Süüdistatava andmed: 1.
Alar Neiland RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vladimir Mihol
järgi ja karistada vangistusega 11 aastat.
MS § 179 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Miholilt sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, see on 10 875 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Miholilt kaitsjatasu 16 287 krooni ja ekspertiisitasu 84 320 krooni riigi tuludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri
Vladimir Mihol end kohtueelsel uurimisel tapmises süüdi tunnistanud, kinnitades, et ta oli väga purjus ja mäletab vaid seda, et lõi KI vaasiga vastu pead nii, et vaas purunes ja siis lõi KI ka noaga. Löömise põhjuseks oli tema tagantkiirustamine KI poolt. KI kukkus ja jäi põrandale lamama, tema jätkas viina joomist ja pärast läks magama. Öösel ärkas, läks kööki viina järele, nägi põrandal inimest ja arvas, et keegi on talle majja tunginud, mistõttu lõi lebajat paar korda jalaga pähe. Siis jõi viina lõpuni ja läks magama. Hommikul avastas KI köögis surnuna, pulssi katsumisel tunda polnud. Politseisse juhtumist ei teatanud vaid läks hoopis poodi viina tooma. Jõi selle ära ja pärast teist viina järel käimist kohtus oma maja juures KI sugulastega, kellega tal mingeid konflikte ei olnud. Kohtus andis V.Mihol sisult oluliselt erinevaid ütlusi. V.Mihol väitis, et ilmselt oli ta sündmuse ajal mingi psühhotroopse aine mõju all, kuna ta oli väga unine. KI suhtes tema mingit vägivalda ei kasutanud, samuti ei ärganud ta öösel üles. Alles hommikul leidis ta maaslamava kannatanu, kontrollis erinevatest kohtadest tema pulssi ja sai aru, et ta on surnud. Politseisse ei teatanud, vaid läks poodi viina ostma. Miks politseid ei kutsunud, seda ei oska selgitada, arvab, et tahtis KI veel võimalikult kaua koos olla, ei tahtnud temast lahkuda. Oma esialgseid kaitsja juuresolekul politseis ja ka vahistamise arutamisel kohtus antud ütlusi selgitab ta sellega, et allus politsei nõudele ennast süüdi tunnistada, lootes seeläbi kergemat karistust saada. Süüdistatava ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus on diametraalselt lahknevad ja mõistusepäraselt põhjendamata – kaitsja juuresolekul enda süütuna tapmises süüdi tunnistamine vastutulekuna politsei soovile ei ole mõistusepärane. Nende ütluste alusel võib väita, et V.Miholi ütluste näol on tegu ebausaldusväärse tõendiga, mis tuleb Riigikohtu seisukohtade kohaselt tervikuna kõrvale jätta. Vaatamata sellele, et süüdistatava enda ütlusi ei ole võimalik tõendina arvestada, leiab kohus , et V.Miholi süü talle inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendamist leidnud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistajate G.V ja J.S ütluste põhjal sündmuste käigu kohta enne KI tapmist võib väita, et KI ja Vladimir Mihol olid hiljuti tutvunud, enne 06.06.2009 vaid korra kohtunud ning 06.06.2009 viibisid koos seltskonnas, kusjuures V.Mihol oli ilma selge põhjuseta ärritatud meeleolus, tülisid seltskonnas ei olnud, tarvitati umbes 3 pudelit viina ja nad lahkusid sealt kahekesi koos. Tunnistaja G V kinnitas kohtule , et tema juures kodus viibisid J.S , süüdistatav ja kannatanu ning kannatanu ja süüdistatav lahkusid tema korterist koos. Koos tarvitasid nad alkoholi. Mingit tüli neil omavahel kellegagi ei olnud, kui nad koos alkoholi tarvitasid. V.Mihol oli sel õhtul kuidagi ärritatud olekuga, kellelegi teisele sõna ei andnud, tahtis kogu aeg ise rääkida. Ütles, et tema on rikas ja ta on krahv Monte Cristo jne. Tunnistaja J S kinnitab tunnistaja G.V ütlusi koosviibimise kohta G.V korteris. Ka tema kinnitab, et mingit tüli omavahel seltskonnas ei olnud. Tunnistaja H K on V.Miholi naaber. Ta kinnitas, et 07.06.2009.a. käis V.Mihol tema juures, tahtis, et ta teda poodi viiks. Tema vastas, et tal ei ole aega ja V.Mihol lahkus. Seega on leidnud tõendamist, et ka 07.06.2009.a. käitus täiesti adekvaatselt, isegi asjalikult ja mingist šokitaolisest seisundist ei saa tema puhul juttugi olla. Tunnistaja V J seletas kohtule, et ta on I peretuttav. Kui K I tütar hakkas oma ema otsima, siis tema läks nendega kaasa V.Miholi elukohta. Ta läks kööki ja nägi seal lamamas vereloigus K.I . Ta ütles S.I , et on vaja kutsuda politsei, teatas, et tema töö on tehtud ja läks minema. Kannatanu S.Š kinnitas kohtule, et kui tema sündmuskohale jõudis 07.06.09, siis kohtas ta majast väljas V.Miholit, kes ütles tema küsimise peale, et Jelena lebab majas ja kui teda politseiautoga ära viidi, siis autoaknast ähvardas teda samuti tapmisega. Kui politsei kohale jõudis, siis purjus V.Mihol lebas murul ja osutas käeraudade paigaldamisele politsei poolt vastupanu. Kriminaalasjas esinevate ja kohtuistungil avaldatud kirjalike tõenditega on tõendatud järgmised asjaolud: Sündmuskoha vaatlusprotokollides ja lisades on fikseeritud sündmuskohaks olnud Põdratuka 6 elumaja olustik, samuti surnukeha asukoht ja tuvastatud vigastused, tühi alkoholitaara, mingeid sissetungi jälgi ei ole, samuti on võetud hulgaliselt DNA proove ja fikseeritud veriseid jälgi, samuti võetud uuringuteks kaasa esemeid, sh verekahtlase määrdumisega nuga (kd 1 tl 3-58, 59-146). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamuse kohaselt olid KI surma põhjuseks eluohtlikud tervisekahjustused - aju-kolju kinnine tömp trauma näokoljuluude hulgimurdude, ajukelme-aluste verevalumite, ulatuslike põrutus- ja põrutus-rebimishaavade ning verevalumite ja nahamarrastustega pea piirkonnas, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust ja peaajuturse ning millele agonaalses seisundis traumaatilise šoki foonil lisandus oksemasside aspiratsioon. Peale surma põhjustanud vigastuste esines KI veel teisi eluohtlikke tervisekahjustusi: kehatüve ja kaela kinnine tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdude (kokku 19 roidemurdu, neist viie roide kaksikmurd) ja rinnaku ristimurruga, verevalumitega luumurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes, vasakul poolt kaela- ja rinnalihastes rasvkoes ülakõhu piirkonnas ning hulgaliste nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega kehatüvel ja kaelal. Samuti esinesid KI terava vägivallaga tekitatud mitteeluohtlikud vigastused: torke-lõikehaavad alalõual, vasakul õlavarrel, paremal küünarvarrel, parema randmeliigese siseküljel ja paremal labakätel 1-2 kämblaluu vahel ning lõikehaavad otsmiku piirkonnas ja labakätel. Osa vigastusi võisid olla saadud enesekaitse käigus. Kõik vigastused olid elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne surma saabumist, kannatanul esines keskmine joove 2,4 ‰ (kd 2 tl 4-42) Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamuse kohaselt võisid KI esinenud haavad olla tekitatud sündmuskohalt leitud kahe noaga (kd 2 tl 49-61). DNA ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole uuritud proovidest leitud kolmandate isikute DNA-d, kuid leiti nii KI kui Vladimir Miholi DNA-d, seejuures olid V.Miholi püksid ja kingad määrdunud KI verega (p 1, 4, 5, 8, 10) ning juba mainitud kahel noal tuvastati nii KI kui Vladimir Miholi DNA (p 1, 5, 7, 8), profiilides on esindatud kõik nii KI kui V.Miholi alleelid p 1-10 (kd 2 tl 67-76). Sõrmejäljeekspertiisi aktides toodud eksperdiarvamus kinnitab DNA ekspertiisi tulemustel põhinevat järeldust, et kolmandaid isikuid sündmuskohal ei viibinud, küll olid seal nii KI kui Vladimir Mihol (kd 2 tl 84-88, 90-92). Jäljeekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamuse kohaselt võivad kõik uuritud jalatsijäljed olla jäetud V.Miholi jalatsitega (kd 2 tl 97-129). Asitõendite vaatlusprotokollis ja lisades on vaadeldud V.Miholi riideid ja tuvastatud vere olemasolu neil, samuti võeti DNA proovid (kd 1 tl 151-160) ja sündmuskohalt leitud noad, viinapudel, keraamika tükid, mida on samuti ekspertiiside käigus uuritud (kd 1 tl 161-190). Kannatanule tekitatud varalist kahju ja selle osalist hüvitamist tõendavad toimikus olevad matustega seotud arved ja Tallinna Pensioniameti vastus (kd 2 tl 145-149, 153) Alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati V.Miholil 07.06.2009 õhtul kella 18.05 paiku 1,62 ‰ joove, tasakaaluhäired ja ebaselge kõne (kd 2 tl 200). Sissetungi jäljed V.Miholi elukohas puuduvad.Tapmine on toimunud V.Miholi elukohas, kuhu ta läks eelmisel õhtul kahekesi koos tapetuga, V.Mihol elas seal üksi ja ühtegi viidet selle kohta, et majas oleks võinud viibida või viibis keegi kolmas isik, ei ole. Küll on leitud V.Miholi riietelt tapetu verd, toas on tema verised sõrme- ja jalajäljed. Ka nugadel, mida ilmselt tervisekahjustuste tekitamiseks kasutati, on nii süüdistatava kui tapetu DNA. Samuti käitus V.Mihol hommikul peale tapmist agressiivselt, ähvardas tapetu tütart tapmisega. Eelloetletud tõendid kogumis tõendatuks. on piisavad selleks, et lugeda süüdistatava süü tapmises Kohtupsühhiaatria eksperdi arvamuse kohaselt on V.Mihol oma psüühilise seisundi poolest võimeline endale aru andma oma tegudest ja ta on võimeline neid juhtima. V.Mihol on käesoleval ajal võimeline oma psüühilise seisundi poolest kandma karistust vangistuse näol. V.Miholil ei esinenud kuriteo toimepanemise ajal psüühikahäireid, mille teke ei olnud põhjustatud psühhoaktiivse aine kasutamisest ja seega ei esinenud asjaolusid, mis piiraks kuriteo toimepanemise ajal tema arusaamise ja sihipärase tegutsemise võimet. V.Mihol viibis tavalise alkohoolse joobe seisundis. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et viimastel aastatel on V.Miholil tekkinud teatud kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, millele viitavada pöördumine selles küsimuses ema pealekäimisel psühhiaatri vastuvõtule, alkoholi taluvuse oluline kasv, sotsiaalsed kaasaaitavad ja soodustavad asjaolud nagu töötus, lahutus, üksinda elamine. V.Miholi süüle tapmise toimepanemises viitab ilmselgelt ka tema käitumine pärast KI laiba nö „leidmist“. Ei ole eluliselt usutav väide, et inimene, kes avastab hommikul ärgates oma armsaks saanud külalise teadmata asjaoludel tapetuna suures vereloigus, ei teata sellest politseile, jalutab mööda sündmuskohta vere sees ringi, tegeleb poeskäimise organiseerimisega ja alkoholi tarvitamisega. Sellisele käitumisele lihtsalt ei ole muud põhjendust, kui see, et V.Mihol ise on tapmise toime pannud. Ekspertiisiakti kirjeldavas osas märgivad eksperdid, et V.Mihol annab inkrimineeritava kuriteo kohta mõningaid ütlusi, millede siiruses on põhjust kahelda. Näiteks, et kui oleks teadnud, et kanatanu õige nimi on K , ei oleks teda külla kutsunud ebausule viidates. Teisel päeval, avastades verise surnukeha ei tahtnud temast lahkuda, oli kahju loobuda kannatanu surnukehast, olevat tekkinud sügavad armastuse tunded. (tl 29-31, kohtu toimik). Midagi nii küünilist väita pärast kannatanult elu võtmist võib tõepoolest ainult selline isik, kes tapab teise inimese sellisel moel nagu tapeti K.I . Antud kriminaalasjas ei esine V.Miholi süüd välistavaid asjaolusid, samuti ei esine aluseid tema karistusest vabastamisest. Vladimir Mihol ei tööta, ta on varem karistamata, kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse arvata, et tal esineb alkoholisõltuvus . Tema vastutust kergendavaks asjaoluks võis kuni tema kohtus antud ütlusteni pidada puhtsüdamlikku kahetsust, praegu tuleb aga asuda seisukohale, et Vladimir Mihol ei ole kahetsenud KI tapmist, kuivõrd on andnud diametraalselt vasturääkivaid ütlusi, oma süüd ei tunnista ja soovib seega iga hinna eest vastutust vältida. V.Miholi vastutust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. K.I on tapmise käigus suurel hulgal raskeid vigastusi mis näitavad selgelt, et süüdistataval oli otsene tahtlus KI tapmiseks. Kohus leiab, et V.Miholit tuleb karistada santsiooni keskmisele lähedases määras. V.Mihol on varasemalt kriminaalkorras karistamata, kuid arvestades kuriteo välist teopilti ja ilmselgelt olematut ehk tühist ajendit (soov ennast maksma panna) kuriteo toimepanemiseks, on kohtu arvates prokuröri poolt taotletud karistus vastavuses V.Miholi süü suurusega ja karistuse eesmärkidega. Anne Ennok kohtunik Rein Prii Tiina Rand rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.