) lisa 1 kohaselt loetakse autoks sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat.
lg-le 1 vastavalt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul, ning lg-le 2 vastavalt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, kusjuures mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. Järelikult oli Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, sõitjate veoks kasutatav mootori jõul liikuv teel liiklemiseks ettenähtud liiklusvahend. VKEMS § 11lg 2 kohaselt on erimärgistatud diislikütust lubatud kasutada: 1) reisijate ja kaupade raudteeveol; 2) laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, välja arvatud lõbusõidul mitteärilisel eesmärgil; 3) põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, samuti põllumajanduses kasutatava traktori ja liikurmasina kasutamisel metsatöödel; 4) masinas ja mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel ja mida kasutatakse kaevandus-, metsandus- või ehitustöödel; 5) paikses mootoris; 6) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei käsitata VKEMS-i tähenduses masinana mootorsõidukit liiklusseaduse mõistes ning vee- ja raudteesõidukit. Kuna eelnev loetelu on ammendav, siis järelikult ei olnud sõiduautos Mercedes-Benz, reg. nrga xxx, seadusega lubatud erimärgistusega diislikütust kasutada. Menetlusaluse isiku kohtus antud ütluste kohaselt kuulub Mercedes-Benz pangale, tema vaid kasutab seda sõidukit. 5 Eesti Liikluskindlustuse Fondi infosüsteemi päringu kaudu saadud 09.11.2009. a kuni 08.05.2010. a kehtinud kindlustuspoliis nähtub, et sõiduki Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, rentnikuks oli S. Paas. Eelnev tõendab, et menetlusalune isik kasutas sõidukit Mercedes-Benz kasutuslepingu alusel.
esimesele lause vastavalt on isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse, sõiduki vastutav kasutaja. Sama paragrahvi teise lause kohaselt on vastutav kasutaja ka Eestis elamisluba mitteomava füüsilise isiku või Eestis registreerimata juriidilise isiku poolt määratud ja liiklusregistrisse kantud esindaja, kes on Eesti kodanik, Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Järelikult auto, mille kütusepaagis oli erimärgistusega kütus, oli menetlusaluse isiku vastutavas kasutuses
mõttes.
kolmandast lausest tuleneb, et mootorsõiduki vastutavale kasutajale laienevad
lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga.
lg 2 kohaselt tagab sõidukiomanik talle kuuluva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Järelikult pidi S. Paas seadusjärgse vastutava kasutajana olema hoolas ning tagama, et sõidukis Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, ei kasutata erimärgistuseta kütust (nn hoolsuskohustus). Samas väitis menetlusalune isik kohtus, et sõidukit Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, kasutas aeg-ajalt ka tema abikaasa M. Paas. Peres oli välja kujunenud, et auto tehnilise korra ja tankimise eest vastutas samuti tema abikaasa. Menetlusalune isik ei ole kunagi kontrollinud, kust abikaasa tangib või mis kütust ta autosse paneb. S. Paas on eeldanud, et autos kasutatav kütus on seaduslik. Kuna tol ajal pakkus tema mees kaeve- ning metsaülestöötamise teenust, oli koju valmis toodud suuremas koguses kütust. Ka tema autosse tankis mees koju valmis toodud kütust. Tulenevalt oma tööst kasutas M. Paas erimärgistusega kütust ning menetlusalune isik ei välista, et koju oli varutud ka erimärgistatud kütust. Kohtul puudub põhjus menetlusaluse isiku selliseid ütlusi mitte uskuda, sest S. Paas on samasisulisi ütlusi andnud juba väärteomenetluse alustamisest alates. Nimelt nähtub Lõuna MTK tollikorralduse osakonna liiklustalituse kütuseproovi võtmise protokollist nr 10/EE4400/L5/PK/006, et sõidukijuhi, s.o S. Paasi seletuse kohaselt tangib kütust autosse tema mees ning tema teada on autos kasutatavaks kütuseks trafoõli segatud talvise diislikütusega. Eelnevast tuleneb, et menetlusaluse isiku peres oli sisse seatud tööjaotus selliselt, et ehkki sõiduauto Mercedes-Benz, reg. nr-ga xxx, oli S. Paasi vastutavas kasutuses ning sellega sõitis peamiselt S. Paas, tankis ja hooldas sõidukit tema abikaasa M. Paas. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 15 lg-le 1 vastavalt alustavad mees ja naine abiellumisega abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Järelikult olid M. Paas ja S. Paas oma abielulistest suhetest tulenevalt võrdsed partnerid ning S. Paasil oli alust loota oma abikaasa hoolsale käitumisele, st sellele, et M. Paas tangib tema kasutuses olnud autosse ainult seadusega lubatavat kütust. Sellest lähtudes on kohus seisukohal, et tööjaotuse põhimõttest tulenevalt ei saa menetlusalusele isikule S. Paasile ette heita 6 objektiivset hoolsuskohustuse rikkumist. Kuigi S. Paas oli sõiduki seadusjärgne vastutav kasutaja ning ta omas ka ametialaselt suuremaid teadmisi erimärgistusega kütuse kasutamise kohta, ei saa S. Paasile hoolsuskohustuse rikkumist ette heita. Hoolsuskohustuse all tuleb mõista igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse (tähelepanelikkuse, kohusetundlikkuse) ülesnäitamist. Selleks et öelda, et isik on hoolsuskohustust rikkunud, tuleb lisaks hoolsuskohustusele vastava normi kindlaks tegemisele konstrueerida selline käitumisviis, mis oleks olnud õiguskorrale vastav, ning isiku käitumist sellega võrrelda. Käesoleval juhul tuleb seega välja selgitada, kuidas menetlusalune isik olukorras, kus seadusega oli lubatud jagada oma kohustusi (PKS § 15 lg 1) ja seega on temalt põhjendamatu nõuda, et ta pidi kogu aeg ise enda kasutuses olnud sõidukit tankima või viibima juures, kui M. Paas tema sõidukit tangib, oleks pidanud kontrollima, et tema autos ei ole erimärgistusega kütust. Ainuke mõistlik võimalus oleks olnud kontrolli läbiviimine nn järelkontrolli teel. See aga oleks eeldanud kütusepaagist teatud koguse kütuse väljapumpamist. Kodustes tingimustes on see aga raskendatud, kuna nõuab vastava pumba olemasolu. Isegi kui oleks olnud võimalus kütust prooviks välja pumbata, ei oleks S. Paas käesoleval juhul saanud selles erimärgistusaineid tuvastada, kuna nende kontsentratsioon kütuses oli nii madal, et visuaalsel vaatlemisel oleks vastavate markerite kindlaks tegemine olnud võimatu. Sellele viitavad menetlusaluse isiku kohtus antud ütlused, mille kohaselt kütusepaagist võetud proov ei olnud sinine, vaid kollaka varjundiga, ning Lõuna MTK tollikorralduse osakonna liiklustalituse kütuseproovi võtmise protokoll nr 10/EE4400/L5/PK/006, millest ilmneb, et kütuse erimärgistus kütuseproovis silmaga nähtav ei olnud. Järelikult oli kütuseproovi võimalik kontrollida vaid Vabariigi Valitsuse 18.03.2003 määrusega nr 90 vastu võetud „Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise korras“ ning selle lisades ettenähtud korda ja metoodikaid kasutades. See aga ei ole tavakodanikule võimalik, kuna viidatud korda rakendatakse vaid järelevalvemenetluses. See, et menetlusalune isik S. Paas töötas ise Maksu- ja Tolliameti ametnikuna ei tähenda seda, et ta oleks pidanud enesele antud volitustega ning tema kasutuses olnud töövahenditega perekonnasisest järelevalvet teostama. Kõike eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et S. Paasi tegevuses ei ole tõendamist leidnud VKEMS § 62 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o erimärgistatud vedelkütuse ebaseaduslik kasutamine. VTMS § 132 lg-st 3 tuleneb, et maakohus võib oma kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse, kui esinevad VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alused. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb Maksu- ja Tolliameti 03.05.2010. a väärteoasjas nr 63/809 tehtud otsus S. Paasi osas tühistada ning väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 p 1 alusel. S. Paas on seisukohal, et kohtuväline menetleja rikkus väärteomenetluse norme, kuna koostas temale ja tema abikaasale M. Paasile ühise väärteoprotokolli, ehkki väärteoprotokolli kohaselt olid seal kajastatud teod toime pandud erineval ajal, erinevas kohas ja erinevate sõidukitega. Ka on piiranud kohtuväline menetleja S. Paasi kaebeõigust, kuna Maksu- ja Tolliameti 03.05.2010. 7 a väärteoasjas nr 6-3/809 tehtud otsuse p-s 18 oli kirjas, et kaebeõigus tekib alates otsuse kättesaamisest, mitte alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga selles, et kohtuväline menetleja rikkus protokolli koostades ning kaebetähtaega määratledes väärteomenetluse norme. Nimelt tuleneb VTMS § 68 lg-test 1 ja 4, et üldmenetluses koostatakse väärteo kohta väärteoprotokoll ning juhul kui mitu isikut on toime pannud ühise väärteo, koostatakse üks protokoll. Samuti sätestab VTMS § 114 lg 4, et kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samas on kohus seisukohal, et viidatud rikkumised ei ole olulised rikkumised. Ühise väärteoprotokolli koostamine ning S. Paasi ja M. Paasi väärteoasjade koos menetlemine iseenesest ei toonud endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse ebaseaduslikkust või põhjendamatust. Seades kaebetähtaja sõltuvusse kaebuse kättesaamisega, on kohtuväline menetleja isegi laiendanud S. Paasi kaebeõigust. Järelikult ei ole nimetatud rikkumised aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisel. Ingeri Tamm Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.