1-09-9324/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-9324 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. veebruar 2011, Tallinn Kriminaalasi Olev Froš’i süüdistuses üldmenetluses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. oktoobri 2010 aasta otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav O.Froš ja kaitsja I.Seimar Prokurör Ringkonnaprokurör Natalja Lebed Süüdistatav Olev Froš, ik: 35409260287, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsja Vandeadvokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. oktoobri 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-09-9324 Olev Froši süüdistusasjas muutmata Apellatsioonid jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
5. Harju Maakohtu 13.jaanuari 2010 otsusega tunnistati Olev Froš süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud karistust täitmisele, kui O.Froš ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ning kohustusi. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldati O. Frošile kahe aastane lähenemiskeeld kannatanu H. L. suhtes.
6. Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2010.a. otsusega jäeti Harju Maakohtu 13.01.2010.a. otsus muutmata.
7. Riigikohtu
8. august 2010.a. otsusega nr 3-1-1-59-10 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
9. aprilli
10. a ja Harju Maakohtu
11. jaanuari
12. a otsused osas, millega Olev Frošile kohaldati lähenemiskeeldu kannatanu H. L. suhtes tähtajaga kaks aastat ning saadeti kriminaalasi lähenemiskeelu kohaldamist puudutavas osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kohtuotsus O. Froši süüditunnistamise ja karistamise kohta jõustus 06.08.2010.a.
13. Harju Maakohtu
14. oktoobri 2010 aasta otsusega kohaldati Olev Frošile VÕS § 1055, KrMS § 3101 alusel lähenemiskeeld H. L. suhtes tähtajaga kaks aastat. Kohus keelas O.Frošil viibida H.L. elukohas ja töökohas, läheneda H.L. avalikes kohtades ligemale kui 100 meetrit ning suhelda temaga kirja ja telefoni teel. APELLATSIOONID:
15. Süüdistatav märgib, et pole kannatanut ähvardanud, on püüdnud helistada, kuid pole rääkida saanud. Tal pole olnud kannatanuga asju ajada. 15.11.1008 aastal lõi kannatanu teda. Mis tegelikult juhtus pole ta saanud kohtus rääkida.
16. Kaitsja enda apellatsioonis leiab, et Harju Maakohtu 22.10.
17. otsus on ebaõige ja kuulub tühistamisele. 2 Kohus ei ole kõrvaldanud riigikohtu poolt näidatut ega kohaldatud lähenemiskeeldu nõuetekohaselt põhistanud. VÕS § 1055 kohaselt peaks kahju tekitamine olema kestev ning abinõude rakendamine kahju tekitava tegevuse keelamisel ja abinõude rakendamisel rikkumise raskus proportsionaalne kohaldatava abinõu raskusega. Leian, et antud juhul ei ole kohus antud asjas neid asjaolusid selliseid asjaolusid tõendanud. O. Froš ei ole kannatanuga mingeid suhteid ja antud juhtumist, so 15.11.2008, mis oli üks ja ainus kord, on tänaseks möödunud rohkem kui kaks aastat. Sellele eelnevalt ega järgnevalt ei ole ta kordagi käinud kannatanu elukohas ilma oma õe loata, töökohas, pole meilinud ega sõnumeid saatnud. Peale juhtunut on O. Froš helistanud kannatanule ühe korra ja seda sooviga suhelda oma õega. Samuti on ta kogu menetluse jooksul avaldanud, et temal kannatanuga ei ole mingit suhet, viimane on tema õe endine abikaasa ja ta ei kavatse temaga ka edaspidi suhelda. Kannatanu H. L. avaldas, et peale toimunut
18. on O. Froš helistanud 2-3 korda ja seda
19. aasta augustis või septembris, millistest kõnedest ühe ta esialgselt vastu võttis. Teistele ta oma sõnade kohaselt ei reageerinud. Kirjalikest tõenditest avaldas kohus kohtuistungi protokolli. Kohtuistungi protokollist ei nähtu tunnistaja D. L. ütlustest, et kannatanu oleks peale juhtunut O. Frošiga kohtunud või H. L. oleks politseisse peale juhtunut pöördunud seoses venna käitumisega. Mingeid täiendavaid kirjalikke tõendeid väidetavate kõnede kohta ei ole kohtu ega prokuratuuri poolt nõutud ega esitatud. Kohus on kannatanu paljasõnalise taotluse alusel kohaldanud Olev Frošile kannatanu suhtes lähenemiskeeldu. Kaitsja leiab, et sellise keelu kohaldamine ei ole põhjendatud ning ei vasta seadusandja mõttele nimetatu sätestamisel ja palub tühistada Harju Maakohtu
20. 10.
21. otsus O. Froši süüasjas ja jätta taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata ning mitte seda kohaldada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONAKOHTUS:
22. Apellant- süüdistatav toetab esitatud apellatsioone, palub maakohtu otsuse tühistamist. Apellant- kaitsja toetab apellatsiooni, palub maakohtu otsus lähenemiskeelu kohaldamise osas tühistada. Prokuröri arvamuse kohaselt on otsus seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 3 KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
23. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud väitega, et lähenemiskeelu kohaldamine ei vasta seadusandja mõttele nimetatu sätestamisel. Riigikohus on antud asjas oma otsuses juba märkinud, et käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades pole O.Frošile lähenemiskeelu kohaldamine vastuolus lähenemiskeelu mõttega. Samuti on Riigikohus märkinud, et KrMS §-s 3101 sätestatud korras VÕS § 1055 alusel kohaldatava lähenemiskeelu näol on tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga (abinõude kogumiga), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. Keelates lähenemiskeelu adressaadi füüsilise lähenemise kaitstavale isikule, peab kohus määratlema lähenemiskeelu ruumilise ulatuse, s.o minimaalse lubatud vahemaa lähenemiskeelu adressaadi ja kaitstava isiku vahel. Lähenemiskeeld võib kaitstava isiku kõrval laieneda ka teatud paikadele, mis on kaitstava isikuga tihedalt seotud (nt isiku elu-, õppimis- või töökoht, tavapärane liikumistee vmt). Samuti võib lähenemiskeeld lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel). Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on maakohus piisava selgusega põhistanud lähenemiskeelu kohaldamise seaduslikkust ning on lähtunud Riigikohtu lahendis nimetatud asjas antud juhistest. O.Froš on jõustunud otsuse alusel süüdi tunnistatud kannatanu H.L. kehalises väärkohtlemises. Kannatanu on taotlenud teda löönud isiku suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Kohus on lähtunud VÕS § 1055 sätestatud alustest ning arvestades nii kannatanu kui tunnistaja D. L. ütlusi tuvastanud, et süüdistatav on kestvalt, st nii kriminaalmenetluse ajal, kui ka pärast süüdimõistva otsuse jõustumist jätkuvalt kannatanule helistanud ja sõnaliselt ähvardanud. Seega on olemas seaduslik alus ja vajadus, isikuõiguste kestva rikkumise tõttu, lähenemiskeelu kohaldamine.
24. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
25. oktoobri 2010 aasta otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA STEN LIND PAAVO RANDMA 4