← Eesti

1-08-7976/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.veebruar 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-7976 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Sten

§ 212lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 28.

oktoobri 2010 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja Alla Raudsepp Prokurör Elle Keeman Süüdistatav Kaitsja Eevi Valgmäe, ik 44207294224, sündinud 29.07.1942 XXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X, XXXXX, XXXXXXXX, varem karistamata vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp RESOLUTSIOON

  1. Pärnu Maakohtu
  2. oktoobri 2010 otsus Eevi Valgmäe süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata.
  3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  4. veebruaril 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu 1 otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Pärnu Maakohtu
  6. oktoobri 2010 otsusega üldmenetluses tunnistati Eevi Valgmäe KarS § 25 lg 1,

§ 212lg 1 järgi süüdi ning karistati rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 4000 krooni. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg (01.06.-03.06.2004) 3 päeva karistusaja hulka ja KarS § 70 lg 2 alusel loeti karistusest kantuks 9 päevamäära rahalist karistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti rahaline karistus 71 päevamäära, s.o 3550 krooni. Menetluskuludena mõisteti E. Valgmäelt riigi tuludesse välja sundraha 6525 krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 240.20 krooni. 2. E.Valgmäe tunnistati süüdi KarS § 25 lg 1,

§ 212

lg 1 järgi katses luua kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutus eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist ja mis seisnes selles, et tema, olles 07.03.2003 sõlminud AS-s If Eesti Kindlustuse kodukindlustuslepingu kindlustusperioodiks 12.03.2003 kuni 11.03.2004 Pärnu maakonnas, XXXXX vallas, XXXXX külas asuva XXXXXXXX talu kodusele varale kindlustussummas 55000 krooni, püüdis pärast 16.10.2003 Pärnu maakonnas XXXXX vallas, XXXXX külas asuva XXXXXXXX talu lauda- ja saunahoonete põlengut luua kindlustusjuhtumi asjaolude kohta väärkujutluse, esitas AS If Eesti Kindlustuse kahjukäitlusosakonda kindlustushüvise saamiseks tegelikust suurema koduse vara kahju. E. Valgmäe kajastas kahjustunud vara nimekirjas teadlikult väärana õmblusmasina „Singer“ väärtusega 2000 krooni, õmblusmasina „Neuma“ 2000 krooni, vändaga kohvimasina 500 krooni, kolme õliradiaatori 600 krooni, kohviaparaadi 600 krooni, mikseri 120 krooni, veekeetja 200 krooni, fööni 150 krooni, soojapuhuri 450 krooni, tolmuimeja 2773 krooni, akutrelli 1500 krooni, raadiomaki 1200 krooni, teleri 3000 krooni, fotoaparaadi 1000 krooni ning kirjutusmasina väärtusega 2000 krooni hävinemist saunas, kuigi tegelikult nimetatud esemeid hoones ei asunud. Samuti esitas teadlikult valeandmeid väidetavalt sauna ja lauda juures asunud ning hävinenud 8500 krooni väärtuses 40 ruumi küttepuude kohta. Et kindlustusandjal tekkis kindlustusvõtja poolt kahjustunud vara kahju suuruse kohta esitatud väidete osas kahtlus, keeldus AS If Kindlustus kindlustushüvitise maksmisest. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad

  1. Pärnu Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatava kaitsja, paludes otsus täies ulatuses tühistada ja E.Valgmäe esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellatsioonis väidetu kohaselt on kohtulik uurimine viidud läbi ühekülgselt ja puudulikult, kohtuotsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kaitsja heidab kohtule ette asja menetlemist ebamõistlikult pika aja jooksul ning käsitleb kohtu tegevust, seonduvalt prokuröri poolt 01.02.2010 muudetud süüdistuse esitamisega, poolte ebavõrdse kohtlemisena. Kaitsja arvates on kohus tuginenud süüdimõistva otsuse tegemisel kaheldavatele, puudulikele ja kohtukõlbmatutele tõenditele ning põhjendamatult arvestanud süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mis olid vastuolus kohtuistungil antud ütlustega. Kohus ei arvestanud tõendi nõuetele vastavaid tõendeid kogumis. Apellatsioonis asub kaitsja seisukohale, et kindlustushüvise saajaks pidi olema A. K. ja kõigi asjadeesemete olemasolu kindlustuslepingu sõlmimise ajal ja tulekahju eel tõendavad tunnistajate H. P., S. M., H. K., U. R., Ü. V. ja R. R. ütlused. Samas ei tulene tunnistajate A. G., M. O., S. M., S. S. ega M. T. ütlustest tõsikindlalt, et kõnealuseid asju saunas ega laudas tulekahju ajal ei olnud. Tunnistajate ütlused põhinevad peamiselt oletustele. Kõrvaldamata kahtlused tuleb aga tõlgendada süüdistatava kasuks. 2 Kaitsja arvates ei saa H.P. 07.04.2004 akti käsitada kriminaalmenetluses käsitletava ekspertiisiaktina, samuti ei välista ka 20.10.2003 kahjukäsitleja poolt koostatud vaatlusakt vastuvaidlematult asjade ja küttepuude olemasolu hoonetes tulekahju tekkimise ajal. Kohtu järeldus, et lauda seinteks oli puidust laudis on tõendamata ja tunnistajate ütlustega ümber lükatud. Menetlusosaliste seisukohad 4.Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid apellatsiooni ja palusid E.Valgmäe esitatud süüdistuses õigeks mõista. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus on kõiki ütlusi hinnanud ja see on lugejale otsusest jälgitav. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht 5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning E.Valgmäe õigeks mõistmist. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi küsimuses, mis puudutab süüdistatava käitumises tuvastatud kavatsetust kindlustusandjale hüvitise saamise eesmärgil teadvalt valeandmete esitamisel, teades, et see tema tegevuse tagajärjel saabub. Siinjuures osundab kohtulkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatava kaitseversiooni kui ka seda toetavad kaitsja asjassepuutuvad väited. Seetõttu ei pea kohtukolleegium KrMS § 342 lg 3 p-s 1 antud õigusega vajalikuks korrata kõiki maakohtu poolt otsuses kajastatut, piirdudes hinnangu andmisega apellatsiooni peamistele väidetele. 6.Kohtukolleegium leiab, et etteheide kohtule kohtumenetluse tähtaja pikkuse osas ei ole käesolevas asjas kohane, sest just E.Valgmäe enda käitumine, kes jättis täitmata temale tulenevalt 03.03.2005 prokuratuuri poolt KrMS § 202 alusel kriminaalasja lõpetamisel pandud kohustuse, tasuda riigi tuludesse 4000 krooni tähtajaga 03.09.2005, on põhjustanud kriminaalasja kohtuliku arutamise venimise. Igal juhul ei ole mõistliku menetlusaja võimalik riive sedavõrd intensiivne, et see annaks piisava aluse süüdistatav talle etteheidetavas teos mõistliku menetlusaja möödumise tõttu õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Erinevalt kaitsjast, nõustub kohtukolleegium maakohtu järeldusega ka sellest, et just E.Valgmäel kui kindlustusvõtjal ja lepingu sõlmijal, tekkis kahjujuhtumi toimumise korral õigus hakata taotlema kindlustushüvitist.
  2. Käesolevas asjas on põhiküsimuseks see, kas E.Valgmäe poolt nimetatud vändaga kohvimasin, radiaator, teler ja akudrell asusid 16.10.2003 tulekahju ajal saunas ning õmblusmasin, 2 õliradiaatorit, kohviaparaat, mikser, veekeetja, föön, soojapuhur, tolmuimeja, raadiomakk, teine teler, fotoaparaat ja kirjutusmasin aga laudas või mitte. Maakohus on E.Valgmäe käitumises kindlustuskelmuse katse koosseisulise tunnuse lugenud tuvastatuks eelkõige kogumis tunnistajate A. G., M. O., S. M., S. S. ja M. T. ütlustega, 20.10.2003 vaatlusaktiga ning 07.04.2004 ekspertiisiaktiga, mis omakorda tugineb üksnes kahjukäsitlusmaterjalidele. Apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. 3 Kohtukolleegium leiab, et otsus E.Valgmäe süüdi tunnistamises kogu talle esitatud süüdistuse mahus on seaduslik. Kohus on veenvalt ja loogiliselt põhjendanud seisukohti, milleni tõendite hindamise tulemina jõuti ja näidanud ära tõendid, millele E.Valgmäe süüdimõistmine rajaneb. Apellatsioonis puuduvad igasugused argumendid maakohtu järelduste ümberlükkamiseks. Riigikohus on lahendites (nt 3-1-1-43-05, 3-1-1-47-04) märkinud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole maakohtu vaidlustatud otsus sellise põhimõttega vastuolus, kuna otsuse põhiosas on analüüsitud tõendeid kogumis ning ära näidatud, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning miks. Seega pole alust tuvastada, et maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele.
  3. Asjaolu, et 07.04.2004 ekspertiisiaktis ei ole märgitud ekspertiisiakti koostamise kohta ja liiki ei muuda eksperdiarvamust ebaõigeks. Selles on kirjeldatud, mida sündmuskoha vaatlusega leiti ning milliseid toiminguid tehti (lisaks vaatlusele on tehtud põlenud saunahoones lahtikaevamist), selgitatud on uurimistulemust. Apellandi seisukoht selles, et maapinna külmumise tõttu sündmuskohal maapinna lahti kaevamist ei tehtud, on ainetu ja ülalnimetatud ekspertiisiaktiga ümber lükatud.
  4. Eksperdi arvamusest nähtuvalt ei asunud saunas ei õmblusmasinat, kahte õliradiaatorit ega kirjutusmasinat ning välistatud on 40 ruumimeetri küttepuude kiire põlemine, milleks kuluks aega üle ööpäeva (arvutuste käik kohtuistungil II kd tl 78). Et sündmuskohale jõudnud päästetöötajad aga küttepuid ning nende põlemist sündmuskohal ei näinud on süüdistatav esitanud valeandmeid tulekahjus hävinud küttepuude kohta. Et sündmuskohalt ei leitud süüdistatava poolt kindlustusele esitatud väidetavalt põlenud esemete jäänuseid, on maakohtu seisukoht selles, et neid esemeid saunas ega laudas tegelikult ei olnud ning need tulekahjus ei hävinenud, õige ja kooskõlas eelkõige tunnistajate A. G., M. O. ja S. M. aga ka S. S. ütlustega. Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt tegi E. Valgmäe talle ettepaneku sauna ja talu kõrvalhoone süütamiseks, kuna siis oli võimalik saada kindlustuselt hüvitist. Neid ütlusi ei ole ühegi tõendiga ümber lükatud. Kohtul ei ole alust kahelda M.T. ütluste usaldusväärsuses ega ka tunnistaja S.S. ütlustes, millised lükkavad ümber E.Valgmäe väited selles, et hävinenud asjad asusid lukustatud laudas pakituna kastidesse ja kilekottidesse. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohtukolleegium, et E. Valgmäe esitas kindlustusandjale valeandmeid hävinenud vara kohta eesmärgiga saada kindlustuselt rahalist hüvitist, mis jäi aga E.Valgmäe tahtest mitteolenevatel põhjustel välja maksmata.
  5. KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Et ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Apellandi poolt esitatud arved E.Valgmäe kaitse teostamise eest ringkonnakohtus tuleb jätta tasumisele süüdistatava poolt. 11.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Sten Lind Paavo Randma 4 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.