4-11-1212/8

Väärteoasi nr.4-11-1212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. aprill 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Ida-Harju Politseijaoskonna Maardu konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Kaisa Kajo 02.03.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2376,10,005982 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik ALBERT ŠANK, isikukood: 37404230295, elukoht: xxx. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: ALBERT ŠANK, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Ida-Harju Politseijaoskonna – esindajad: Marina Vahersalu ja Ene Muttika KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Albert Šank’i kaebus rahuldada ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Ida-Harju Politseijaoskonna Maardu konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Kaisa Kajo 02.03.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,10,005982 täies ulatuses ning lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Ida-Harju Politseijaoskonna Maardu konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Kaisa Kajo 02.03.2011.a. väärteoasjas nr. 2376,10,005982 tehtud otsusega tuvastati, et Albert Šank 02.10.2010.a. kell 16:00, Harju maakonnas, XXX kinnistul, kus menetlusalune isik lõhkus Haagi kinnistu sissesõiduteel AL’ule kuuluva värava kinnitused (tabaluku ja tabaluku kinnitused) ning rebis värava hingedelt, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. AL’ule on värava lõhkumisega tekitatud kahju 850 krooni (54 eurot ja 32 euro senti). Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku Albert Šank’i poolt esitatud vastulause. Vastulauses selgitab menetlusalune isik, et ta ei tunnista oma süüd, sest oli väärteoprotokollis märgitud ajal avanud värava ilma seda kahjustamata. Vastulauses esitatut ei arvestata, kuna kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü tõendatud tunnistajate ütlustega. Menetlusalune isik Albert Šank rikkus seega Karistusseadustik § 203 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Karistusseadustik § 218 lg. 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Albert Šank’ile Karistusseadustiku § 218 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 krooni (191 eurot ja 73 euro senti). KAEBUSE SISU Albert Šank esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Ida-Harju Politseijaoskonna konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Kaisa Kajo 02.03.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,10,005982 tühistada VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel ja üle kuulata tunnistajatena MK, T Š , V Š ja H S , kelle kohtusse ilmumist tagab kaebuse esitaja ise. Asjaolud Kaevatav otsus tehti fakti kohta, kus otsuse põhistuse kohaselt Kaebuse esitaja 02.10.2010.a. kell 16:00 lõhkus Harju maakonnas XXX kinnistul kinnistu sissesõiduteel AL kuuluva värava kinnitused (tabaluku ja tabaluku kinnituse) ning rebis värava hingedelt, pannes sellega toime süüteo väheväärtusliku asja vastu. Väidetavalt on AL selle teoga tekitatud varaline kahju 850 krooni. Sama fakti osas tehtud protokollile Kaebuse esitaja esitas vastuväite, kuid see jäeti menetleja poolt tähelepanuta. Otsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime sellega süüteo väheväärtusliku asja vastu, rikkudes KarS §
2. Väärteo kvalifitseeriti otsuses KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteona ning kaevatava otsusega määrati kaebuse esitajale karistuseks 191,73 eurot rahatrahvi. Kaebuse esitaja nimetatud otsusega ei nõustu ning kaebab otsuse peale tervikuna. Põhistus
3. 02 oktoobril 2010 olid Kaebuse esitaja, T Š , MK, V Š ja H S Kaebuse esitajale kuuluvas suvilas XXX külas. Ajalooliselt c.a. 30 aastat on Kaebuse esitaja suvila maatükile olnud ligipääs läbi AL kuuluva maatüki. 2009 pani viimane sissesõiduteele oma maatükil tõkkepuu, takistades kaebuse esitajal oma kinnistule füüsiliselt pääsemast. Täna pääseb kinnistule vaid jalgsi, kuna AL on kinnistu piirile paigutanud saematerjali. 02.10.2010 Saabudes kella 11:00 paiku hommikul sai kaebuse esitaja koos kaasas olnud tunnistajatega oma kinnistule sissesõidu teed mööda muretult, kuna tõkkepuu oli lahti. Suvilas 2 viibiti ca 5h ja kui hakati lahkumisele sättima lahkuma, avastas Kaebuse esitaja, et tõkkepuu oli kinni. Pidades aru autos olevate tunnistajatega kuidas asjasse suhtuda, otsiti olukorrale lahendust. Nimelt oli asjal juures ka moraal - eetiline aspekt, kuivõrd perekond L teadsid väga hästi, et Kaebuse esitaja oma perekonnaga suvilas on ning suvilast välja pääseb vaid seda konkreetset – perekond L poolt tõkkepuuga suletud – teed pidi. Kaebuse esitaja teadis, et AL töölised aegajalt jätavad värava võtme värava juures oleva krundi nurka peidikusse. Sealt ka võtme leidis ning sellega värava avas. Selliselt avas kaebuse esitaja ka seekord tõkkepuu tabaluku naaberkrundi aianurka peidetud võtmega ning süüks pandavad huligaanitsemist kaebuse esitaja toime ei pannud. Tõkkepuu avamisel mingit suurt heli ei olnud ja kaebuse esitaja tõstis vaevata selle tõkkepuu kiilankruga august välja. Seega puudus ka reaalne vajadus Kaebuse esitajal tõkkepuud, mis faktiliselt ka kunagi väga terve (s.t. lõhkumisjälgedeta) välja ei näinud, lõhkuda puudus igasugune reaalne vajadus. Veelgi enam - käituda selliselt oma elukaaslase, ema ja isa ees? Kui ka perekond L mingit heli kuulsid, pidi see olema mingi nende enda asukohale lähedal olev kuid samas tõkkepuust teisel pool olev heli, kuivõrd Kaebuse esitaja ja tunnistajad mingit sellist heli ei kuulnud. Tõkkepuu halva seisukorra kohta peaks aga perekond L pöörduma oma tööliste ja üürnike poole, kes seda pea igapäevaselt kasutavad. Nimel on L kinnistul saekaater ja 3-4 majapidamist, mida välja üüritakse. Seega on sama tõkkepuu kasutajaid peale kaebus esitaja ja L enda pere veelgi. Samas ei välista Kaebuse esitaja ka antud olukorras Perekond L poolt kaebuse esitamisega politseisse lihtsalt konflikti otsimist, kuivõrd viimasel viimastel aastatel on väga tihti tulnud perekond L poolt rahulolematust väljendavaid signaale, millised on seotud kaebuse esitajale kuuluva suvila juurdepääsutee kasutamisega. Nimelt on AL tänaseks selgelt end väljendanud, et temale enam ei meeldi kui Kaebuse esitaja kasutab kõnealust juurdepääsuteed ning ilmselgelt üritab seda takistada seda kõikvõimalike vahenditega. Antud asjas esitatud algne kaebus on ilmselt kantud just sarnastest madalatest motiividest. Selliselt on varasemalt jõutud 2009 konfliktsituatsioonini, millise sisukirjeldus vastab täpselt tänasele süüks pandavale teokoosseisule. Kaebuse esitaja aga õppis 2009 tehtud vigadest ega soovinud samade probleemide saabumist kui tookord. Seetõttu jälgis Kaebuse esitaja erilise hoolega oma käitumist tõkkepuu juures.
4. Kaebuse esitaja on aga seisukohal, et olukorras, kus ta ei oleks võtit naaberkinnistu nurgast peidikust leidnud, ei olekski temal muud üle jäänud kui lukk lõhkuda. Kaebuse esitaja on juba väsinud nendest sundolukordadest, kus AL sisuliselt teeb pidevaid jõudemonstratsioone takistades Kaebuse esitajal oma kinnistut kasutada. Kaebuse esitaja rõhutab, et kui ka oleks olnud väärteoprotokollis ja otsuses kirjeldatud olukord – teisisõnu oleks Kaebuse esitaja tõepoolest lukus oleva tõkkepuu luku ja lukukinnituse katki murdnud, siis oleks selline tegu olnud ka õigustatud. Nimelt sulges Perekond L sellisel juhul Kaebuse esitaja autoga sõitmise võimaluse koos perekonnaga lubades oma suvilast lahkuda vaid jalgsi (ainsal viisil, millisel saab tõkkepuust mööda). See teguviis on AL poolt sellisel juhul teadlik ja tahtlik. 2.
5. Kaebuse esitaja rõhutab, et kõnealune tee on ajalooliselt väljakujunenud (30 aastat!) ning ühtlasi ainus tee Kaebuse suvilasse sissepääsuks. Seega on selle tee kasutamine olnud pikemaajalise käitumisviisi rakendamine, mida käibes osalevad isikud on siiani pidanud siduvaks – pooltevaheline praktika. 3 Praktika õiguslik tähendus tuleneb võlaõigusseadusest, mis kohustab järgima praktikat, mis on teatud käitumisreeglite järgimise kaudu lepingupoolte vahel tekkinud (VÕS § 25 lg 1). Kohustus järgida väljakujunenud praktikat annab praktikale normatiivse tähenduse lepingupoolte jaoks. Seega võib pooltevahelise praktika õiguseallikaid silmas pidades paigutada tsiviilõiguse allikate süsteemis nõrgalt siduvate allikate hulka, mille kohustuslikkus on seaduses sätestatud vaid võlasuhte poolte jaoks (vt nt Juridica 2010 nr VII, lk 468). Selliselt oli perekond L ul olemas pooltevahelisele praktikale tuginedes kohustus tagada Kaebuse esitajale ligipääs ja väljapääs oma kinnistult ning AL sulgedes väljapääsu ja keeldudes seda avamast – rikkus oma kohustust. 2.
6. Üheks oluliseks valdkonnaks, kus erinevate omanike õigused "põrkuvad", on naaberkinnisasjade omanike suhted, kus ühe omaniku tegevus omandi teostamisel võib tuua kaasa naaberkinnisasja omaniku õiguste kahjustamise. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu (vt ka Riigikohtu
7. aprilli
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-33-05, p 13;
9. septembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Kui kaebuse esitajal ei lasta oma kinnistut kasutada, ei ole tegemist mõistliku ühiselu võimaldamisega. Asjaolu, et L ei ole enam nõus tingimustega, millistele pooltevaheline praktika tugineb, on tõsiasi, milline tuleb lahendada pooltevahelise läbirääkimiste tulemusel, mitte aga jõuga! Pooled on sellest ka sisuliselt rääkinud pea 4 aastat. Täna on selge, et L kasutab läbirääkimiste sunnivahendina tee sulgemist. See algas 2009 tõkkepuu seadmisega tee sissesõidule. Sellest ajast saati värava avamiseks tuli helistada AL , kes soovitas koheselt rääkida oma advokaatidega, keeldudes avamast tõkkepuud. Hilisemalt enam ei võta AL Kaebuse esitaja kõnesid enam vastugi. Mingi aeg oli Kaebuse esitaja sunnitud auto jätma tõkkepuu taha, et oma krundile kasvõi kõndides saada. Ilmselt hakkas aga tõkkepuu taga seisev auto häirima perekond L või siis üürilisi, igatahes pärast seda vahejuhtumit oli tõkkepuu jälle lühikest aega lahti. Täna oleme jõudnud olukorda, kus faktiliselt aga AL ei taha lubada ka läbipääsu sulgedes tõkkepuu ning avamiseks vahendeid mitte andes. Tegemist on tsiviilõiguse teostamine füüsilise takistuse teostamisega e. teisisõnu on lepingu pool asunud oma tsiviilõiguse teostama jõu abil. 2.
11. Senise ainsa juurdepääsu blokeerimine kinnisasjale takistaks Kaebuse esitajal nii oma kinnisasja valdamist kui ka kasutamist. L sellise käitumise näol võiks olla põhimõtteliselt tegemist ka Kaebuse esitaja valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3 tähenduses, mis annab Kaebuse esitajale kui kinnisasja valdajale AÕS § 44 lg 1 järgse nõude rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks (vt ka Riigikohtu
12. detsembri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-01). Kaebuse esitaja hoidumisnõude õiguslikuks aluseks võib olla ka VÕS § 1055 lg 1 (v.t. riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-10). Tulenevalt TsÜS §-st 138 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine (v.t. riigikohtu lahend 32-1-2-06). 2.
14. ka juhul kui L uga üldse mingit kokkulepet ning praktikat poleks, puuduks temal ka õigus keelduda Kaebuse esitajale läbipääsu lubamast. Isikuga lepingu sõlmimisest keeldumine või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikel tingimustel võib olla keelatud, kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust. Selline lepingu sõlmimisest keeldumine (või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel) võib olla lubamatu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6).(v.t. riigikohtu lahend nr 3-2-1-164-09). 4 Kaebuse esitaja on ülaltoodut arvesse võttes seisukohal, et tsiviilõigusi tuleb teostada heas usus. Tsiviilõiguses lepingulistes suhetes on taunitav lepingulise poole selline käitumine, millise eesmärk on teist poolt jõuga sundida ja meelega kahju tekitada. Ülaltoodut arvestades oleks pandud takistuse kõrvaldamine vabatahtliku luku avamisest keeldumisel tabaluku ja tabaluku lõhkumise näol selline vastujõu kastutus, mis vastab ilmselgelt takistuse enese jõu laadile (avatakse suletud osa) ning on minimaalseimat võimalikku kahju kaasatoov. Sellisel juhul oleks Kaebuse esitaja kõrvaldanud ebaseadusliku takistuse oma valduse ning liikumisvabaduse kaitseks (asus ju autoga seespool aeda). Antud juhul poleks Kaebuse esitaja oma perega tõkkepuu tagant üldse suunaga suvilast väljapoole liikuma pääsenud. KarS §
15. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust Olukorras, kus tuleks valida isikute liikumisvõimaluste piiramise ja üldisemalt valduse kaitse rikkumise ühelt poolt ja teistelt poolt AL tabaluku vahel, on ilmselgelt viimase võimalusena Kaebuse esitajal luku füüsiline avamine ainuvõimalik võimalus oma ja endaga kaasas olevate õiguste kaitseks. Seega oleks teo toimepanemise korral tegemist hädaseisundiga, mistõttu poleks ka tegu õigusvastane ning AL võiks endale väidetavalt tekitatud kahjusid nõuda sisse tsiviilkohtumenetluse vahendusel. Kaebuse esitajaga olid kaasas järgmised isikud: MK XXX eluk. XXX T Š XXX eluk. XXX V Š XXX eluk. XXX H S XXX eluk. XXX Kohus juhindub VTMS § 30 lg.1 p.1, § 132 punktist 3, § 133, § 134, § 135 lõikest
16. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5