lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Sergey Andreevit Viru Maakohtu 03.11.2006.a. otsusega kriminaalasjas nr . 1-06-7995 mõistetud karistuse 6 (kuus) aastat vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määrata advokaat Aivar Kello tasu õigusabi eest 57.53 eurot (tasu 47.94 eurot + käibemaks 9.59 eurot). Mõista välja Sergey Andreevilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 57.53 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1
Tõkend jäeti muutmata. Karistusaega arvestati alates 30.12.2005.a. Vastavalt
kohaldati Sergei Andrejevi suhtes lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigi territooriumilt koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 09.05.2007.a. Karistusaja algus 30.12.2005a, karistusaja lõpp 29.12.2011a. Tartu Vangla ei toeta Sergey Andreevi ennetähtaegset vabastamist, kuna talle on Viru Maakohtu 03.11.2006a otsusega
alusel kohaldatud lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigi territooriumilt koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Kuni ümbersuunamiseni Tartu Vanglasse, kandis karistust Murru Vanglas, kus osales tööhõives. Kuritegude register piirdubki ühe kuriteoga, mille eest kannab ka käesoleval hetkel reaalset vangistust. Vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas abikaasa ja kahe tütrega Narvas. Käesoleval hetkel vabanedes elukoht ja töökoht puudub. Omab keskharidust, omandanud tehnik-ehitaja eriala ja vanglas puidupingitöölise eriala. Suhted lähedastega on katkenud, kinnipeetava ema ja õde elavad Venemaal. Alkoholiprobleemi eitab. Kinnipeetav ei tunnista toimepandud kuritegu ega mõista oma probleemkäitumise hälbivust. Isiku mõtlemine ja käitumine on hetkesituatsioonist ja isiklikest vajadustest lähtuv. Probleemkäitumise põhjus on kirjeldatav patoloogiana ning sotsiaalsete normide ebaadekvaatse tajuna. Ei oma Eestis kehtivat elamisluba ega isikut tõendavat dokumenti. Puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Kriminaalhooldaja oma ettekandes samuti Sergey Andreevi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, põhjusel, et talle on kohtuotsusega
alusel kohaldatud lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigi territooriumilt koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et vabanemisel sooviks ta minna elama rehabilitatsioonikeskusesse, Tallinnasse, kus Rein tegeleb sellega. Seal saaks ka abi dokumentide vormistamisel ja töökoha saamisel. Ta on vangistuses olles töötanud ja vabanemisfondis on raha. Andreevil on asi viidud Euroopa Kohtusse, kus ta loodab endale positiivset lõpplahendit ja seda asja oleks lihtsam lõpetada mitte vanglas olles. Varem elas koos naisega, praegu on see korter tühi. Perel on raske majanduslik olukord, Andreev loodab vabanemisel FIE-ks hakata ja perekonda materiaalselt toetada. Andreevi sõnul ei ole ta kunagi teises riigis elanud, kõik suhted on seotud Eestiga. Siin soovib ta ka jätkata ja perekonda aidata. Vanglas on ta suhelnud psühholoogidega, neist oli abi. Ta on harjunud oma probleeme iseseisvalt lahendama. ID kaart on tal olemas ja kui on võimalus, siis ta pöördub sotsiaalosakonda ID kaardi kehtivaks muutmiseks. Prokurör Sergey Andreevi vabastamist ei toeta. Vabastamisel tuleb arvesse võtta kuriteo raskust ja nii raske kuriteo puhul, nagu on Andreevi sooritatu, tuleks ennetähtaegne vabastamine kõne alla üksnes juhul, kui isik on läbinud vastava teraapia, on olemas arstide kinnitus selle kohta, et risk selliste kuritegude toimepanemiseks on madal. Praegu ei toeta vabastamist ei kriminaalhooldaja ega vangla. Kriminaalhooldust ei saa rakendada, kuna vabastamise järel kuulub Eestist väljasaatmisele. Kaitsja arvates võiks S.Andreevi vabastada, kuna see on viimane võimalus tema ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldus oleks ainus võimalus aidata pöörduda tagasi normaalse elu juurde. 2
lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või(p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on S.Andreevil karistusest ära kantud rohkem kui 2/3, seega formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Harju Maakohtu 02.02.2010.a määrusega jäeti Sergey Andreev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus jõustus 15.03.2010.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
lg 2 p 1 alusel materjalid uuesti kohtule pärast
lg 2 p 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Käesolevaks ajaks Sergey Andreevi Vangistusseaduse § 76 lg 2 sätestatud tähtaeg saabunud, see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et Sergey Andreevi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergey Andreevi kohta on teada, et tal puudub vabanemisel kindel elu- ja töökoht. Ta ei oma Eestis kehtivat elamisluba ega isikut tõendavat dokumenti. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.11.2006.a kohtuotsusega ja vastavalt
kohaldati Sergei Andreevi suhtes lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigi territooriumilt koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Kohtuotsus on jõustunud ja ennetähtaegse vabastamise küsimust arutaval kohtul ei ole pädevust revideerida või ümber hinnata jõustunud kohtuotsust. Seega kuulub S.Andreev vabanemisel Eestist väljasaatmisele. See tähendab, et tema suhtes ei ole võimalik rakendada neid
lg.4 või lg.41 nõudeid, mis on seadusandja poolt säetud ennetähtaegse vabastamise vältimatuteks tingimusteks ja ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Lisaks sellele puuduvad S.Andreevi vabastamiseks ka sisulised eeldused: tal puudub Eestis elukoht. Oma varasemasse elukohta- endise abikaasa ja pere juurde teda elama ei võeta ja lähtudes S.Andreevi poolt toimepandud kuriteo olemusest (omaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ei ole ka mõeldav, et alaealise suhtes kuriteo sooritanu asub uuesti elama sama alaealise juurde. S.Andreevi toimikust nähtub, et ta ei taju adekvaatselt sotsiaalsetest normidest tulenevat, enda kohta oma endiste pereliikmete suhtes ega ka oma kohta ühiskonnas. See tähendab puudujääke ka süüdimõistetu hoiakutes, mis võiksid toetada ennetähtaegset vabastamist. Sergei Andreevi elukohta pole võimalik Eestis määrata, mistõttu puudub võimalus siduda S.Andreevi kriminaalhooldus kindla elukohaga. Need on ennetähtaegse vabastamise vältimatud eeltingimused. Neil asjaoludel ei pea kohus võimalikuks Sergey Andreevi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsjatasu määrab kohus taotletud ulatuses. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.