4-11-720/5

Väärteoasi nr. 4 – 11 - 720 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillil 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: RR kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Triinu Riigor osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. märtsil 2011 a. RR kaebust Põhja Prefektuuri otsusega üldmenetluses nr. 2315, 11, 000611 tema suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et ta eitab rikkumise toimepanemist. Tema avaldust ütlusega, et sõitis ülekäigurajale vilkuva rohelise tulega eirati. Nn. rikkumise ajal politsei auto oli ka ülekäigurajal. taotleb tema suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Kohtuistungil lisab, et tee ääres olnud lumevallid piirasid sõiduauto vaatevälja. Ta pööras Punasele tänavale ja mööda seda teed tuli sõiduk. Inimesed järelikult vajutasid nuppu ja tuli hakkas vilkuma ja otsustas edasi sõita, sest tema taga sõitis sõiduk, mille ette ei soovinud jääda. Ta hindas olukorda selliselt, et on piisav vahemaa ja Pinna tänavalt Punasele tänavale sõiduga oledki kohe foori ees. Soovib õigeksmõistmist, ei olnud tegu tahtlik, oli täiesti juhuste kokkulangemine. Ta on süüdi, et sekunditel sõitis foori alla. Tunnistaja Vjatšeslav B annab ütlusi, et sõitis sel ajal koos paarilisega mööda Punast tänavat jaoskonda ja sõiduk peatus Pinna tn. foori ees. Umbes 2 sekundi pärast sõitis Punasel tänaval neile vastu sõiduk Volvo ja keelava tule ajal jalakäijate ülekäigurajale. Keerati sõiduk ringi ja sõideti sellele sõidukile järgi ning nende märguandel sõiduk peatus Idakeskuse juures. Hakati vormistama väärteoprotokolli aga isik ei olnud nõus. Algul isik ütles, et fooris oli kollane tuli. Vormistati protokoll lõpuni. Ta ei mäleta, kas jalakäijad ootasid tee ületamist. Arvatavasti sõiduk pööras Punasele tänavale Pinna tänavalt. Rikkuja sõidukis vist oli väike laps. Kohtuvälise menetleja esindaja jääb väärteootsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebajale inkrimineeritud väärtegu on toime pandud ja väärteoprotokoll on õigesti kvalifitseeritud. Kaebaja oleks suurema tähelepanu korral seda üleval olnud foori näinud. Tunnistaja rääkis, et antud kohas on jalakäijate foor, mida saab tellida, järelikult ületas ristmiku ka jalakäija, seetõttu pani menetlusalune isik ohtu ka liikleja. Politseinikud keerasid sõiduki ringi ja peatades vilkurite ja erisignaaliga menetlusaluse isiku sõidu. Leiab, et väärteoasjas on tehtud õige otsus ja proportsionaalselt on määratud karistus. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt 20.01.2011 a. vormistati väärteoprotokoll RR suhtes selles, et Punane 42 juhtis mootorsõidukit ja sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keela- va tulega. Seega rikkus LE § 52 sätet ning pani toime LS § 74 – 15 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tunnistajana andis ütlusi Vjatšeslav B, kes kinnitas et juhtis politseisõidukit ja sõiduk seisis Punane 42 reguleeritud ülekäiguraja juures, kuna fooris põles punane tuli. Järsku nägi, et sõiduk Volvo sõitis ülekäigurajale punase tulega. Sõitis autole järgi ja kontrollimisel selgus, et autot juhtis Rain Reisner, kes väitis, et sõitis kollase tulega ning nõus hoiatusega, kuid raha-trahviga nõus ei ole. Suhtlemisel käitus väljakutsuvalt ja lugupidamatult. Väärteootsuses märgitu kohaselt R süü on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega sh. tunnistaja ütlustega. Vastulauses esitatud väited on ümber lükatud ning rikkumine on tõendatud tunnistaja poolt antud ütlustega. LS § 74 – 15 lg. 1 alusel mõista rahatrahv 10 trahviühikut s.o. 40 eurot. Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil antud ütlustega tuvastas alljärgneva: -kohtuvälise menetleja esindaja väitel R sõiduk peatati vilkurite ja erisignaaliga. Tegeli-kult tunnistaja selle fakti kohta ütlusi ei andnud, samuti ei ole sellest mainitud ka tunnistaja poolt kirjalikult antud ütlustega. -kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas tunnistaja ütlusi, et on jalakäijate foor ja seda saab tellida, järelikult ületas ristmikku jalakäija, seetõttu menetlusalune isik pani ohtu ka liikleja. Kohtuistungil tunnistaja kinnitas, et ta ei mäleta jalakäijate ootamist ülekäigurajal. Väärteoprotokolli vormistamise ajal antud ütlustega tunnistaja üldse ei maini jalakäijatest. -kohtus kaebaja kinnitab, et sõitis ülekäigurajale kollase vilkuva tulega ja seda kinnitas ka politseinik tunnistajana antud kirjalike ütlustega. Kohus tuleb ülaltoodu alusel järeldusele, et nii kaebaja kui ka tunnistaja poolt antud ütlused on omavahel vastuolulised. Tunnistajale esitatud küsimustele kohus ei saanud konkreetseid vastuseid sellele, kas ülekäigurajal oli jalakäijaid. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitu kohaselt on süü leidnud tõendamist tunnistaja ütluste ja muude kogutud materjalidega, kuid nende loetelu puudub ja kohus ei saa muudele tõenditele tugineda. Põhiseaduse § 22 alusel keegi ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Kohus leiab, et tunnistaja poolt antud ütlused ei ole piisavad R poolt toime pandud väärteo kohta, sest tunnistaja kõiki momente täpselt ei mäleta ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada R kasuks. Seetõttu kuulub RRsuhtes mõistetud karistus tühistada ja menetlus lõpetada otstarbe-kuse kaalutlustel. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 30 p. 1, § 132 p. 3 kohus otsustas: RRpoolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsus üldmenetluses nr. 2315, 11, 000611 RRkaris-tamise kohta LS § 74 – 15 lg. 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut s.o. 40 eurot tühistada ja menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik