lg 1, § 418 lg 2 p 1, § 414 lg 1, § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Tiit Krintal - elukoht *, isikukood 36902240244, *, emakeel * keel, *haridus, *, *, *, kriminaalkorras kahel korral karistatud: 1) 22.11.2002 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 3 alusel rahalise karistusega 261 päevamäära 10701 krooni, trahv tasutud 22.11.2002, 2) 14.10.2004 Lääne Maakohtu poolt
p 1,2,3,4, § 136 lg 1, § 266 lg 2 p 3, § 203 ja § 418 lg 1 alusel rahalise karistusega 485 päevamäära 24250 krooni, trahv tasutud 09.11.2004, väärtegude eest karistatud: 1) 24.03.2003 Harju PP poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni, trahv tasutud 27.03.2003; 2) 28.04.2003 Harju PP poolt NPAS § 151 alusel rahatrahviga 9000 krooni, trahv tasutud 27.09.2004; 3) 31.07.2003 Harju PP poolt LS § 741 lg 2 ja § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 7020 krooni, trahv tasutud 16.06.2004; 4) 09.09.2003 Harju PP poolt LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 9000 krooni, trahv tasutud 16.06.2004; 5) 09.09.2003 Lääne PP poolt NPAS § 151 alusel rahatrahviga 12000 krooni, trahv tasumata; 6) 23.12.2003 Lääne Maakohtu poolt NPAS § 151 alusel rahatrahviga 10800 krooni, trahv tasutud 14.10.2004; 7) 29.10.2004 Lääne PP poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 1440 krooni, trahv tasutud 16.02.2005; 8) 17.11.2004 Põhja PP poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 3840 krooni, trahv tasutud 01.12.2004; 9) 15.04.2005 Lääne PP poolt LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 3600 krooni, trahv tasutud 02.08.2005; 10) 17.08.2005 Lääne PP poolt LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni, trahv tasutud 27.10.2005; 11) 05.10.2007 Lääne PP poolt LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 360 1 Ärakiri 1-11-1247 krooni, trahv tasumata; 12) 01.11.2007 Lääne PP poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 2100 krooni, trahv tasumata; 13) 08.12.2008 Lääne PP poolt LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 2100 krooni, trahv tasutud 08.01.2009; 14) 08.12.2008 Lääne PP poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 2400 krooni, trahv tasumata; 15) 31.03.2009 Lääne PP poolt LS § 7415 alusel rahatrahviga 480 krooni, trahv tasumata; 16) 11.05.2009 Lääne PP poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni, trahv tasumata; 17) 05.02.2010 Lääne PP poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 1800 krooni ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuu, trahv tasumata; 18) 28.05.2010 Lääne PP poolt LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 240 krooni, trahv tasumata; 19) 01.06.2010 Lääne PP poolt NPAS § 151 alusel rahatrahviga 1500 krooni, trahv tasumata, 20) 01.06.2010 Lääne PP poolt LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni, trahv tasumata. Kinni peetud 19-20.05.2010 /tl 116 I kd/, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Priit Palmiste RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Tiit Krintal
2. Süüdi mõista Tiit Krintal
3. Süüdi mõista Tiit Krintal
4. Süüdi mõista Tiit Krintal
5.
lg 2 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Tiit Krintal`ile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. 6.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Tiit Krintal eelvangistuses viibimise aeg 1920.05.2010.a, s.o 2 päeva ja lugeda ärakandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 7. Vastavalt
lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus Tiit Krintal suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 11 kuu 28 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui Tiit Krintal 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 7.1. Määrata Tiit Krintal katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 7.1.1.elama oma alalises elukohas *; 7.1.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 7.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7.1.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 7.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 7.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26. aprill 2011. a. 7.3. Kui Tiit Krintal katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib 2 Ärakiri 1-11-1247 kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 8. Tühistada Tiit Krintal suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld. 9.
lg 1 p 1 alusel võtta Tiit Krintal`ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel konfiskeerida Haapsalu PJ relvaruumis olevad asitõendid: käsitöönduslikult parandatud erinevate püsside detailidest koostatud 32 kaliibriline tulirelvade hulka kuuluv laskekõlbulik sileraudne jahipüss R-32, 1 tulirelva oluliste osade hulka kuuluv käsitöönduslikult parandatud komplektne ja töökorras 7,62 kaliibriline Venemaa päritolu vintpüss Mosin lukk nr A14327, 1 kaliiber 12 käsitöönduslikult ümberlaetud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbmatu sileraudse jahipüssi padrun, 32 kaliiber 5,6 (.22LR) tööstuslikult toodetud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat ääretule padrunit, 1 kaliiber 7,62x54R tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbuliku vintpüssi padrun, 1 kaliiber 6,5x50Arisaka tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbuliku vintpüssi padrun, 1 kaliiber 7,7x56R mm (.303British) tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbuliku vintpüssi padrun, 108,1 grammi tööstuslikult valmistatud paiskelõhkeaine suitsuta püssirohi (plekkpurgis ja nahast kotis) ja EKEI-s asuv asitõend kaheraudne sileraudne Tuula relvatehases 1960 aastal toodetud 16 kaliibriline tulirelvade hulka kuuluv laskekõlbulik jahipüss BM nr
lg 1 alusel rahalise karistusega 24250 krooni, soetas kohtueelse menetlusega kindlakstegemata ajal ja kohas 1) ühe käsitöönduslikult parandatud erinevate püsside detailidest koostatud 32 kaliibrilise tulirelvade hulka kuuluva laskekõlbuliku sileraudse jahipüssi R-32 2) ühe kaheraudse sileraudse Tuula relvatehases 1960 aastal toodetud 16 kaliibrilise tulirelvade hulka kuuluva laskekõlbuliku jahipüssi BM nr 182097 3) ühe tulirelva oluliste osade hulka kuuluva käsitöönduslikult parandatud komplektse ja töökorras 7,62 mm kaliibrilise Venemaa päritolu vintpüssi Mosin luku nr A14327 4) 13 kaliiber 16 mm tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat sileraudset laskekõlbulikku jahipüssi padrunit 5) 5 kaliiber 16 mm käsitöönduslikult ümberlaetud tulirelva laskemoona hulka sileraudset kuuluvat laskekõlbulikku jahipüssi padrunit 6) 3 kaliiber 12 mm tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat sileraudset laskekõlbulikku jahipüssi padrunit 7) 2 kaliiber 12 mm käsitöönduslikult ümberlaetud tulirelva laskemoona hulka sileraudset kuuluvat laskekõlbulikku jahipüssi padrunit 8) 6 kaliiber 32 mm käsitöönduslikult ümberlaetud tulirelva laskemoona hulka sileraudset kuuluvat laskekõlbulikku jahipüssi padrunit 9) 1 kaliiber 12 mm käsitöönduslikult ümberlaetud tulirelva laskemoona hulka sileraudse kuuluva laskekõlbmatut jahipüssi padruni 10) 42 kaliiber 5,6 (.22LR) mm tööstuslikult toodetud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat ääretule padrunit 11) 1 kaliiber 5,6 (.22Short) mm tööstuslikult toodetud tulirelva laskemoona hulka kuuluva ääretule padruni 12) 21 kaliiber 7,62x54R tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat laskekõlbulikku vintpüssi padrunit 13) 1 kaliiber 7,62x54R tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluva laskekõlbuliku vintpüssi padruni 14) 1 kaliiber 7,62x54R mm tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluva laskekõlbmatu vintpüssi padruni 15) 1 kaliiber 7,92x57 mm tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluva laskekõlbuliku vintpüssi padruni 16) 1 kaliiber 6,5x50Arisaka mm tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluva laskekõlbuliku vintpüssi padruni 17) 1 kaliiber 7,62x25 mm tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluva laskekõlbuliku püstoli padruni 18) 1 kaliiber 7,7x56R (.303British) mm tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluva laskekõlbuliku vintpüssi padruni ning hoidis nimetatud esemeid oma elukohas * talus kuni 26.02.2010.a, mil nimetatud esemed Lääne Prefektuuri politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. Sellise tegevusega rikkus Tiit Krintal - Relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja 4 Ärakiri 1-11-1247 edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks seaduses nimetatud koguses, - Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesolevas seaduses nimetatud kogust, - Relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on tulirelvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. - Relvaseaduse § 45 lg 2 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Sellise tegevusega pani Tiit Krintal teist korda toime tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o
Peale selle süüdistatakse Tiit Krintal`it selles, et tema isikuna, kellel puudus lõhkematerjali omamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, soetas kohtueelse menetlusega kindlakstegemata ajal ja kohas 108,1 grammi tööstuslikult valmistatud paiskelõhkeaine suitsuta püssirohtu, mida hoidis oma elukohas * talu kuni 26.02.2010, mil see Lääne Prefektuuri politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. mil ta nimetatud püssirohu Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse ametnikele üle andis, rikkudes oma tegevusega -Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 p 2 sätteid, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks, Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 11 sätteid, mille kohaselt käitlemisluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks, Lõhkematerjaliseaduse § 34 lg 1 sätteid, mille kohaselt lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Lõhkematerjali ei tohi jätta valveta. ning Lõhkematerjaliseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt lõhkematerjali võib hoida ainult lõhkematerjalilaos. Sellise tegevusega pani Tiit Krintal toime lõhkeaine ebaseadusliku soetamise ja valdamise, s.o
Peale selle süüdistatakse Tiit Krintal`it selles, et tema juhtis 19.05.2010 kella 20.50 ajal, Lääne maakonnas Oru vallas Harju-Risti-Riguldi-Võntküla maantee 57 kilomeetril liikudes Dirhami suunas, AS Hansa Liising Eestile kuuluvat ja tema kasutuses olevat sõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga 45ZEC narkojoobes olles isikuna, kelle verest leiti metamfetamiini ning kelle uriinist leiti metamfetamiini ja amfetamiini, mis sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) järgi kuuluvad I nimekirja, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lõike 3 sätteid, mille kohaselt „Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise tegevusega pani Tiit Krintal toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
5 Ärakiri 1-11-1247 Peale selle süüdistatakse Tiit Krintal`it selles, et tema omandas kohtueelse menetlusega kindlakstegemata ajal ja kohas 96,45 grammi vedelikku, mis sisaldas 45,3 grammi gammahüdroksübutüraati, s.o. suures koguses narkootilist ainet, mida hoidis enda juures, kuni see temalt 19.05.2010.a Haapsalus Lossiplats 4 Lääne Prefektuuri ruumides kainenemisele paigutamisel Lääne Prefektuuri töötajate poolt ära võeti. Gammahüdroksübutüraat kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ja sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud, v.a. meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamiseks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Sellise tegevusega pani Tiit Krintal toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o
Prokuröri poolt kohtus Tiit Krintal`ile nõutud karistus:
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks vangistust üks aasta,
lg 2 p 1 järgi vangistust kuus kuud,
lg 1 järgi vangistust kuus kuud,
järgi vangistust kuus kuud.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulub vangistus üks aasta.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka 19-20.05.2010.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o kaks päeva ning kandmisele kuulub vangistus 11 kuud ja 28 päeva, mille kandmisest vabastada tingimisi
sätete kohaldamisega 18-kuulise katseajaga.
lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks kuuks.
lg 4 alusel konfiskeerida süüdistuses märgitud tulirelvad, tulirelva oluline osa, laskemoon, lõhkeaine ja narkootiline aine. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Tiit Krintal süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid: 1)1 käsitöönduslikult parandatud erinevate püsside detailidest koostatud 32 kaliibriline tulirelvade hulka kuuluv laskekõlbulik sileraudne jahipüss R-32 /tl 6-8, 21-22, 25, 27/ relv asub Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 5/ 2)kaheraudne sileraudne Tuula relvatehases 1960 aastal toodetud 16 kaliibriline tulirelvade hulka kuuluv laskekõlbulik jahipüss BM nr 182097 /tl 6, 8-9, 21-22, 25, 27/ relv asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogus /tl 30/ 3)1 tulirelva oluliste osade hulka kuuluv käsitöönduslikult parandatud komplektne ja töökorras 7,62 kaliibriline Venemaa päritolu vintpüss Mosin lukk nr A14327 /tl 6, 16, 25, 27/ / relv asub Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 5/ 4)13 kaliiber 16 tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat laskekõlbuliku sileraudse jahipüssi padrunit /tl 6, 10-11, 21-22, 26, 28/ padrunid hävisid ekspertiisi käigus /tl 26/ 5)5 kaliiber 16 käsitöönduslikult ümberlaetud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat laskekõlbulikku sileraudse jahipüssi padrunit /tl 6, 10-11, 21-22, 26, 28/ padrunid hävisid ekspertiisi käigus /tl 26/ 6 Ärakiri 1-11-1247 6)3 kaliiber 12 tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat laskekõlbulikku sileraudse jahipüssi padrunit /tl 6, 11, 22, 26, 28/ padrunid hävisid ekspertiisi käigus /tl 26/ 7)2 kaliiber 12 käsitöönduslikult ümberlaetud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat laskekõlbulikku sileraudse jahipüssi padrunit /tl 6, 11, 22, 26, 28/ padrunid hävisid ekspertiisi käigus /tl 26/ 8)6 kaliiber 32 käsitöönduslikult ümberlaetud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat laskekõlbulikku sileraudse jahipüssi padrunit /tl 6, 12, 23, 26, 28/ padrunid hävisid ekspertiisi käigus /tl 26/ 9)1 kaliiber 12 käsitöönduslikult ümberlaetud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbmatu sileraudse jahipüssi padrun /tl 6, 12, 23, 26, 28/ padrun asub Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 5/ 10)42 kaliiber 5,6 (.22LR) tööstuslikult toodetud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat ääretule padrunit /tl 6, 12, 23, 26, 28/ 10 padrunit hävisid ekspertiisi käigus /tl 26/ 32 padrunit asuvad Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 5/ 11)1 kaliiber 5,6 (.22Short) tööstuslikult toodetud tulirelva laskemoona hulka kuuluv ääretule padrun /tl 6, 12, 23, 26, 28/ padrun hävis ekspertiisi käigus /tl 26/ 12)21 kaliiber 7,62x54R tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat laskekõlbulikku vintpüssi padrunit /tl 6, 13, 23, 26, 28/ 22 padrunit hävisid ekspertiisi käigus /tl 26/ 1 padrun asub Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 5/ 13)1 kaliiber 7,62x54R tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbulik vintpüssi padrun /tl 6, 13, 23, 26, 28/ padrun hävis ekspertiisi käigus /tl 26/ 14)1 kaliiber 7,62x54R tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbmatu vintpüssi padrun /tl 6, 13, 23, 26, 28/ padrun hävis ekspertiisi käigus /tl 26/ 15)1 7,62x54R mm kaliibriline tööstuslikult toodetud trasseeriva kuuliga vintpüssipadrun /tl 6, 13, 23, 26, 28/ padrun hävis ekspertiisi käigus /tl 26/ eraldatud väärteomenetluse alustamise otsustamiseks Haapsalu politseijaoskonna korrakaitseteenistusele /tl 141-142/ 16)1 kaliiber 7,92x57 tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbuliku vintpüssi padrun /tl 6, 13, 24, 26, 28/ padrun hävis ekspertiisi käigus /tl 26/ 17)1 kaliiber 6,5x50Arisaka tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbuliku vintpüssi padrun /tl 6, 14, 24, 26, 28/ padrun asub Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 5/ 18)1 7,62x25 mm kaliibriline tööstuslikult toodetud püstolipadrun /tl 6, 15, 24, 26, 28/ padrun hävis ekspertiisi käigus /tl 26/ eraldatud väärteomenetluse alustamise otsustamiseks Haapsalu politseijaoskonna korrakaitseteenistusele /tl 141-142/ 19)1 kaliiber 7,62x25 mm tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbuliku püstoli padrun /tl 6, 15, 24, 26, 28/ padrun hävis ekspertiisi käigus /tl 26/ 21) 1 kaliiber 7,7x56R mm (.303British) tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbuliku vintpüssi padrun /tl 6, 15, 24, 26, 28/ padrun asub Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 5/ 22)17 kaliiber 7,62x39 mm automaadi tööstuslikult toodetud paukpadrunid, mis ei kuulu tulirelva laskemoona hulka /tl 6, 14, 25-26, 28/ 9 padrunit hävisid ekspertiisi käigus /tl 26/ 8 padrunit tagastatud Tiit Krintalile /tl 143/ 23)108,1 grammi tööstuslikult valmistatud paiskelõhkeaine suitsuta püssirohi (plekkpurgis ja nahast kotis) /tl 6, 10, 19/ asub Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 5/ 24)plastik pudel Nestea 500 ml/tl 125, 127, 136-137/asub kriminaalasja juures /tl 138-139/, tuleb hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 25)ekspertiisiobjekt – vedelik massiga 96,45 g, mis sisaldas gammahüdroksübutüraati, jäeti EKEI keemiaosakonda ja see kuulub hävitamisele vastavalt justiitsministri 30.04.2088 määrusele nr 18. Tl 55, 56 I kd on tõend, et T.Krintal ei oma relvasoetamis- ega relvaluba.
Lähtudes eeltoodust tuleb konfiskeerida järgmised Haapsalu PJ relvaruumis olevad asitõendid: käsitöönduslikult parandatud erinevate püsside detailidest koostatud 32 kaliibriline tulirelvade hulka kuuluv 7 Ärakiri 1-11-1247 laskekõlbulik sileraudne jahipüss R-32, 1 tulirelva oluliste osade hulka kuuluv käsitöönduslikult parandatud komplektne ja töökorras 7,62 kaliibriline Venemaa päritolu vintpüss Mosin lukk nr A14327, 1 kaliiber 12 käsitöönduslikult ümberlaetud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbmatu sileraudse jahipüssi padrun, 32 kaliiber 5,6 (.22LR) tööstuslikult toodetud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat ääretule padrunit, 1 kaliiber 7,62x54R tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbuliku vintpüssi padrun, 1 kaliiber 6,5x50Arisaka tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbuliku vintpüssi padrun, 1 kaliiber 7,7x56R mm (.303British) tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluv laskekõlbuliku vintpüssi padrun, 108,1 grammi tööstuslikult valmistatud paiskelõhkeaine suitsuta püssirohi (plekkpurgis ja nahast kotis) ja EKEI asuv asitõend kaheraudne sileraudne Tuula relvatehases 1960 aastal toodetud 16 kaliibriline tulirelvade hulka kuuluv laskekõlbulik jahipüss BM nr 182097. Tõkend – T.Krintal suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 155 I kd/, mis tuleb tühistada. Kahtlustatavana kinni peetud 19-20.05.2010, s.o. 2 päeva /tl 116 I kd /, milline aeg tuleb
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 tuleb T.Krintal`ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas s.o 695,05 eurot (2,5 * 278,02). Ekspertiisitasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see lõhkeaineekspertiisi tasu (akt nr AL-193-10/704 17.03.2010) 2550 krooni s.o 162,97 eurot /tl 20 I kd/. Tulirelva ekspertiisi (akt nr TB-036-10/701 29.07.2010) tasu 6575 krooni s.o 420,22 eurot /tl 29 I kd/. Toksikoloogiaekspertiisi (akt nr 70I 24.05.2010) tasu 1636 krooni s.o. 104,56 eurot /tl 120 I kd/. Narkootilise aine ekspertiisi (akt nr AN-547-10/1885 29.06.2010) tasu 1315 krooni s.o 84,04 eurot /tl 128 I kd/. Kohtutoksikoloogia ekspertiisi (akt nr 67 09.07.2010) tasu 1493 krooni s.o 95,42 eurot /tl 132 i kd/. Narkootilise aine ekspertiisi (akt nr AN-693-10/2388 07.10.2010) tasu1315 krooni s.o. 84,04 eurot /tl 135 I kd/. Ekspertiiside tasud kokku 951,25 eurot Kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu on menetluskulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 ja käesolevas kriminaalasjas on see 169 krooni s.o. 10,80 eurot /tl 188 I kd/. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.