1-09-2620/18

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 21.03.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-2620 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Maksim KORTŠAGINI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Maksim KORTŠAGIN sünd. 06.10.1977, isikukood 37710067019, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 11.09.2008 ja lõpp 25.05.2013 Jätta Maksim KORTŠAGIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Maksim KORTŠAGINILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 71 (seitsekümmend üks) eurot 70 senti (s.h. osalemine kohtuistungil 15,98 eurot, tasu riigi õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 25,57 eurot, sõidukulu 18,20 eurot, käibemaks 11,95 eurot). Välja mõista Maksim KORTŠAGINILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 19 (üheksateist) eurot 17 senti. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) 1 kohtulikus menetluses makstud tasu summas 52 (viiskümmend kaks) eurot 52 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Kortšagini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Kortšagin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.05.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 ja §121 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud 15 päeva alates 11.09.2008.a. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud kuus distsiplinaarkaristust, millest kolm on kehtivad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibinud ühel korral. Kinnipeetav osales 2010 sotsiaalabiprogrammis 12 sammu ja riigikeele algtaseme kursustel. Kinnipeetav lõpetas põhikooli ning pärast seda õppis kutsekoolis keevitaja eriala, jättis kooli pooleli. Kinnipeetav on motiveeritud omandama abikoka eriala. Narkootikumide jaoks raha teenis kinnipeetav aine vahendamise ja müügiga. Teatud ajendiks kuriteole olid väidetavalt ka tasumata trahvid. Majandusliku toimetuleku oskused vajavad arendamist. Perekonda kuuluvad ema ja noorem õde, kes väidetavalt elab Iirimaal. Head suhted on ka vanaemaga. Kinnipeetaval on tütar (sünd 13.04.1999), keda hooldab kinnipeetava ema. Kinnipeetav tarvitas enne vanglat pidevalt amfetamiini, tegeles ka aine müügiga. Kinnipeetava enesehinnang on kõrge, kuid see ei põhine üldtunnustatud väärtustel. On tuvastatud enesekontrolli kaotamist seoses emotsionaalse seisundiga, probleem tuleneb oskamatusest vajadusel konflikte lahendada. Puudu jääb püsivusest, et lõpuni minna. Kinnipeetav õigustab oma tegusid raske majandusliku olukorraga. Keeldus vanglas pakutavast tööst. Vaenulikkust ühiskonna või ametnike suhtes täheldatud ei ole. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelvalvega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valvega, kuna elektroonilise valve kohaldamisega ei saa välistada kuriteo toimepanemist. Kriminaalhooldaja leiab, et elektroonilisest järelevalvest ja kriminaalhooldusest kinnipeetava puhul ei piisa riskide maandamiseks. Töökogemus on minimaalne ning eelnev narkootikumide tarbimine süvendab uue kuriteo toimepanemise riski. Isikul puudub vabanemisel töökoht. Kinnipeetaval on soovituslik vangistuse jooksul rehabilitatsiooniprogrammi läbimine sõltuvusvabas osakonnas, maandamaks võimalikke riske seoses narkootikumide tarbimisega enne vangistust. Kuigi elektroonilise valve kohaldamiseks on vajalikud tehnilised tingimused ja elektroonilise valve nõusolekud olemas, ei sobi kinnipeetav kriminaalhooldusele. Viru Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetava suhtes on algatatud kriminaalmenetlus seoses kaaskinnipeetava ründamisega. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Maksim Kortšagin taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et ta soovib minimaalpalga eest minna tööle xxx, mingit eriala tal ei ole ja narkosõltuvusest on ta vabanenud. Samuti kinnitas kinnipeetav, et uue kuriteo sooritas ta katseajal ja käesoleval ajal on vanglas tema suhtes algatatud uus kriminaalasi, kus ta on üle kuulatud kahtlustatavana. Prokuröri abi Ave Arnim palus maakohtu istungil jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja lisas, et kinnipeetaval on soovitav vangistuses läbida sotsiaalabiprogramme. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vangistuses viibib esimest korda. Viru Maakohtu 11.02.2008 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 2 aastat 6 kuud 15 päeva katseajaga 3 aastat. Uue kuriteo KarS §184 lg.2 p.1 ja §121 järgi pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Tegemist on raske rahvatervisevastase I astme süüteoga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest – 4 aastat 6 kuud 15 päeva - ära kandnud 2 aastat 6 kuud 10 päeva. Maakohus leiab, et arvestades I astme rasket rahvatervisevastast kuritegu, kinnipeetava isikut ja liidetud karistusi, on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud ära veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 25.05.2013 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vangistuses on kinnipeetavale 2008 määratud üks, 2009 kaks ja 2010 kolm distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Siinkohal arvestab maakohus ka kinnipeetava enda kinnitust selle kohta, et vangistuses on sügisel 2010 tema suhtes algatatud uus kriminaalasi ja ta on selles üle kuulatud kahtlustatavana. 3 Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetav ise seletas maakohtu istungil, et tal on võimalik asuda tööle xxx, ei ole selle kohta esitatud garantiikirja ei kohtule ega kriminaalhooldusametnikule. Seega on töökoha olemasolu kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimata ja kohus lähtub ametniku poolt esitatud andmetest, mille kohaselt töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub. Viru Vangla materjalide kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 1155,73 eurot. Legaalset ja püsivat sissetulekut mitteomavale isikule on ka see summa suur. Maakohus arvestab siinkohal ka kinnipeetava enda seletust selle kohta, et ta keeldus vanglas pakutavast tööst, kuna leidis, et tasu selle eest on liiga väike. Seega on tõenäoline, et vabanemise korral ei nõustu kinnipeetav madalapalgalise (s.h. miinimumpalgalise) töökohaga. Materiaalsete raskuste tekkimisel on aga oht, et kinnipeetav võib toime panna uue kuriteo. Kindla ja elektroonilise valve kohaldamiseks sobiva elukoha ning lähedaste toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu loeb maakohus käesolevas asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal põhjendatud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 25.05.2013, seega enam, kui 2 aasta pärast. Seega on kinnipeetaval veel võimalus näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga, et kinnipeetaval on soovitav vangistuse ajal läbida sotsiaalprogramme, muuhulgas sõltuvusest vabanemise/kindlustamise suunitlusega, samuti asuda tööle, et tekiks/jätkuks tööharjumus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üle tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise talle garanteeritud. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt on tasu õigusabi osutamise eest 71,70 eurot. Maakohus leiab, et see summa on põhjendatud ja kuulub riigituludest kaitsjale väljamaksmisele. Kinnipeetavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele tasu kaitsja õigusabi eest 19,17 eurot, õigusabi summas 52,52 eurot tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2011.a. määrusega RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 21. märtsi 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Maksim Kortšagini ning tema kaitsja advokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 38,35 eurot sealhulgas käibemaks 6,39 eurot, advokaat Lembit Nirgi poolt apellatsioonimenetluses Maksim Kortšaginile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Maksim Kortšaginilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 31,96 eurot, millele lisandub käibemaks 6,39 eurot, kokku 38,35 eurot riigituludesse. Maksim Kortšaginil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Maksim Kortšagin 1-09-2620 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Liivi Õun Ärakiri õige Nooremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 14.04.11 Nooremreferent Liivi Õun 5