← Eesti

1-11-1324/9

Obsah (7)§ 199§ 65§ 218§ 64§ 200§ 68§ 56

1-11-1324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-1324 (10230120737) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi se

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Lühimenetlus Kriminaalasi Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav Georgi Talving Isikukood 38512210339, elukoht xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, 22.02.2008.a otsusega

§ 199lg2 p4 – 25 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 3k 28p.

- Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, 20.04.2009.a otsusega

§ 199lg2 p 5, 9 alusel mõisteti vangistus: 6k.

- Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, 19.08.2009.a otsusega

§ 199lg2 p9 - 25 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 6k. Kr

MS § 238 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 4k. Lõplikuks karistuseks

§ 65lg2 alusel mõisteti vangistus: 1a 5k 16p.

- Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, 06.03.2010.a otsusega

§ 199lg2 p9 - 25 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 9k. Lõplikuks karistuseks Kr

MS § 238 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 6k, vabanes pärast karistuse kandmist 03.09.2010 Väärteokorras karistatud 40-l korral, korduvalt

§ 218

lg 1 alusel ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15'1 alusel 2 Tõkend – vahistamine alates 27.11.2010, kahtlustatavana kinni peetud 26.11.2010. Kaitsja Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada Georgi Talving süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi (kuriteoepisood 26.02.2010.a.) ning mõista karistuseks 5 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Georgi Talving´ule mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 3 kuud 10 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus 06.03.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 9 kuud vangistust, lugedes

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskemaga, seega liitkaristus on 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise, 06.03.2010 Harju Maakohtu otsuse järgi täielikult ärakantud karistus- 9 kuud vangistust, lugedes karistuse kantuks. Tunnistada Georgi Talving süüdi

§ 199

lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi (kuriteoepisood 15.10.2010.a.) ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust,

§ 200

lg 1 -25 lg 2 järgi (kuriteoepisood 26.11.2010) ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64lg 1 järgi lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Georgi Talving´ule mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks 26.11.2010.a. Georgi Talving´u i suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Georgi Talving´ult Comarket AS-i kasuks 23,93 eurot. Asitõend: mobiiltelefon Nokia 7070, IMEI-kood 356379020311658, mis on antud MN’le – jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõend: musta värvi balloon „PIPARGAAS KO JUGA“, mis on lisatud kriminaalasja juurde – kohtuotsuse jõustumisele hävitada. Välja mõista Georgi Talving´ult riigituludesse menetluskulud: I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 (viis) euro senti, määratud kaitsjale makstud tasu 143 (ükssada nelikümmend kolm) eurot 82 euro senti. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 3 ning selgitus: Georgi Talving, 1-11-1324, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 31.03.2010.a. SÜÜDISTUS Georgi Talving’ut süüdistatakse

§ 200

lg1- § 25 lg2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 26.11.2010.a kella 08:15 paiku sisenes ta kauplusesse Comarket, mis asub Tallinnas, Narva mnt 21, kus võttis riiulilt 5 purki kohvi Nescafe hinnaga 74.90 krooni, s.o 4.79 tükk, üldsummas 374.50 krooni, s.o 23.93 euro ja pani need endale seljakotti. Möödudes kassast, ei maksnud kauba eest. Kinnipidamisel osutas turvafirma töötajale vastupanu, kasutades nende vastu pisargaasi, tekitades sellega turvatöötajale Roman A ’ile ja Roman H ’ile füüsilist valu. Antud teoga pani Georgi Talving toime

§ 200

lg 1 – 25 lg.2 alusel kvalifitseeritava kuriteo, mis seisneb vägivalda kasutades võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti tema, olles varem vargusi toimepannud isikuks, taas 26.02.2010. a, tuvastamata ajal aadressil Kaera 6, Tallinnas asuva maja kõrval, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis AE teksataskust ära MN’le kuuluva ja AEkasutuses oleva mobiiltelefoni Nokia 7070, IMEI-kood 356379020311658, väärtusega 999 krooni, s.o 63.85 euro. Samuti, käesolevas kriminaalasjas on Georgi Talving'ule esitatud süüdistus selles, et tema, isikuna, keda on korduvalt karistatud varguste eest, viimati Harju Maakohtu poolt 19.08.2009 ja 06.03.2010 otsustega karistati teda

§ 199

lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi, s.o olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti, 15.10.2010 kella 11:30 paiku, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas kaupluses Kristiine JYSK, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil JYSK Linnen`n Furniture OÜ-le kuuluvat kaupa, nimelt kaks kaltsuvaipa maksumusega 349.90 krooni , s.o 22.36 euro ühe eest ja kogumaksumusega 699.80 krooni, s.o 44.73 euro ning seejärel möödus kassast nimetatud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Seega Georgi Talving pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi , s.o.

§ 199lg 2 p9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4 Süüdistatav G.Talving tunnistas ennast süüdi vargustes, röövimises ta ennast süüdi ei tunnistanud, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Kahetseb. Kaitsja Juho-Enn Aule leidis, et süüdistus on põhjendatud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Palus episood kohvipurkidega kvalifitseerida vargusena, kuivõrd Talving ei jõudnud varastatut enda kasuks pöörata. See, et ta kasutas gaasi, ei muuda kvalifikatsiooni. Vargus oli toime pandud salaja, edasine tegevuse oli suunatud sellele, et teda kinni ei peetaks. Palus episood kvalifitseerida

§ 199järgi ja kergendada prokuröri karistusettepanekut.

Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud, palus karistada Talvingut esitatud süüdistuses 26.02.2010 episoodis

§ 199

lg 2 p 9 järgi 5-kuulise vangistusega, 15.10.2010 episoodi põhjal

§ 199

lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi – 9 kuulise vangistusega, § 200 lg 1 – 25 lg 2 järgi – 2 a vangistusega, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. TSIVIILHAGID Kohtueelses menetluses on kannatanu kauplus Comarket (ABC Supermarkets AS) esindaja esitanud tsiviilhagi vargusekatsega lõhutud ja kadunud kauba maksumuses. Süüdistatav G.Talving on tsiviilhagi õigeks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav G.Talving on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõue kuulub rahuldamisele. KARISTUS

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel peab arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et süüdistatava G.Talving´u karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Vaatamata noorele eale on G.Talving’ut varem juba üheksa korda kriminaalkorras ning 40 korda väärteokorras karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süütegude toimepanemine 5 olnud tema elustiil. Viimase kohtuotsusega 06.03.2010.a. karistati süüdistatavat samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid vabanemisest alates vähem kui kolme kuu jooksul pani ta toime kaks uut süütegu. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud G.Talving´ule nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Sellest lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Käesolevas asjas on G.Talving´ule esitatud süüdistus 3 episoodis, millest üks

§ 199lg 2 p 9 järgi on pandud toime enne viimase kohtuotsuse kuulutamist.

Seega vastavalt

§ 65lõikele 1 tuleb moodustada liitkaristus.

Karistuse määra valikul

§ 199

lg 2 p 9 järgi (kuriteoepisood 26.02.2010) lähtub kohus asjaolust, et kannatanule on varastatu tagastatud ja kahju ei tekkinud. Kohus leiab, et

§ 64lg 1 alusel tuleb kergem karistus lugeda kaetuks raskemaga.

Edasi tuleb mõista G.Talving´ule karistus

§ 200lg 1-25 lg 2 alusel.

Karistuse määra valikul

§ 200

lg 1 -25 lg 2 järgi lähtub kohus asjaoludest, et süüdistatavat süüdistatakse 1 episoodis, kannatanutele olulist tervisekahjustust ei tekkinud ning materiaalne kahju ei olnud kuigi suur. Edasi tuleb mõista G.Talving´ule karistus

§ 199lg 2 p 9-25 lg 2 järgi (kuriteoepisood 15.10.2010).

Karistuse määra valikul

§ 199

lg 2 p 9-25 lg 2 järgi lähtub kohus asjaoludest, et süütegu jäi katse staadiumi ning kannatanule kahju ei tekkinud. Seejärel tuleb moodustada lõplik liitkaristus

§ 64lg 1 alusel.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, varalise kahju tekitamist, leiab kohus, et

§ 199

lg 2 p 9 järgi (kuriteoepisood 26.02.2010) tuleb G.Talving´ut karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedasena,

§ 200

lg 1-25 lg 2 järgi (kuriteoepisood 26.11.2010) tuleb G.Talving´ut karistada vangistusega sanktsiooni alammääras ning

§ 199

lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi (episood 15.10.2010.a) vangistusega sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohtunik Julia Vernikova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.