1 p. 2 sätestatud väärteo toimepanemise
1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni. Väärteo osas tehtud kohtuvälise menetleja otsusest nr. 20105993 väärteoasjas 20105993 /22.11.2010 nähtub, et Ainar Savi karistati 2400 kroonise rahatrahviga selle eest, et tema 12.08. 2010 Tartus Tuglase 1 kinnistul väikeehitise-garaazi- omanikuna rekonstrueeris garaazi selliselt, et muutis ja asendas garaazi katuse kandekonstruktsioone, selleks kohaliku omavalitsuse eelneva nõusolekuta. Ainar Savi rikkumine on kvalifitseeritud
2 rikkumisena, sanktsioneeritud
96). Ainar Savi on algselt vaidlustanud Tartu Linnavalitsues ehitusjärelvale ametnike tegevuse ja nimetatud otsuse Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohus on 15.12.2010 määrusega tagastanud Ainar Savile kaebuse. Ainar Savi on pöördunud kaebusega Tartu Maakohtusse. 30.12.2010 määrusega on ennistatud Ainar Savile kaebuse esitamise tähtaeg ning võetud kaebus menetlsusse. Ainar Savi kaebuses on nõuded: tunnistada õigusvastaseks ja kaebaja õigusi rikkuvateks Tartu LV arhitektuuri ja ehituse järelvalve juhataja Andres Ain`i tegevus ja tunnistada õigusvastaseks väärteomenetluse nr. 20105993 algatamine; tunnistada õigusvastaseks ja tühiseks Tartu LV kohtuvälise menetleja otsus nr. 20105993; kohtukulud jätta vastustaja kanda. Maakohus vaatab läbi algatatud väärteomenetlsue seaduslikkust ja väärteomenetluses tehtud otsuse seaduslikkust ja põhendatust. Enne väärteomenetluse algatamist toimunud haldumenetluses toimunut maakohus ei analüüsi , sest see on halduskohtu pädevus ning kohus selles osas otsustust ei tee. Kohtuistungil jäi Ainar Savi oma kaebuse juurde. Ta oli seisukohal, et kui garaaži Tuglase 1 kinnistule paigaldati, ei olnud garaaž ehitis. Neid garaaze saab inimjõul teisaldada. Ainar Savi kinnitusel oli puu garaazi katusele kukkunud ning katuse purustanud. Garaažis oli aga 60 000 krooni eest ehitusmaterjali ning seda ei saanud hukka lasta. Katus oli vajalik parandada, ning endine katusetoestus tuli asendada. Tema garaazi mõõtmeid ei muutnud, kõrgemaks ei ehitanud. Kaebuse esitaja viitas Riigikohtu lahendile 3-1-1-44-06, mis andis selgituse ehitise mõistele ja mõistele ”kohtkindel”. Kaebus esitaja oli seisukohal, et tema ei rikkunud
nõudeid ega pidanudki taotlema garaaži katuse parandamiseks linnavalitsusest kirjalikku luba. See garaaž rajati veel siis kui garaažalune maa oli Tähtvere valla koosseisus. Kohtuvälise menetleja esindaja Marek Ranne ei nõustunud kaebuse esitajaga ning oli seisukohal, et Ainar Savi teo osas läbiviidud väärteomenetlus
nõuete rikkumise osas oli seaduslik, Ainar Savi süü on tõendatud; karistuse kohaldamisel on arvestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; karistust ei peaks vähendama. Kohtuväline menetleja taotles kohtus üle kuulata tunnistajad A. .`, H. ., V. T, K. R, E. T., sest kaebuses on kahtluse alla seatud väärteomenetluse objektiivsus. Kohtu seisukoht Väärteomenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et kinnistul Tuglase 1 Tartus oli 2010 augustitormi ajal puu langenud Ainar Savi plekiga kaetud garaažile. Kaebuse lisana olevatelt fototabelitelt nähtub, et kinnistul oleva vana puu võra on langenud garaazile ja lõhkunud garaazi katuse ja katusekonstruktsiooni(tl. 13). Seega oli Ainar Savile kahju tekkinud vääramatu jõu tagajärjel. Tartu Linnavalitsue töötajate Andres Aint`i ja Heldur Ratassepa poolt on 12.08.2010 kell 10.23-10.28 koostatud paikvaatluse akt, milles on fikseeritud , et Tartus aadressil Tuglase tn.1 kinnistul rekonstrueeritakse väikeehitist. Tormis kahjustada saanud väikeehitise kandvad laekonstruktsioonid asendatakse uutega. Paikvaatlusel kasutati digikaamerat Petax Optio E
nõuete rikkumise. Sündmuskohal tuvastati, et asendatud olid garaaži katuse kandevkonstruktsioonid. Kohapeal tehti paikvaatluse protokoll olukorra fikseerimiseks. Garaazi ,mille juures tööd käisid, sisse ei saanud; töömees tegi seal tööd ja ei reageerinud meile, sisenes garaaži , tõmbas garaažiukse enda järelt kinni. Heldur Ratassepp kinnitas, et garaaži katusekonstruktsioone, sh., kandvaid konstruktsioone oli vahetatud- asendatud; hoone kõrgus arvatavasti selle käigus ei muutunud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kinnises aias kinnitul olid koerad, kes haukusid: meetrise aia sees olid kaks lõukoera ”küllatki vahuse suuga”. Paikvaatluse käigus fikseeriti olukord ning selgitusi ei võetud. Nagu nähtub tunnistajate ütlustest ja ka fototabelitelt, oli 12.08.2010 nähtav , et Tartus Tuglase t. 1 kinnistul oli tormis kannatada saanud puitkarkassil plekist kattega garaaži vana katusekate maha võetud , asendatud katuse kandvaid konstruktsioone- sarikaid. Selleks kirjalikku luba Tartu Linnavalitsusest ei olnud taotletud. Väärteometarjalidest nähtub, et Ainar Savile on menetluses antud võimalus omapoolseid ütlusi omakäelislt kirja panna( tl. 86). Temale on ka tutvustatud VTMS § 19 toodud menetlusaluse isiku õigusi(tl. 93), millele ta on omakäelislet alla kirjutanud. Temale on saadetud ka kutse väärteoasjas ütluste andmiseks Tartu Linnavalitusse 5.11.2010 tulekuks. Menetlsualuse isiku ülekulamise protokollis 5.11.2010 on Ainar Savi saanud oma eelnvaid ütlusi täiendada. Väärteoprotokollis 5.11.2010 ( tl. 95) kirjeldatud süütegu ning fikseeritud ka süüteo kvalifikatsioon. Samuti on teade vastulause esitamise võimlaikkuse kohta ja selgitus millal ja kus on väärteootsus kättesaadav. Seega väärteomenetlus on läbi viidud kooskõlas väärteomenetluse seadustikuga. Menetlusalune isik Ainar Savi ei kasutanud oma õigusi vastuväite esitamiseks väärteoprotokollile. Väärteootsus on kooskõlas väärteomenetluse seadustiku nõuetega. 12.08.2010 kehtinud
6 p.3 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine samuti ehitamine. Sama paragrahvi lõike 6 p. 5 kohaselt on ehitise lammutamine samuti käsitatav ehitamisena. [RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009.
6 p. 2 näeb ette, et ehitamine on ka ehitise laiendamine. P. 7 sätestab , et ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine.
8 näeb ette, et ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest.
1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui, ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2. Kohtumenetluses kinnitasid linnavalitsuse töötaja Heldur Ratassepp, et kinnistul Tuglase 1 asuva käsitletava garaaži kohta ei ole linnavalitsusel ühtegi dokumenti; kül on aga Tuglase 1 kinitul asuva garaaži ehitualune pind üle 20 ruutmeetri. ehituregistris garaaž ei ole; lammutada neid mitte arvel olevaid ehitisi võib.
1 kohaselt on ehitise omaniku kohustuseks: 1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav; Eelviidatud
nõuetest tulenevalt oli Tartus Tuglase 1 kinnistul asuva Ainar Savile kuuluva garaaži lammutamiseks ja rekonstrueerimiseks vaja luba. Selline on seadusest tulenev nõue ning seda tuli täita. Väärteoasjas olevad tõendid kinnitavad, et Ainar Savi
s toodud nõudeid eiras ning tema poolt garaaži renoveerimine ning selle käigus kandvate katusekonstrktsioonide asendamine oli Ehituseaduse mõistes ehitamine, mis vajas linnavalitsuse eelnevat kirjalikku luba; seda luba Ainar Savi aga ei taotelnud.
. näeb ette vastuse ehituseaduse §-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest – karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Isiku karistamiseks väärteoasjas on vajalik, et esineksid vastavad isikule süükspandava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning puuduksid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjas kogutud tõendid kinnitavad Ainar Savi poolt
Seega on süütokooseiseu objektiivsed tunnused täidetud. Väärtegu on toime pandud, kui isik tegutses tahtlusega või ettevattamatult. Ainar Savi tegevus garaaži renoveerimisel oli tahtlik ja mõtestatud tegevus. Seega olid täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Ainar Savi oli süüvõimeline isik KarS § 33 mõistes ning puudusid süüd välistavad asjaolud. Eksimusest teo õigusvastavatest välistavatest asjaolusid ei saanud esineda ning seda järgneval põhjusel. Asjas olevad tõendid – Andres Aint`i ütlused kohtuitungil ( tl. 125), milles Andres Aint kirjeldab, kuidas tema koos Heldur Ratassepaga käis Tuglase 1 kinnistul 11.08.2010, seal Ainar Saviga vestles pikalt garaaži teemal. Vestluse lõppedes lahkus Andres Aint teadmisega, et omanik Ainar Savi lubas garaaži lammutada ja edasist ehitustegvust ei toimu. Järeldub , et Ainar Savile selgitati asjaolusid ning
st tulenevaid nõudeid ning Ainar Savi ei saa end vabandada seaduse mitetundmisega ega endale ette kujutada, et on garaaži renoveerides ilma linnavalitsuse kirjaliku loata, tegutseb
nõuega koskõlas . Ka kohususte kollisiooni KarS § 30 mõttes käesoleval juhtumil ei ole. Ainar Savi väidetel oli temal garaažis 60 000 krooni väärtuses ehitusmaterjali,mille kohta ta aga menetluses tõendeid esitandu ei ole. Vaatmata garaažis olevale ehitusmaterjalile, oli Ainar Savil võimalus purunenud katus ajutiselt mõneks päevaks katta läbipaistmatu tumeda kilega, et garaažis olev materjal sademete tõttu ei rikneks. Kirjaliku loa andmine garaaži renoveerimiseks oleks Tartu Linnavalitsusel väldanud vaid mõne päeva. Ainar Savi ühistu esimehena ei saa end vabandada teadmatusega
st. Ta oleks pidanud aktsepteerima 11.08.2010 Tartu Linnavalitsuse ehitusjärelvalveteenistuse töötajate nõudeid, et väärteomenetlust vältida. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada käesoleval juhul Väärteomenetluse seadusliku § 30 lg.1 p.1, s.o. lõpetada väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel. Väärteo asjaoludest nähtub, väärtegu on toime pandud linna territooriumil kaitsealusele oleval maal. Seega ei saa nentida , et väärteoasjas puudub igasugune avalik huvi. Selle tõttu kohus ei lõpeta käeolevat väärteomenetlust Väärteomenetluse seadusliku § 30 lg1 p. 1 alusel. Kohtuvälise menetleja poolt on Ainar Savile karistuse kohaldamisel arvestatud süüd. Karistus on määratud
Sanktsiooni ülemmäär on füüslisele isikule 300 trahviühikut, s.o.18 000 krooni. Kohtuväline menetleja ei ole karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Ka kohtumenetluses ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid karistuse kohaldmisel. Sanktsioonimäär on valitud vastavuses rikkumisega. Ainar Savi on karistatud 40 trahviühiku suuruse trahviga, s.o. 2400 krooni. Karistus pn proportsionaalne toime pandud väärteoga. Eeltoodust tulenavalt jätta Ainar Savi kaebus Tartu Linnavalituse 22.11.2010 otsusele nr. 20105993 väärteoasjas 20102993 muutmata. Kohtu seisukoht menetluskulude osas VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta menetlukulud süüdlase Ainar Savi kanda. Kohtumenetluse kuluna mõistab kohus Ainar Savilt välja riigieelrvesse kohukutsete kulu 14, 32 eurot. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.