - joobe tuvastamise protokoll, mille kohaselt mõõdeti J. Marksonil alkoholi joove 1,05 mg/l kohta, tema kõne oli segane, oli unine, silmade sidekestad olid punased, silmad märjad-läikivad, ise oli ta ekslev-rahutu, alkoholi lõhn oli suus, riietel ja sõidukis ja tal oli tasakaaluhäired. Protokolli kohaselt J. Markson tuvastatuga nõustus ja joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist vereproovi kaudu ei nõudnud; - karistatusregistri teatise kohaselt on J. Markson varem karistatud AS § 70 alusel 2004.a., karistatus on kustunud; - fotod purunenud paatidest, sõiduautost Volvo; - fototabelid 1-4, millest nähtub vaade x sadama territooriumile ja liiklusmärkidele. - kohus avaldas tunnistaja T.O 21.10.2009.a. kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt on ta näinud kaebuse esitajat ühel korral ja seda siis kui ta avarii tegi. 18.05.2009.a. tulid nad vennaga merelt. Jõudsid sadamasse ja võtsid mõrdu välja, ka autoomanik I.K tuli neid vaatama. Äkki valge Volvo käivitus, kummi suitsedes tegi kurvi ja sõitis otse paatide peale, nad läksid I. K-ga sinna juurde ja kaebuse esitaja J. Markson tuli selle auto rooli tagant välja. Ütluste kohaselt ka I.K nägi, et J. Markson tuli sellest autost rooli tagant välja. Ta nägi, et J. Markson tuli autost vahetult pärast paatidesse sõitmist välja. LE § 2 p 48 ja TeeS § 2 kohaselt mõistetakse teena maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed: 1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee; 2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee; 3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. LE § 2 p 49 järgi mõistetakse teega külgneva alana teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Teeseaduses antud tee määratlusest nähtub üheselt, et see hõlmab igasuguse omandivormiga teid ning sellest ei tulene kusagilt, et tee mõistesse ei kuulu üldiseks liiklemiseks suletud teed. Vastavat kitsendust ei näe ette ka Liiklusseadus ega Liikluseeskiri. Kohus leiab, et tunnistajate M. J, I. K ja T. O ütlustega on tõendatud, et J. Markson sõitis sõiduautoga sõidukite liiklemist võimaldaval x sadama territooriumil, kus oli selleks rajatud ka asfalteeritud plats. M. J ja A. J ütlustega leidis tõendamist, et x sadama territooriumi ja sadamakaid kasutavad kalurid autodega liiklemiseks paatide juurde pääsemiseks. A. J kinnitas kohtus, et sadama territooriumile on paigaldatud sissesõitu keelav liiklusmärk, millel märge „valdaja loal“. X sadama eeskirjade p 1.3.5. kohaselt on sadamas 500 m2 asfalteeritud plats veest välja tõstetud väikelaevade hoidmiseks ja autode parkimiseks. Asja juurde esitatud fotodelt nähtud, et x sadam asub X poole viiva sõidutee ääres (foto 1). Sõiduteelt sadama territooriumile keskmise sissesõidutee algusesse on paigaldatud sissesõitu keelav liiklusmärk, mille alla paigaldatud kirje „valdaja loal“ (foto 2). Fotodelt 3-7 on näha sadama territooriumi ja sadamakaid ja asfalteeritud platsi. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et x sadama territooriumil paiknevat sadamakaid tuleb käsitleda teena teeseaduse mõttes teega külgneva alana. Sadama territoorium ja sadamakai on sõiduteelt juhile näha ja sinna viib ka juurdesõidutee. Üldkasutatavalt sõiduteelt sadama territooriumile viiva sissesõidutee algusesse on paigaldatud liiklusmärk, sadama territooriumi ja 6
(8)4-09-12565 sadamakaid kasutavad sõiduks kalurid ja teised isikud valdaja loal. Seega kehtivad liiklusseadusest- ja eeskirjast tulenevad nõuded ka x sadama territooriumil. Asjas ei ole vaidlust, et Volvo 740 reg. Nr. x sõitis x sadamakailt paatidesse ja põhjustas sellega materiaalse kahju paatidele ja sõiduautole. J. Markson kinnitas, et tema autoga ei sõitnud. Kohtus leidis tunnistajate M. J, I. K ja T. O ütlustega täielikult tõendamist, et süüdistuses toodud ajal juhtis sõiduautot Volvo J. Markson. Nimetatud tunnistajad nägid sündmust vahetult pealt ja kinnitasid, et sõidukis ei olnud kedagi teist peale J. Marksoni. Tunnistajate ütlused lükkavad täielikult ümber J. Marksoni ütlused. Kohus leiab, et nimetatud tunnistajate ütlused on usutavad ja vastuoludeta. Tunnistajad kirjeldasid sündmust peamiselt sarnaselt, nii nagu nad seda mäletasid. Kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, miks tunnistajad oleks pidanud andma tõele mittevastavaid ütlusi. Kohus leiab, et M.J ütlustega on tõendatud, et J. Markson juhtis süüdistuses toodud ajal sõiduautot Volvo. Ta kuulis kuidas auto käivitus, mis sõitis paatidesse. Auto juurde jõudes oli autos J. Markson, kes püüdis ka kõrvalistmele ronida. Kedagi teist ta autos sees ega sealt väljumas ei näinud. I.K ütlustega on tõendatud, kes on kaebuse esitaja naise kasuvend, mistõttu pole alust arvata, et tal oleks põhjust valetada J. Marksoni vastu. Tema ütlused riimuvad suuresti tunnistajate T. O ja M. J ütlustega. Kohus leiab, et I. K ütlused on ausad ja usaldusväärsed. Ütluste kohaselt I. K kuulis mootori käivitumist, kummivilinat ja nägi kuidas auto sõitis paatidesse ning auto rooli taga oli J. Markson, kes oli joobes ja ütles, et tema autoga ei sõitnud. Samuti leiab kohus, et tunnistaja T.O on andnud usutavaid ütlusi ja nende usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Tema ütluste kohaselt ta nägi kuidas valge Volvo sööstis paatidesse ja ta läks sinna juurde koos I. K-ga, sealjuures auto rooli tagant tuli välja J. Markson. LE § 70 p 1 ja 4 kohaselt mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi ja muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. J. Marksoni enda ütlustega on tõendatud, et tal ei ole kunagi olnud juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega olnud seda ka 18.05.2009.a. Seega leidis kohtus tõendamist, et 18.05.2009.a kella 21:30 ajal x maakonnas x vallas x sadamas juhtis J. Markson mootorsõidukit (Volvo 740, r/n x), tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus; juhtis mootorsõidukit, manöövri alustamisel juht ei veendunud manöövri ohutuses, sõitis sadamas kailt alla, kus purustas kaks kalapaati, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LE § 70 p 1, § 91 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS §
§ 7417lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb J. Marksoni koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks. Kar
S § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et J. Markson on toime pannud koosseisupärase, 7
(8)4-09-12565 õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS §
§ 7517lg 1 alusel väärtegudena.
Kuivõrd menetlusalune isik on LS §
§ 7417
lg 1 sätestatud väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt LS § 741 lg 1 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. LS § 7417 lg 1 järgi mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja oma otsusega on J. Marksoni süüdi tunnistanud ja karistanud ka LS § 7419 lg 1 järgi. Kuivõrd kohus lõpetab J. Marksoni suhtes menetluse süüdistuses LS § 7419 lg 1 järgi, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, millega vähendada ka J. Marksonile mõistetud karistust. Kohus leiab, et J. Marksoni karistamine kohaldades KarS § 63 lg 1 rahatrahviga 100 trahviühikut vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks J. Marksoni hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 2 leiab kohus, et J. Marksoni kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tühistab Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. K poolt 30.06.2009.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsuse nr x täies ulatuses ja teeb uue otsuse, so lõpetada J. Marksoni suhtes väärteoasjas nr x menetlus LS § 7419 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Süüdi tunnistada J. Markson väärteoasjas nr 2670,09,006715 LS § 741 lg 1, § 7417 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista LS § 7417 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, so 6000 krooni. Anu Tammeniit Kohtunik 8
(8)