lg 1 p 6 sätteid, pannes sellega toime
`3 järgi kvalifitseeritava väärteo, menetlusalune isik LKrikkus teadvalt
lg 1 p 6 sätteid, pannes sellega toime
`3 järgi kvalifitseeritava väärteo ja menetlusalune isik JPrikkus teadvalt
lg 1 p 6 sätteid, pannes sellega toime
Märgitud väärteootsuse kohaselt kohtuväline menetleja koostas menetlusaluste isikute suhtes väärteoprotokolli 27.04.2010.a. Menetlusaluste isikute LK, HL ja JP suhtes 25.05.2010.a koostatud väärteootsuses nr 2301,09,000108 märgitu kohaselt väärteomenetluse käigus tuvastati, et 25.06.2009.a toimus Loksa Linnavalitsuse istung, mille kuuendaks päevakorrapunktiks oli raha eraldamine Loksa linna 2009.a eelarve reservfondist SA LS. Linnavalitsuse istungil osalesid Loksa linnapea HL, linnavalitsuse liikmed LK, JP, AKja ÕT. Istungist võttis osa ka linnasekretär Karin Kask. Linnavalitsuse istungil otsustati võtta vastu Loksa Linnavalitsuse korraldus nr 168, millega Loksa Linnavalitsus andis korralduse eraldada Loksa linna 2009.a eelarve reservfondist 200 000 krooni SA LS. 05.06.2009.a taotles SA LS(äriregistri kood XXX) raha tegevuskulude katteks. Eraldatud raha summas 200 000 krooni mõjutas oluliselt ühingu majandushuve. Raha kulus suures osas sihtasutuse töötajate palkade ja puhkuserahade maksmiseks. Maksmata jätmisel oleksid tekkinud SA Loksa Spordil võlad. 2009.a oli SA LS eelarve kokku 3 524 732 krooni. Nimetatud väärteootsuses kohtuväline menetleja asus seisukohale, et HL, olles ametiisik
lg 2 p 15 järgi, osales raha eraldamise otsuse tegemises, mis mõjutas juriidilise isiku SA LS majandushuve, mille nõukogu liige oli HLi abikaasa VL, märkides, et
lg 5 järgi käsitatakse korruptsioonivastases seaduses lähihõimlasena abikaasat, juhtides tähelepanu sellele VL kuulub SA LS nõukogusse alates 06.02.2009.a. Samuti on kohtuväline menetleja koostatud väärteootsuses asunud seisukohale, et LK, olles ametiisik
lg 2 p 15 järgi, osales raha eraldamise otsuse tegemises, mis mõjutas juriidilise isiku SA LS majandushuve, olles samal ajal SA LS nõukogu liige, märkides, et LK kuulub SA LS nõukogusse alates 17.06.2008.a ning et ka JP, olles ametiisik
lg 2 p 15 järgi, osales ka raha eraldamise otsuse tegemises, mis mõjutas juriidilise isiku SA LS majandushuve, olles samal ajal SA LS nõukogu liige ning ka J P kuulub SA LS nõukogusse alates 17.06.2008.a. Väärteoasjas tehtud otsuses on kohtuväline menetleja märkinud, et huvide konflikti korral ei ole iseenesest rikkumise koosseisu realiseerumiseks vajalik isiklik reaalse tulu saamine, selgitades, et antud juhul sai kasu SA LS, kuid sihtasutuse põhikirja § 4 lg 3 p 8 võimaldab maksta nõukogu liikmele tema ülesannete ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu asutaja poolt määratud ulatuses. Ametiisik peab hoiduma juba näivast huvide konflikti olukorrast, kuna
lg 1 nimetab keeluna teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid, mitte kindlat 3 korruptiivse tulu saamist, selgitades, et erinevalt huvide konfliktist on võimalik saada korruptiivset tulu läbi korruptiivse teo toimepanemise (
Väärteootsuse kohaselt piisas käesoleval juhul huvide konflikti olemasoluks
Nimelt oli Loksa Linnavalitsuse istungitel tavapärane, et kui kellelgi polnud päevakorrapunktide suhtes vastuväiteid ja hääletamist ei nõutud, siis võeti otsus vastu ilma hääletamata, samuti, et HL, LKja JPei taandanud ennast raha eraldamise otsuse tegemisest, mille tulemusena eraldati reservfondist summas 200 000 krooni SA LS, kuid samas ei saanud toimuda taandamine otsuse tegemisest ebaselgelt ja mitte üheselt mõistetaval kujul. Menetlusaluste isikute LK, JP ja HL poolt toime pandud väärteo luges kohtuväline menetleja tõendatuks Loksa Linnavalitsuse istungi protokolliga 25.06.2009.a nr 22., Loksa Linnavalitsuse 25.06.2009.a korraldusega nr 168, tunnistajate – R L , K K , ÕT, A K , O G ütlustega, menetlusaluste isikute - HL, LK ja JP ütlustega, äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidega SA LS kohta, SA LS tulude ja kulude nimekirjaga, SA LS15.04.2010.a edastatud päringu vastusega, Loksa Linnavalitsuse 06.02.2009.a korraldusega nr 18, Loksa linna eelarve reservfondi käsutamise korraga, Loksa Linnavalitsuse 06.02.2009.a istungi protokolliga nr 4, Loksa Linnavolikogu otsusega nr 37, Loksa Linnavolikogu otsustega nr 2, 20, 2141, 42 ja 50, Loksa Linnavolikogu määrustega nr 3, 27 ja 31 ning Loks linna põhimäärusega. Kohtuväline menetleja on menetlusaluste isikute suhtes koostatud väärteootsuse märkinud, et karistuse määramisel on arvestatud HLi süü suurust, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning karistust kergendava asjaoluna kehtivate karistuste puudumist. Samas on kohtuväline menetleja leidnud, et HL süü on suurem võrreldes teiste menetlusaluste isikute süüga, selgitades, et nimelt HL osales Loksa linnapeana raha eraldamise otsuse tegemises ning allkirjastas huvide konfliktist hoolimata korralduse nr 168 ning sellest tulenevalt sh arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid peab menetlusalusele isikule määratav karistus olema rangem. Samuti on kohtuväline menetleja märkinud oma väärteootsuses, et menetlusalune isik LK pani teo toime tahtlikult, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on kehtivate karistuste puudumine ning arvestades väärteo asjaolusid leidis kohtuväline menetleja, et LK määratav karistus peab jääma oluliselt alla keskmise sanktsioonimäära st. vastama viimase süü raskusastmele. Menetlusaluse isiku JP kohta on kohtuväline menetleja märkinud, et ka viimane pani teo toime tahtlikult, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on kehtivate karistuste puudumine ning karistuse määramisel arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse kriminaalmenetleja Tõnis Gents on 25.05.2010.a. väärteoasjas nr. 2301,09,000108 koostatud otsuses ära märkinud ka asjaolu, et menetlusalune isik LK on esitanud kohtuvälise menetleja ametnikule käesolevas väärteoasjas arvamuse ning menetlusalune isik JP vastulause, tuues välja menetlusaluste isikute poolt esitatud seisukohad ja argumendid nendele süüks arvatud väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Vaatamata sellele on kohtuväline menetleja märkinud, et nemad jätavad arvamuses ja vastulauses välja toodu otsuse tegemisel arvestamata, sest menetlusaluste isikute teod vastavad süüteokoosseisule, asudes seisukohale, et väärteokirjelduse sisu vastab tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et
lg 1 p 6 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või 4 järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane ning märkinud, et SA LSpuhul oli tegemist põhikirja järgi eraõigusliku juriidilise isikuga, millel ei olnud liikmeid ja, mis on loodud varade valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (SA LS põhikiri § 1 lg 4), samuti, et äriregistri teabesüsteemi väljatrükkide ja menetlusaluste isikute enda ütlustega on tõendatud HLi abikaasa VLi, LK ja JP kuulumine SA LS nõukogusse ning, et kirjalike tõenditega on tuvastatud, et menetlusalused isikud osalesid otsuse tegemises, millega otsustati vastu võtta Loksa Linnavalitsuse korraldus nr 168 - korraldusega eraldati Loksa linna 2009.a eelarve reservfondist 200000 krooni SA LS, asudes seisukohale, et kindlasti mõjutas eraldatud summa oluliselt juriidilise isiku ehk SA LS majandushuve. Kohtuvälise menetleja hinnangul eraldisest ilmajäämisel oleks tekkinud sihtasutusel võlad ja koosseisu realiseerumise seisukohalt ei olnud oluline asjaolu, et Loksa Linnavolikogu võttis vastu 12.08.2009.a määruse nr 27, millega muudeti Loksa linna 2009.a eelarvet, sest SA LS eraldati 200 000 krooni juba 30.06.2009.a. st. sisuliselt muudeti linna eelarvet pärast raha ülekandmist ja väärtegu ei tee olematuks hilisem õiguspärane käitumine. Samuti on kohtuväline menetleja juhtinud tähelepanu sellele, et asjaolu, et ükski SA LS nõukogu liige ei saanud otsuse tegemise tagajärjel materiaalseid hüvesid, ei oma tähtsust väärteo kvalifitseerimisel
`3 järgi, sest huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse tähenduses esines, kui linnavalitsuse liige osales raha eraldamise otsustamisel SA LS, olles samaaegselt nõukogu liige või mille liige on tema lähihõimlane, ning, et kõrvale ei saa jätta mõju juriidilisele isikule. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli käesoleval juhul tegemist näiva huvide konfliktiga, mis võib avaldada sama suurt negatiivset mõju, kui tegelik huvide konflikt, selgitades, et Loksa Linnavolikogu pole vastavat otsust vastu võtnud, mis annaks reaalse võimaluse maksta nõukogu liikmetele asutaja poolt määratud tasu ja seadusandja ei ole seaduses välja toonud erinevate huvide konflikti liikide puhul eraldi vastutust. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja järeldanud, et järelikult on seadusandja eesmärgiks olnud muuta rikkumiseks igasugune huvide konflikti olukord
lg 1 mõistes, sidumata seda konkreetse huvide konflikti liigiga, märkides, et menetlusalused isikud osalesid teadvalt sellise otsuse tegemisel, vaatamata
sätestatud kohustusele ametiisikul loobuda ühisotsuse tegemisest, kus esineb huvide konflikt ja seega menetlusaluste isikute teod vastavad süüteokoosseisule ning selgitades, et vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Võttes arvesse kõike ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku – HL’ile karistuseks
summas 2700,00.- krooni, menetlusalusele isikule LK’le määras kohtuväline menetleja
summas 2100,00 krooni ja menetlusalusele isikule – JP’ile määrati
summas 2100,00 krooni. 11.06.2010.a. esitas menetlusaluste isikute - HL, LKja JPvolitatud esindaja vandeadvokaat Ksenia K Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonitegude talituse kriminaalmenetleja Tõnis Gents’i 25.05.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2301,09,000108, millises taotleti märgitud otsuse tühistamist, väärteoasjas nr. 2301,09,000108 alustatud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel. Kaebuse esitaja esindaja märkis esitatud kaebuses, et juhul, kui kohus peaks leidma, et väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis taotlevad nad menetlusaluse isiku HL suhtes tehtud otsuse tühistamist. 5 Kohtule esitatud kaebuses selgitati, et käesolevas väärteoasjas algatati väärteomenetlus OG’i 07.07.2009.a ja 23.07.2009.a avalduste alusel ja, seda seoses asjaoluga, et 26.06.2009.a istungil otsustas linnavalitsus liikmete HL’i, LK, JP’i, AKja ÕT’i koosseisus eraldada Loksa linna 2009.a eelarve reservfondist 200000 krooni SA-le LS(Loksa Linnavalitsuse 25.06.2009.a korraldus nr 168). Kuna HL’i abikaasa VL, LKja JPkuulusid otsuse tegemise hetkel SA LS nõukogusse, leidis menetleja, et linnavalitsuse liikmed on teadvalt rikkunud
lg 1 p 6, pannes sellega toime
Samuti selgitati kohtle esitatud kaebuses, et LKja JPesitasid menetlejale peale väärteoprotokolli kättesaamist vastuväited, leides, et menetleja seisukoht on põhjendamatu ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teol puuduvad väärteo tunnused. Sama seisukoht sisaldus Loksa linnapea 09.04.2010.a kirjas nr 13-12/86 ning menetlusaluste isikute ütlustes, kuid kohtuvälise menetleja ametnik jättis arvamustes ja vastulauses väljatoodud seisukohtadega otsuse tegemisel arvestamata, kuna leidis, et menetlusaluse isikute teod vastavad süüteokoosseisule. Kohtule esitatud kaebuses kaebus esitaja esindaja on asunud seisukohale, et menetlusalustele isikutele otsusega süüks pandud väärteo kirjeldus ei vasta väärteoprotokollides toodule, selgitades märgitud seisukohta sellega, et nimelt
kohaselt karistatakse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja seisukohalt seisnes toimingupiirangu rikkumine
lg 1 p 6 rikkumises, kuid viimatinimetatud sätte kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. Kaebuse esitajate esindaja hinnangul 06.04.2010.a ja 27.04.2010.a väärteoprotokollis esitatud süüdistus seisneb eelkõige selles, et raha eraldamine lubab SA LSnõukogu liikmetel VL’il, LK’l ja JP’il saada korruptiivset tulu, juhtides tähelepanu sellele, et menetleja leidis, et
lg 1 järgi käsitatakse toimingupiiranguna keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid, mistõttu ei ole huvide konflikti korral rikkumise koosseisu realiseerumiseks vajalik isiklik reaalse tulu saamine, vaid piisab ainuüksi selle saamise võimalusest. Kaebuse esitajate esindaja on juhtinud tähelepanu ka sellele, et 27.04.2010.a väärteoprotokollis on täiendavalt märgitud, et „erinevalt huvide konfliktist on võimalik saada korruptiivset tulu läbi korruptiivse teo toimepanemise (
lg 3) või tulevikus toimepanemise tingimusel“, seega nähtub mõlemast väärteoprotokollist üheselt, et menetlusalustele isikutele pannakse süüks korruptiivse tulu saamise võimalust, mitte aga SA LSkui juriidilise isiku rahastamist. Kaebuses selgitatakse, et kuna menetlusaluste isikute ja VL’i maksudeklaratsioonidest ei nähtunud mis tahes vahendite saamist SA-lt LS, muutis menetleja oma arvamust ning märkis otsuses, et raha eraldamine mõjutas oluliselt mitte SA LSnõukogu liikmete, vaid SA LSmajandushuve, st., et väärteo kirjeldus ei vasta väärteoprotokollides toodule. Kohtule esitatud kaebuses kaebuse esitajate volitatud esindaja Ksenia K viitab Riigikohtu 06.10.2006.a otsusele nr 3-1-1-80-06, millises Riigikohus on leidnud, et „kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega. Seetõttu peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. See tuleneb ka VTMS § 69 lg 2 p-st 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis 6 peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud“. Samuti viitatakse kaebuses Riigikohtu hilisematele lahenditele ja nimelt otsustele nr. 3-1-1-84-07 ja nr 3-1-1-3-08, millistes Riigikohus on märkinud, et „VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid on siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole“. Eeltoodu alusel on kaebuse esitajate esindaja asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja ametniku otsus on ebaseaduslik ja tulenevalt sellest, et käesolevas asjas ei ole väärteoprotokollis kaebuse esitajate karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära näidatud, kuulub otsus tühistamisele ja menetlus lõpetamisele VTMS § 132 lg 3 alusel. Kohtule esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et menetlusalustele isikutele süüks arvatud teod ei vasta
koosseisule ja nimelt leitakse, et ka otsuses väljatoodud asjaolud välistavad huvide konflikti seoses kaebuse esitajate või nende lähihõimlaste kuuluvusega nõukogusse ning linnavalitsusse, ning seega puudus neil kohustus ennast vaidlusaluse korralduse tegemisest taandada. Nimelt ei vaidle nad vastu sellele, et HL’i abikaasa VL, LKja JPkuulusid otsuse tegemise hetkel SA LS nõukogusse, ning et Loksa Linnavalitsus otsustas eraldada SA-le LSLoksa linna 2009.a eelarve reservfondist 200000 krooni, kuid samas leiavad nad, et ainuüksi menetlusaluste isikute või nende lähedaste kuulumist SA LS nõukogusse ei saa käsitleda väärteokoosseisuna
Nimelt kaebuse esitajate esindaja hinnangul on ebaõige otsuses märgitu, nagu oleks nimetatud eraldis oluliselt mõjutanud SA LS majandushuve, märkides et 06.04.2010.a väärteoprotokollis leidis kohtuvälise menetleja ametnik, et oluline mõju SA LS majandushuvidele tuleneb sellest, et Loksa Linnavalitsuse poolt eraldatud summa 200000 krooni moodustab üle 20% SA LSaasta eelarvest. Kaebuse esitaja esindaja Ksenia K on kohtule esitatud kaebuses juhtinud tähelepanu sellele, kuna, aga LKja Loksa Linnapea arvamusest nähtub, et SA LSnõukogu 08.12.2008 otsusega nr 12 kinnitatud SA LS2009.a eelarve moodustab 3524732 krooni, ehk vaidlusaluse korraldusega eraldatud summa moodustab vaid 5,6% SA LSeelarvest, siis leidis menetleja, et oluline mõju seisneb hoopis selles, et eraldisest ilmajäämisel oleks sihtasutusel tekkinud võlad. Samuti on kaebuse esitajate esindaja hinnangul otsuses jäetud tähelepanuta menetlusaluste isikute ja SA LSjuhatuse liikme RL’i ülekuulamise protokollides toodu, et täiendava summa eraldamise vajadus tekkis üksnes SA LSeelarve ebaõige planeerimise tõttu, mitte aga sihtasutuse erakorraliste kulude katteks ning arvestades eeltoodut, oleks SA LSeelarve igal juhul Loksa Linnavolikogu poolt muudetud ning sellised kulud kaetud ehk võlgasid ei oleks tekkinud või need oleks lühikese ajaga kustutatud. Kohtule esitatud kaebuses on juhitud tähelepanu sellele, et nii tunnistaja RL’i ütlustest kui ka SA LSeelarvest nähtub, et kulutuste summa on sihtasutuse jaoks tavapärane, mistõttu puudub alus arvata, et Loksa Linnavolikogu oleks keeldunud selle eraldamisest (ehk eelarve muutmisest) ja 7 seetõttu tuleb asuda seisukohale, et 200000 krooni suurusel eraldisel ei olnud olulist mõju SA LSeelarvele. Kaebusese märgitakse, et samuti on kohtuvälise menetleja ametnik jätnud tähelepanuta asjaolu, et Loksa Linnavolikogu 15.09.2008.a määrusega nr 31 kehtestatud Loksa linna eelarve reservfondi käsutamise korra p 7 kohaselt kuulus reservfondist eraldatud vahendite kasutamine kinnitamisele Loksa Linnavolikogu poolt, ehk ainuüksi linnavalitsuse korraldusest ei piisa raha eraldamiseks sihtasutusele ning nagu nähtub menetlusaluse isiku JP’i vastulausest, siis eraldati vaidlusaluse korraldusega vastav summa SA LSeraldise reale, mitte otse sihtasutusele, ning korraldus nr 168 kuulus esitamisele Loksa Linnavolikogule. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et Loksa Linnavolikogu 12.08.2009.a määrusega nr 27 on Loksa linna 2009.a eelarve muudetud ning SA-le LSmääratud finantseerimist suurendatud 220000 krooni võrra – ehk Loksa Linnavolikogu kohandas eraldatud summa võrra linna eelarvet ning, et menetleja seisukoht, nagu oleks antud juhul tegemist väärteo heakskiitmisega, on meelevaldne, kuna nii Loksa Linnavalitsus kui ka Loksa Linnavolikogu käitusid õigusaktidega sätestatud protseduuri raames. Ainuüksi see, et SA LSpõhikirja § 4 lg 3 p 8 lubab maksta nõukogu liikmele tasu vastavalt tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale asutaja poolt määratud ulatuses, ei anna alust arvata, et nõukogu liikmed sellist tasu reaalselt saavad, selgitades, et erinevalt SA LSjuhatuse liikmetest, kellele tasu suuruse ja maksmise korra määramine kuulub SA LSpõhikirja § 4 lg 2 p 6 alusel SA LSnõukogu pädevusse, on nõukogu liikmetele tasu suuruse ja maksmise tingimuste kinnitamine Loksa Linnavolikogu pädevuses vastavalt Loksa linna põhimääruse § 7 lg 1 p 25 ja p 36 ja, et enne sellise otsuse või määruse tegemist Loksa Linnavolikogu poolt ei ole SA LSnõukogu liikmete tasustamine võimalik. Kaebuse esitajate volitatud esindaja Ksenia K juhib kohtu tähelepanu sellele, et OECD juhtnöörid huvide konflikti käsitlemiseks avalikus teenistuses defineerivad huvide konflikti kui "konflikt ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vahel, kus ametiisiku/ametniku erahuvid võivad hakata sobimatult mõjutama tema ametikohustuste täitmist" ning et korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008-2012 näeb ette, et „huvide konflikt tekib, kui ametiisik peab tegema tööalaseid otsuseid, mis võivad olla seotud tema isiklike ja tema lähedaste huvidega. Huvide konflikt kujutab endast eetilist dilemmat, kus ametiisiku erahuvi võib mõjutada ametikohustuste erapooletut ja objektiivset täitmist. Era- ja mittetulundussektoris on huvide konflikt see, kui juhatuse liikmel või töötajal on otsuse tegemisel isiklik huvi, mis on vastuolus organisatsiooni huviga. Huvide konflikt võib olla näiline või tegelik: näiline konflikt on juhul, kui erahuvid näivad mõjutavat ametikohustuste täitmist, kuid tegelikult nad seda ei tee (eetiline dilemma). Kui aga ametiisiku erahuvid on tegelikult põhjustanud ametikohustuse sobimatu täitmise, on see käsitatav korruptsioonina ja normide rikkumisena“ ja huvide konflikti käsiraamat ning OECD juhtnöörid lähtuvad seisukohast, et huvide konflikt ei ole tingimata korruptsioon, vaid et korruptsioon on ametiseisundi tegelik kuritarvitamine isikliku kasu eesmärgil. Kaebuses selgitatakse, et vaidlusaluse korralduse vastuvõtmise hetkel ja ka tänasel päeval ei ole Loksa Linnavolikogu kehtestanud SA LSnõukogu tasustamise määrasid ning nõukogu liikmetele pole kunagi oma ülesannete täitmise eest tasu makstud, seega puudus SA LSnõukogu liikmetel vaidlusaluse korralduse tegemise hetkel võimalus SA-le LSeraldatud vahenditest tasu saada ning vaidlusaluse korralduse tegemisel puudus Loksa Linnavalitsuse liikmetel huvide konflikt, nimelt korralduse vastuvõtmine ei võimaldanud Loksa Linnavalitsuse liikmetel saada korruptiivset tulu
Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et otsuses on kohtuvälise menetleja ametnik lähtunud eeldusest, et ka „näiva“ huvide konflikti puhul on menetlusaluste isikute teod kvalifitseeritavad väärteona, kuna seadusandja 8 eesmärgiks on muuta rikkumiseks igasugune huvide konflikti olukord
Kuid seoses nn näiva huvide konfliktiga on Riigikohus oma 25.01.2007.a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-92-06 leidnud, et „Abstraktsest korruptsiooniohust on võimalik rääkida olukorras, kus isiku puhul on täheldatav mõni omadus või suhe, mis võib üldisele kogemusele tuginedes tekitada isikus soovi juhinduda oma tegevuses tervikuna või mõne üksikotsustuse langetamisel kriteeriumitest, mis ei lähtu täiel määral isiku töövõi käsundiandja õiguspärastest huvidest. Nimetatud olukorraga on tegemist näiteks siis, kui ametiisiku poolt ametiseisundi raames tehtavad otsustused mõjutavad tema enda või lähedaste majandushuve või kui ametiisik peab kontrollima oma lähisugulasest või -hõimlasest alluva tööd, samuti juhul, kui ametiisik teeb otsustusi, millest sõltub tema enda tegevuse edukus mõnes tulevikus täidetavas rollis“. Kaebuse esitajate hinnangul lähtub seega ka Riigikohus nn abstraktse korruptsiooniohu mõiste sisustamisel eeldusest, et korruptiivse tulu saamise võimalus peab olema reaalne ja mõistlikult ettenähtav, aga juhul, kui ametiisiku tegevus võib „hüpoteetiliselt, tulevikus, näiliselt või teatud tingimuste saabumisel“ mõjutada tema enda või tema lähedase majandushuve, ei saa sellisel tegevusel etteruttavalt olla
sätestatud tagajärgi ning sellest tulenevalt, kaebuse esitajad leiavad, et väärteoprotokollides ja otsuses toodud seisukoht viib seega absurdse järelduseni, et linnavalitsuse või linnavolikogu liikmed ja nende hõimlased ei saagi kuuluda mingisugustesse struktuuridesse peale linnavalitsuse või linnavolikogu, kuna linnavalitsusel on alati võimalus sellele struktuurile tulevikus raha eraldada – ehk linnavalitsuse liikmetel või nende lähedastel on alati võimalus korruptiivset tulu saada, märkides, et eeltoodu alusel leiavad nad, et Linnavalitsuse poolt vastuvõetud korraldus ei ole vastuolus
ja § 25 lg 1 p-ga 1 sätestatud keeluga põhjusel, et korraldusel ei ole olulist mõju Linnavalitsuse liikmetele või nendega seotud füüsilistele ja juriidilisele isikule. Veel märgitakse kohtule esitatud kaebuses, et kaebuse esitajate huvide konflikt on välistatud, kuna neid ametisse nimetatud organ Loksa Linnavolikogu ei näinud huvide konflikti seoses nende või nende lähihõimlaste kuuluvusega SA LSnõukogusse, märkides, et lisaks eeltoodule peavad nad vajalikuks rõhutada järgmist ja nimelt:
lg 3 kohaselt võib ametiisik tegutseda ettevõtjana, samuti olla täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ainult teda ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud isiku või ametiasutuse loal, kui nimetatud tegevus ei takista töö- või teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta töö- või teenistuskoha mainet, seega näeb seadus ette ametnikule võimalust tegutseda alal, milles kehtivad teenistuspiirangud, juhul, kui teda ametisse nimetanud asutus sellega nõustub, märkides, et käesoleval juhul on määranud menetlusalused isikud Loksa Linnavalitsuse liikmeteks ja SA LSnõukogu liikmeteks üks ja sama organ – Loksa Linnavolikogu, kes ei näinud selles huvide konflikti, muuhulgas põhjusel, et nõukogu liikmed ei saa tasu oma ülesannete täitmise eest ja seetõttu nõustuvad nad JP’i vastulauses tooduga, et kuna Loksa Linnavalitsus on täies koosseisus KOKS § 35 lg 3 järgi SA LSjärelevalveorgan, siis ei saaks linnavalitsus kohtuvälise menetleja ametniku käsitlusest lähtuvalt võtta vastu ühtegi otsust SA LSsuhtes ja veelgi enam, kuna kohalike omavalitsuste organitesse (sh volikogudesse) kuuluvad reeglina paljud õpetajad, arstid ja muud riigi ja kohalike omavalitsuste poolt finantseeritavate asutuste töötajad, siis ei oleks võimalik ühegi kohaliku omavalitsuse eelarve vastuvõtmine, kuna üle poole volikogu oleks pidanud taanduma, kuid nimetatu aga poleks ilmselgelt
eesmärgiga kooskõlas. Samuti on kohtule esitatud kaebuses asutud seisukohale, et HL’i tegevuses puudub
See asjaolu on tõendatud tunnistajate poolt kohtuvälise menetluse käigus antud ütlustega ning nende tunnistajate ülekuulamist taotletakse ka kohtus. HL taandus otsuse tegemisest
Arusaamatuks jääb kaebuse esitajale, miks pole kohtuvälise 9 menetleja ametnik võtnud tunnistajate ütlusi arvesse, vaid on teinud otsuse, mis on tunnistajate ütlustega vastuolus. Loksa Linnavalitsuse poolt vastuvõetud korralduse nr 168 allkirjastamine kuulub linnapea pädevusse KOKS § 31 lg 6 alusel, olenemata sellest, kas ta otsustas otsuse vastuvõtmises või mitte ja täiendavat või rangemat vastutust selle eest, et kollektiivse organi juht allkirjastas kollektiivse organi poolt vastuvõetud otsuse, linnapeale panna ei saa, selgitades, et KOKS ei näe ette korralduse allkirjastamise delegeerimise võimalust juhul, kui linnapea või vallavanem ei saa mingisugusel põhjusel osaleda otsuse vastuvõtmisel ja seega saab ainsaks HL’ile süüks pandavaks teoks pidada vaid taandamise vorminõuete täitmata jätmist
MENETLUS KOHTUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuliku uurimise käigus jäid kaebuse esitajad esitatud kaebuse juurde ning palusid kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses kaebuses toodud põhjendustel. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning leidis, et kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, põhjendatud ja ei kuulu tühistamisele. Kohus, ära kuulanud menetlusaluste isikute ja tunnistajate ütlused, uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid, jõudis alljärgnevatele järeldustele. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et väärteomenetlust alustati OG’i 07.07.2009.a ja 23.07.2009.a avalduste alusel, seoses asjaoluga, et 26.06.2009.a istungil otsustas linnavalitsus liikmete HL’i, LK, JP’i, AKja ÕT’i koosseisus eraldada Loksa linna 2009.a eelarve reservfondist 200 000 krooni SA-le LS(Loksa Linnavalitsuse 25.06.2009.a korraldus nr 168). Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud OGselgitas kohtule, et tema on Loksa linna kodanik, linnavolikogu liige ja Korruptsioonivastase Liidu liige ja temale, kui kodanikule tundus, et Loksa linnavalitsuse poolt 200 000 krooni eraldamise näol Sihtasutusele LSon tegemist korruptsiooniga, kuna HLei oleks tohtinud osaleda selle otsuse tegemises, kuna tema abikaasa oli SA LSjuhatuse liige, samuti olid juhatuse liikmeteks otsuse tegemisel osalenud linnavalitsuse liikmed JPja LK. Info sellise otsuse tegemise kohta sai internetist ning otsustas pöörduda kaebusega politsei poole. Väärteotoimikus olevast Sihtasutuse LStaotlusest (vt toimik lk 9) nähtub, et 05.06.2009.a on SA Losa Sport juhatuse liige RL esitanud Loksa Linnavalitsusele taotluse eraldada sihtasutusele tegevuskulude katteks 300 000 krooni. Kohtuistungilt tunnistajana ülekuulamisel selgitas RL kohtule, et raha eraldamist taotlesid nad sihtotstarbeliselt palkade ja puhkuserahade maksmiseks. Taotlesid 300 000 krooni, kuid eraldati vaid 200 000 krooni. Loksa Linnavalitsuse istungi protokollist 25.juunist 2009.a päevakorrapunktist nr 6 nähtub, et päevakorrapunkti: raha eraldamine Loksa linna 2009.a eelarve reservfondist ettekandjaks on olnud linnapea HL, kelle taandumise kohta otsuse tegemisest märkmed puuduvad. Ning et linnavalitsus on otsustanud võtta vastu Loksa Linnavalitsuse korraldus nr 168 Raha eraldamine Loksa linna 2009.a eelarve reservfondist. Loksa linnavalitsuse korraldusest nr 168 – 25.06.2009.a (tl 13) nähtub, et 200 000 krooni on eraldatud linna 2009.a eelarve reservfondist ja seda põhjendusel, et seoses eelneva ujulakompleksi ülalpidamise kogemuse puudumise tõttu ei olud võimalik sihtasutuse LSkulutusi reaalselt ette prognoosida, mistõttu planeeriti SA LSeelarvesse vahendeid vähem kui on reaalseid kulutusi. 10 Loksa Linnavolikogu määrusega 12.augustist 2009.a nr 27 kinnitati Loksa linna 2009.a eelarve III muutmine, millega muuhulgas kinnitati 200 000 krooni eraldamine Sihtasutusele LS(tl 95-96). Määrus jõustus 17.augustil 2009.a. Samuti puudub vaidlus selles, et HL’i abikaasa VL, Loksa linnavalitsuse liikmed LKja JPkuulusid otsuse tegemise hetkel SA LSnõukogusse. Menetlusalused isikud HL, JPja LKon ametiisikud Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi tekstis
) § 4 lg 2 p 15 järgi. Loksa Linnavolikogu otsusega 09.02.2007.a nr 20 (tl 86) oli HL valitud Loksa Linnapeaks, Loksa Linnavolikogu otsusega 15.08.2008.a nr 50 (tl 89) ol LKkinnitatud Loksa linnavalitsuse liikmeks ja nimetatud abilinnapea ametikohale ning JPoli kinnitatud Loksa linnavalituse liikmeks Loksa Linnavolikogu otsusega 09.veebruarist 2007 nr 21 (tl 94). Samas nähtub Loksa Linnavalituses 06.veebruari 2009.a protokolli nr 4 punktist 4 (vt tl 15-16), et linnavalistuse istungil otsustati vastu võtta Loksa Linnavalitsuse korraldus nr 18 „Sihtasutuse LSnõukogu liikme nimetamine ja muudetud koosseisu kinnitamine“. Loksa Linnavalitsuse korraldusega nr 18 – 06.02.2009.a (vt tl 19) nimetati Sihtasutuse LSnõukogu liikmeks VL ja kinnitati uus muudetud Sihtasutuse LSnõukogu koosseisus: LK(liikme volitused alates 17.06.2008.a), VL (liikme volitused alates 06.02.2009.a), RH, JPja V F (kõigil liikme volitused alates 17.06.2008.a). Sama fakti tõendab ka Aäriregistri väljatrükk (tl 45-47).
lg 1 käsitletakse toimingupiiranguna
mõttes keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid.
lg 1 p 6 sätestab, et huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on: muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks. Sihtasutus LS on Loksa linnavolikogu poolt asutatud, Loksa linnale kuuluv, linna eelarvest finantseeritav ja avalikke ülesandeid täitev sihtasutus, mille normaalse funktsioneerimise tagamine on Loksa Linna, Loksa Linnavolikogu ja Loksa Linnavalitsuse kohustuseks lähtuvalt põhiseadusest ja kohalike omavalitsuste korralduse seadusest. SA LS ülesanneteks on põhikirja § 2 lg 2 kohaselt sihtasutuse halduses olevate hoonete ja rajatiste baasil uute ja mitmekesisemate sporditingimuste loomine, väljaehitamine ja arendamine ning olemasolevate tingimuste parendamine ning kaasajastamine, sihtasutusele kuuluvate ruumide, platside, väljakute jms vara väljarentimine, sporditeenuste osutamine, spordiürituste korraldamine, kehakultuuri ja tervislike eluviiside propageerimine, spordirajatiste materiaalse baasi parandamine ning majandustegevuse arendamine, mille ülesandeks on materiaalsete vahendite hankimine sihtasutuse eesmärkide täitmiseks. SA LS põhikirja § 4 lg 3 p kohaselt (vt tl 28) võib sihtasutuse nõukogu liikmetele maksta tema ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu asutaja poolt määratud ulatuses. 11 Samas ei ole kohtule esitatud väärteoasjas kogutud tõendite hulgas sihtasutuse asutaja – Loksa Linnavolikogu otsust, millega oleks määratud kindlaks tasu, mis makstakse SA LS nõukogu liikmetele. Veelgi enam, kohtuistungil üle kuulatud menetlusaluste isikute HL`i, LKja JP`i ütlustega on tõendamist leidnud, et sihtasutuse loomisel oli teada, et nõukogu liikmetele tasu ei maksta. See, et JP, LKja HLi abikaasa VL ei ole sihtasutuse LSnõukogu töös osalemise eest tasu saanud, nähtub ka isikute 2008.a tuludeklaratsioonidest (vaata vastavalt tl. 63- 65; 60-62 ja 54-57). Kohus leiab, et nende tõenditega on tõendamist leidnud asjaolu, et Loksa Linnavalituse korralduse tegemise hetkel – so 15.06.2008.a mil otsustati raha eraldamine sihtasutusele LSpuudus sihtasutuse nõukogu liikmetel igasugune võimalus SA-le LSeraldatud vahenditest tasu saada ning vaidlusaluse korralduse tegemisel puudus Loksa Linnavalitsuse liikmetel huvide konflikt
Kohus leiab, et menetlusalused isikud HL, LKja JPlähtusid Linnavalitsuse korraldust vastu võttes avalikest huvidest, antud korraldus raha eraldamiseks sihtasutusele LSei mõjutanud kuidagi ametiisikute enda või tema lähihõimlase majandushuve. Isikutel puudus võimalus saada korruptiivset tulu
Seega leiab kohus, et menetlusaluste isikute HL`i, LKja JP`i tegevuses puudub väärteokoosseis ning nende suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, väärteomenetlus lõpetada VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtumenetluse käigus taotlesid menetlusalused isikud hüvitada nende kaitsjatasu summas 4563, 30 eurot. Väärteomenetluse seadustiku § 23 näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral sama seadustiku § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et 4563, 30 eurot tasumine on olnud asja keerukusele vastava õigusabi tagamiseks vajalik ja põhjendatud, mistõttu tuleb menetlusaluste isikute taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks täies ulatuses rahuldada. Kaitsjatasu hüvitis tuleb välja mõista riigieelarve vahenditest, kuna kohtuväline menetleja on riigiasutus. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.