lg 2 p 1 järgi ja karistati 10-aastase vangistusega.
Karistuse kandmise algus 19.08.2004.a ja lõpp 04.06.2013.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus 15.03.2011a. Mati Sepp on varasemalt jäetud 09.02.2010.a Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja määrusega nr 1-10-1583 enne tähtaega tingimisi vabastamata. Tartu Vangla iseloomustusest Mati Sepa kohta nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, esimest korda 1987a. Kõikidel kordadel on kandnud vangistust, kuritegude dünaamika on läinud järjest raskemaks. Kandis algselt karistust Murru Vanglas, kus osales tööhõives, Tartu Vanglas soovib töötamist jätkata. Sotsiaalprogrammides osalemisest on keeldunud, kuna ei tunnista toimepandud kuritegu. Vangistuse ajal on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimati 19.01.2011a. Enne kinnipidamist elas Kohtla- Järvel sotsiaalkorteris, kuhu kavatseb uuesti elama asuda. Kinnipeetava sõnul omandas Arhangelski vanglas keskhariduse. Maalri eriala omandatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. On vangistuse ajal töötanud Murru vanglas, ka praegusel perioodil määratud tööhõivesse. Sotsiaalprogrammides osalemist ei ole pidanud vajalikuks, kuna ei tunnista kuriteo toimepanemist. Õpingute jätkamist kutse omandamiseks ei pea vajalikuks. Täitmata nõudeid on 1696,92 eurot. On üles kasvanud lastekodus ja suhted lähedastega katkenud. Käesolevaks hetkeks on kandnud vabaduskaotuslikku karistust kokku üle 20 aasta. Vangla on hinnanud M.Sepa ühiskonnale kõrgohtlikuks, kuid tulenevalt riski hindamise valemi protsentidest( 18%), toetab vangla tema vabastamist enne tähtaega. ei nõustu tema ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldaja ettekandes Kriminaalhooldaja leiab, et M.Sepa puhul on see ennatlik, kuna kinnipeetava sotsiaal- ja majanduslik olukord ei soodusta seda. Kinnipeetava on hinnatud vangla poolt kõrgohtlikuks ja ta ei ole vanglas tegelenud riskide maandamisega. Tema korduvad kuriteod vabaduses ja süstemaatilised distsipliinirikkumised vanglas näitavad, et M.Sepal on raske alluda reeglitele. Kohtuistungil 01.04.2011a rääkis M.Sepp, et ta on kindlustatud linnavalitsuse poolt elukohaga- ta sai selle kohta dokumendi. Tööd loodab vabanemise järel saada lähima kuu jooksul, ehitusel. Või jalgrattafirmas. Vabaduses on abikaasa ja lapsed, kes on praegu Soomes, kuid kes tulevad tagasi kui Sepp vabaneb. M.Sepa sõnul istub ta kinni süütuna. Ta ei ole kuritegu toime pannud, teda kiusatakse kannatanu sugulaste poolt. Vanglas on tal distsiplinaarkaristusi olnud, kuid tuleb vaadata, mille eest on need määratud. Tal ei ole õnnestunud vaidlustada. Sotsiaalprogramme ei ole Murru vanglas pakutud. Tartu vanglas on, see on sügisel ees. Varem ei ole M.Sepp kriminaalhooldusel olnud, kuid on lugenud sellest. Midagi keerulist kriminaalhoolduses ei ole. M.Sepp kinnitab, et ta on nõus võtma endale kohustusi kriminaalhooldusel olles. Prokuröri seisukoht: ei toeta M.Seppa ennetähtaegset vabastamist. On toime pannud väga raske kuriteo, käitumine kinnipidamiskohas on toonud 12 distsiplinaarkaristust. Leiab, et 2
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja vabastamisel
Käesolevaks ajaks on Mati Sepp temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 2/3 ehk rohkem kui 6 aastat ja 7 kuud vangistust. Tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamine toimus viimati 09.02.2010, määrus jõustus 15.03.2010 ja sellest on möödunud aasta. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Mati Seppa ei ole võimalik vabastada karistuse kandmiselt enne tähtaega. Kohtu hinnangul mitte ükski
lg.3 osutatud asjaolu, mida kohtul tuleb arvestada, ei toeta Mati Seppa ennetähtaegset vabastamist. Kuriteo toimepanemise asjaoludega seoses tuleb kohtul arvestada, et tegemist on raske isikuvastase kuriteoga, mis on toime pandud alaealise suhtes. See tähendab, et kuriteo asjaolud iseenesest ei toeta selle toimepanija vabastamist enne karistusaja ärakandmist. Märkimisväärne on M.Seppa puhul, et vaatamata tema suhtes tehtud süüdimõistva otsuse jõustumisele ta kohtuotsust ei tunnista ja leiab, et toimub tema kiusamine. Selline käitumine iseloomustab M.Seppa kui süüdimõistetu isikut: ta ei tunnista oma süüd ega pea vajalikuks oma suhtumise ja hoiakute muutmist näiteks sotsiaalprogrammides osaledes. Süüdimõistetu isiku ja varasema elukäigu kohta on oluline märkida, et olles eelnevalt kaks korda kohtu poolt karistatud, on ta mõlemal korral karistatud pikaajalise vangistusega- esmane on 5-aastane vangistus ja teine 8-aastane vangistus. Pärast 5-aastase vangistuse ärakandmist vabanes M.Sepp 22.04.1992 ja võeti uuesti vahi alla 18.11. 1992 ja siis karistati teda 8-aastase vangistusega. Selline olukord osutab, et juba esmakordne vangistus oli sisult tulemuseta. See tähendab, et M.Seppa ennetähtaegset vabastamist ei ole võimalik argumenteerida tema varasemale elukäigule tuginedes, kuna varasem elukäik sellele tuge ei anna. M.Seppa käitumine karistuse kandmise ajal vangistuses välistab võimaluse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Isiku ennetähtaegne vabastamine oleks mõeldav juhul, kui isik oma senise käitumisega karistuse kandmise ajal on demonstreerinud vanglas kehtestatud eeskirjadele vastavat käitumist ja suutlikkust järgida käitumisnorme. M.Sepp on distsiplinaarkorras karistatud aastal 2011 ühel korral, aastal 2010 kuuel korral, aastal 2009 kolmel korral, aastal 2008 kahel korral. Ainuüksi selline rikkumiste jada välistab võimaluse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka vabaduses ees ootavad tingimused ei võimalda M.Seppa ennetähtaegset vabastamist. On olemas küll elukohavõimalus, kuid puudub reaalne väljavaade teenida ise endale elatist ehk puuduvad 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.