Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 18.04.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-2883 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ

§76lg.4 määrata Artur VORONINILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Artur VORONINIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukoha xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Artur VORONINIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Artur VORONIN kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Artur VORONIN karistuse kandmisest Viru Vanglas pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.02.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Artur Voronini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artur Voronin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.05.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §183 lg.2 p.2, §199 lg.2 p.4 ja §424 järgi ning karistatud KarS § 64 lg.1, § 68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 27 päeva alates 06.09.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vangistuses viibib 5-ndat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetaval on toimunud individuaalsed vestlused psühholoogiga, ta on osalenud Convictuse tugigrupi töös, sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening, Tööalane nõustamine vanglas ja LOP, samuti riigikeele algtaseme kursusel. Kinnipeetav töötab väljaspool vanglat xxx-s. Kinnipeetav on käinud kahel korral probleemideta lühiajalisel väljasõidul. Kinnipeetaval on võlanõudeid, tema sissetulekuallika moodustab töötasu. Kinnipeetav on tunnistanud narkootiliste ainete tarvitamist ja sõltuvust. Kinnipeetavaga kokkusaamistel on käinud tuttav, õde ja tädi. Vestluse käigus on kinnipeetav viisakas, rahulik, tunnistab oma probleeme, kuid ei saa aru oma osast nende tekkimisel. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav viibib avavanglas, on käinud 2 lühiajalisel väljasõidul, probleeme ei esinenud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on motiveeritud väljaspool vanglat hakkamasaamiseks – on läbinud sotsiaalprogramme, töötab, omab tööstaaži ja võimalust saada tööle. Samuti on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kinnipeetaval on võimalus asuda elama tädi juurde munitsipaalkorterisse. Vangla andmetel on kinnipeetaval võimalus asuda tööle xxx, kuid kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus saada kontakti tööandajaga, kuna mobiiltelefon oli välja lülitatud. Seetõttu puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et kinnipeetavale on töökoht vabanemise korral tagatud. Maakohtu istung Kinnipeetav Artur Voronin taotles maakohtu istungil enda vangistusest enne tähtaega vabastamist ja selgitas, et tal on vabanemisel olemas nii töökoht kui kindel elukoht. Narkosõltuvusest on kinnipeetav enda sõnul vabanenud. Prokuröri abi Sergei Travnikov selgitas kohtuistungil, et kinnipeetavat karistati esimest korda kriminaalkorras 15-aastasena, hiljem pani katseajal toime uued kuriteod ning tingimisi mõistetud karistus liideti hilisemaga. Artur Voroninit on korduvalt karistatud NPAS alusel, käesoleval ajal kannab karistust narkokuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetav kinnitab, et narkosõltlane enam ei ole. Vangistuses viibimise ajal distsiplinaarkaristusi määratud ei ole ning kinnipeetava iseloomustus on pigem positiivne. Kinnipeetav on käinud kahel korral probleemideta lühiajalisel väljasõidul. Prokuröri abi leiab, et kinnipeetava sotsialiseerumise huvides võib nõustuda tema enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vangistuses viibib 5-ndat korda. Vangistuse ajal Artur Voroninile distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 02.09.

1. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, samas tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult. Vangistuses Artur Voroninile distsiplinaarkaristusi määratud ei ole ning Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vestlustes on kinnipeetav olnud viisakas, rahulik, tunnistanud oma probleeme. Kinnipeetaval on toimunud individuaalsed vestlused psühholoogiga, ta on osalenud Convictuse tugigrupi töös, sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening, Tööalane nõustamine vanglas ja LOP, samuti riigikeele algtaseme kursusel. 3 Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on vanglas olles üles näidanud aktiivsust ning olnud hõivatud kasuliku tegevusega. Kohus arvestab ka asjaolu, et mõistetud karistusest on Artur Voronin ära kandnud enamuse, kandmata on ca 4 kuud. Arvestades Viru Vangla, kriminaalhooldusametniku arvamust, menetlusosaliste seisukohti ning ennetähtaegse vabanemise eesmärki, leiab kohus, et kriminaalhooldaja järelevalve aitab Artur Voroninit resotsialiseerimisel, samas annab ka vabanenule endale võimaluse tõestada, et on võimeline edaspidi käituma seaduskuulekalt. Kinnipidamiskohast vabanenu peab oma tegemistest kriminaalhooldajale aru andma, võimaldamaks vajadusel (s.o. probleemide tekkimisel) õigel ajal reageerida. Vabastades kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest, on tema üle võimalik teostada kontrolli terve aasta vältel. Kandmata karistust on Artur Voroninil ca 4 kuud. Vabanedes vanglast pärast karistuse kandmist ehk endise vangina, kaob vabanenu õiguskaitsjate vaateväljast ning järelevalve alt. Seega on ennetähtaegselt vabanenud kriminaalhooldaja järelevalve all olev endine kinnipeetav ühiskonnale turvalisem ja vähem ohtlikum kui tähtaegselt vabanenud vang. Artur Voroninil on vabanemise korral olemas kindel elukoht, võimalus asuda tööle, lähedaste toetus. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on Artur Voronin motiveeritud väljaspool vanglat hakkamasaamiseks – on läbinud sotsiaalprogramme, töötab, omab tööstaaži ja võimalust saada tööle. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku riskide maandamiseks panna lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et taotlus Artur Voronini vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja 1 (üks) aasta. Vastavalt KarS §78 lg.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Sel ajal allutatakse Artur Voronin KarS §75 lg.1 p.1 - 5 sätestatud alljärgnevatele kontrollnõuetele: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eelnimetatule peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise Artur Voroninile: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest 4 - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Esimene lisakohustus on maakohtu arvates vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale määratud karistus narkootikumidega seotud kuriteo eest.. Tööle asumise või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale tegevuse ning sisustab tema aja, samuti tagab legaalse sissetuleku ja annab võimaluse tasuda oma rahalisi kohustusi. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhoolduse käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 5