KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-389 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Sten

§ 400

lg 1 järgi ning AS KPK Teedeehitus süüdistuses

§ 400

lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3.juuni 2010 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Riigiprokurör Triin Bergmann Prokurör Triin Bergmann Süüdistatavad Kaupo Kaljuvee, isikukood 37110150228, XX XXXXXXX, emakeel eesti keel, XXXXXXXXXX, OÜ T. XXXXXXXX XXXXX, elukoht XXXX X XXXXXXX, varem kohtulikult karistamata; AS KPK Teedeehitus, äriregistri kood 10210690, asukoht Magasini 31, Tallinn, esindaja juhatuse liige Tanel Ringo Kaitsjad Vandeadvokaat Monika Mägi, vandeadvokaat Raul Palmaru RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu
2. juuni 2010 otsus osas, millega mõisteti AS KPK Teedeehitus kasuks välja õigusabi eest makstud tasu 184 359 krooni hüvitamiseks riigi eelarve vahenditest.
3. Teha uus otsus, millega mõista AS KPK Teedeehitus kasuks välja 54 547.80 (viiskümmend neli tuhat viissada nelikümmend seitse ja 80) krooni õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks riigi eelarve vahenditest.
4. Muus osas jätta Harju Maakohtu
5. juuni 2010 otsus muutmata.
6. Apelatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
7. novembril 2010 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 3.juuni 2010 otsusega mõisteti Kaupo Kaljuvee süüdistuses

§ 400

lg 1 järgi ja AS KPK Teedeehitus

§ 400lg 2 järgi õigeks.

Kaupo Kaljuvee kasuks mõisteti riigieelarve vahenditest välja õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 54 547.80 krooni ja AS KPK Teedeehitus kasuks 184 359 krooni. 2. Kaupo Kaljuveele oli esitatud süüdistus selles, et tema olles alates 24.05.2004 AS KPK Teedeehitus juhatuse liige ning alates 31.05.2007 OÜ D. nõukogu liige ja tegutsedes AS KPK Teedeehitus nimel ja huvides ning 23.01.2008 väljastatud volituse alusel OÜ D. nimel ja huvides, võttis konkurentsi kahjustava tegevusega pakkumuse esitajana osa Kagu Teedevalitsuse poolt korraldatavast ja 30.11.2007 välja kuulutatud riigihankest nr 102773 „Riigimaantee nr 45 TartuRäpina-Värska km 54,6-69,4“ alljärgnevalt: 23.01.2008 kooskõlastas Kaupo Kaljuvee e-posti vahendusel OÜ D. prokurist U. K.’iga ja AS T. juhatuse liikme J. P. P.’ga, samuti AS KPK Teedeehitus kontoris asukohaga Magasini 31, Tallinn toimunud kohtumisel J. P. P.’ga ja U. K.’iga ning AS T. kontoris asukohaga XXXX X, Tallinn toimunud kohtumisel AS T. juhatuse liikme J. P. P.’ga riigihanke nr 102773 pakkumustes esitatavaid hindu, leppis kokku riigihankes nr 102773 kaubaturu jagamise ning vahetas teavet plaanitava hinna suuruse kohta AS KPK Teedeehitus ja AS T. vahel; 23.01.2008 sõlmis Kaupo Kaljuvee AS KPK Teedeehitus nimelt koostöölepingu D. Oy-ga, keda esindas J. P. P. ning millega reguleeritakse poolte suhteid riigihanke nr 102773 pakkumise ettevalmistamisel, pakkumisel ja pakkumise edukaks osutumisel sõlmitud tööettevõtulepingu täitmisel; 24.01.2008 esitas Kaupo Kaljuvee Kagu Teedevalitsusele riigihanke nr 102773 raames AS KPK Teedeehitus ja OÜ D. nimelt 24.01.2008 allkirjastatud ühispakkumuse, mille maksumus on 106 893 046 krooni; 24.01.2008 esitas J. P. P. Kagu Teedevalitsusele riigihanke nr 102773 raames AS T. ja D. Oy nimelt 21.01.2008 allkirjastatud ühispakkumuse, mille maksumus on 108 444 585 krooni. Seega pani K. Kaljuvee toime

§-s 400 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi ning jagatakse kaubaturg, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. 3. AS-ile KPK Teedeehitus oli esitatud süüdistus selles, et AS KPK Teedeehitus, mille juhatuse liige on alates 24.05.2004 Kaupo Kaljuvee ja seega juhtivtöötaja

§ 14

lg 1 tähenduses, võttis Kaupo Kaljuvee kaudu, kes tegutses AS-i KPK Teedeehitus nimel ja huvides, konkurentsi kahjustava tegevusega pakkumuse esitajana osa Kagu Teedevalitsuse poolt 30.11.2007 välja kuulutatud korraldatavast riigihankest nr 102773 „Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 54,6-69,4“ alljärgnevalt: 23.01.2008 kooskõlastas Kaupo Kaljuvee AS KPK Teedeehitus nimelt e-posti vahendusel, samuti AS KPK Teedeehitus kontoris asukohaga Magasini 31, Tallinn toimunud kohtumisel AS T. juhatuse liikme J. P. P.’ga ning OÜ D. prokuristi U. K.´iga riigihanke nr 102773 pakkumustes esitatavaid hindu, leppis kokku riigihankes nr 102773 kaubaturu jagamise ning vahetas teavet plaanitava hinna suuruse kohta AS T. ning AS KPK Teedeehitus vahel; 23.01.2008 sõlmis Kaupo Kaljuvee AS KPK Teedeehitus nimelt koostöölepingu AS T. juhatuse liikme J. P. P.’ga, kes allkirjastas koostöölepingu D. Oy nimelt. Koostöölepinguga reguleeritakse poolte suhteid riigihanke nr 102773 pakkumise ettevalmistamisel, pakkumisel ja pakkumise edukaks osutumisel sõlmitud tööettevõtulepingu täitmisel; 24.01.2008 esitas J. P. P. K. AS T. ja D. Oy nimelt Teedevalitsusele riigihanke nr 102773 raames 21.01.2008 allkirjastatud ühispakkumuse, mille maksumus on 108 444 585 krooni; 24.01.2008 esitas Kaupo Kaljuvee AS-i KPK Teedeehitus ja OÜ D. nimelt Kagu Teedevalitsusele riigihanke nr 102773 raames ühispakkumuse, mille maksumus on 106 893 046 krooni. Seega pani AS KPK Teedeehitus läbi oma juhatuse liikme Kaupo Kaljuvee tegevuse toime

§-s 400 lg 2 sätestatud kuriteo, s.o kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi ning jagatakse kaubaturg, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. Maakohtu seisukoht ja põhjendused 4. Maakohus leidis, et tuvastatud kokkulepe ja koostöö ei olnud konkurentsi kahjustav mistõttu puudub süüdistatavate K. Kaljuvee ja AS KPK Teedeehitus käitumises

§ 400

lg 1 ja § 400 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis ja mõistis süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks. Kohus nõustus süüdistuse väitega selles, et hinnapakkumus, mida riigihankes osalev isik riigihankega tellitavate tööde eest küsib, on vähempakkumisega riigihankes võidu saavutamiseks määrava tähtsusega. J. P. ja K. Kaljuvee ütlustega on tõendatud, et koostöö eesmärgiks ei olnud konkurentsi kahjustada, vaid teha võimalikult soodne pakkumine, milliste hindadega on võimalik neid töid teostada, kuna hanketeate kohaselt oli hankelepingu sõlmimise ainsaks kriteeriumiks madalaim hind. Kohus jõudis veendumusele, et mitte kõikidel ettevõtjate vahelistel kokkulepetel ja mitte igasugusel koostööl ei ole konkurentsi kahjustav iseloom. Seda, kas koostöö ja kokkulepe kahjustab konkurentsi, tuleb vaadata igal konkreetsel juhtumil eraldi, analüüsides koostöö ja kokkulepete eesmärki ning sisu. Käesoleval juhul võimaldas koostöö tegemine süüdistatavatel teha riigihanke raames madalaima hinnaga pakkumise, kui see oleks olnud võimalik ilma koostööd tegemata, seega koostöö tagajärjel. Kui AS KPK Teedeehitus ja OÜ D. pakkumine oleks tunnistatud parimaks, oleks tarbija potentsiaalne heaolu suurenenud, kuna vaidlusalune teelõik oleks saanud valmis ehitatud oluliselt odavamalt, kui seda tegelikkuses tehti. Nimelt on kriminaalasjas kaitsjate poolt esitatud tõendid selles, et lisaks esialgsele riigihankele, mille võitjaks tunnistati T. pakkumus 101 010 235 krooni (ilma käibemaksuta), on vaidlusaluse tee rekonstrueerimise täiendavateks töödeks välja kuulutatud veel kaks riigihanget, milles sõlmitud hankelepingute maksumuseks on olnud 10 713 807 krooni ja 8 788 681 krooni. Seega kulutati tee ehituseks 120 512 723 krooni (ilma käibemaksuta). Antud juhul kahe odavamat hinda pakkunud pakkumuste kõrvaldamisega riigihankest tarbija heaolu hoopis vähenes. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad 5.Maakohtu otsuse vaidlustas riigiprokurör T.Bergmann, paludes süüdistatavaid õigeksmõistev kohtuotsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja uue otsusega süüdistatavad neile esitatud süüdistuse järgi süüdi tunnistada ning karistada K. Kaljuveed

§ 400

lg 1 järgi rahalise karistusega 270 päevamäära ulatuses, s.o 310 851 krooni ning AS-i KPK Teedeehitus

§ 400lg 2 järgi rahalisega karistusega 4 miljonit krooni.

Apellatsiooni põhiväited on järgmised: 5.

1. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et koostöö eesmärgiks ei olnud konkurentsi kahjustada, vaid teha võimalikult soodne pakkumine, milliste hindadega on võimalik neid töid teostada. Kohtuliku uurimise käigus leidis üheselt tõendamist, et K. Kaljuvee, tegutsedes AS KPK Teedeehitus nimel ja huvides koos U. K., kooskõlastas J. P. P.ga riigihankes nr 102773 esitatavad pakkumused, mille tulemusena esitasid AS KPK Teedeehitus/OÜ D. ja AS T./OY D. eraldi riigihankes pakkumused, mille 219-st kululoendist erinesid ainult
2. 5.
3. Samas on kohus jõudnud ekslikult järeldusele, justkui kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tuvastamist, mis põhjustel AS T. ja AS KPK Teedeehitus loobusid ühispakkumuse esitamisest ja esitasid kaks eraldi pakkumust, kuivõrd tunnistaja J. P. P. kinnitas, et „Üks põhjus, miks nii tegutsesime, et kui üks pakkumine tagasi lükatakse, siis teine pakkumine jääks kehtima“ /…./ „Leppisime kokku, et igal juhul teostame seda tööd ühiselt, olgu võitja üks kõik kumb meist kahest.“ /..../ „Põhimõte selline, et püüame pooleks teha 50- 50% nii tööde mahu kui projekti maksumuse eest.“ Apellatsiooni kohaselt prokuratuur möönab, et senikaua, kuni ettevõtjad (K. Kaljuvee ja U. K. AS KPK Teedeehitus ja/või OÜ D. nimel ning J. P. P. AS T. nimel) tegutsesid riigihankes avaliku ühispakkumuse esitamise eesmärgiga, ei olnud nende tegevus keelatud. Kuid ühispakkumuse esitamisest loobumisel ning eraldi esitatavate pakkumuste kooskõlastamisel ja hankija eest varjatult hanke teostamise jagamise kokkuleppimisel, muutus ettevõtjate tegevus konkurentsiseaduse ja karistusseadustiku mõistes keelatud tegevuseks ning ei oma mingisugust tähendust, et esitatud pakkumused osutusid hankijale soodsaimateks. 5.
4. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et

§ 400

lg 1 ja lg 2 (alates 27.02.2010.a vastavalt

§ 400

lg 2 p 1, 3 ja lg 4) puhul on tegemist formaalse tegevusdeliktiga, st ei ole oluline, kas tegevuse tulemusena keegi süüdlastest kasu sai või keegi turuosalistest kahju kannatas. Riivatavaks õigushüveks on vaba konkurents, mida kahjustatakse sel teel, et konkurendid isekeskis otsustavad mitte konkureerida või konkurentsi moonutada. Konkurentsivabadus ei seisne vaid ühe ettevõtja vabaduses teiste ettevõtjatega konkureerida, vaid ka toote või teenuse ostja õiguses olla vaba müüja poolsest lepingutingimuste dikteerimisest. Käesolevas asjas lakkas kokkuleppe tulemusena täielikult AS T./OY D. ja AS KPK Teedeehitus/OÜ D. vaheline konkurents. 5.

1. Apellant ei nõustu maakohtu arusaamaga, et vaba konkurents ei olnud kahjustunud seetõttu, et hankija jaoks muutus olukord soodsamaks. Kuivõrd AS KPK Teedeehitus ja AS T. on odavama teedeehituse nišis tegutsevad ettevõtjad, on reaalne, et ilma kokkuleppeta oleks teise poolega arvestatud kui tõsise hinnakonkurendiga. Lisaks sellele, et kokkulepe kahjustas otseselt vaba konkurentsi ettevõtjate vahel, ei saa sõlmitud kokkuleppe tulemusena tegelikult ka teada, millised oleksid olnud ettevõtjate tegelikud pakkumused, kui oleks tagatud riigihangete korraldamise korra järgimine ja ettevõtjad oleksid osalenud riigihankes ilma kokkulepet sõlmimata. Konkurentsi kahjustamine nähtub lisaks selles, et süüdistatavad suurendasid ebaseaduslikult oma võiduvõimalusi riigihankes, s.t lepiti kokku, et ühe pakkumuse tagasilükkamise korral võidab teine pakkumus ning tööde teostamine ja hankijalt saadav raha jagatakse igal juhul omavahel ära. Seega oli kokkuleppe eesmärgiks seada AS T./OY D. ja AS KPK Teedeehitus/OÜ D. võrreldes teiste riigihankes osalejatega paremasse olukorda, mis otseselt kahjustas teiste turuosaliste võimalusi teenuse osutamisel. 5.
2. Apellant heidab maakohtule ette pealiskaudset käsitlust kaitsjatele makstud tasude mõistlikuks hindamisel. Esitatud süüdistused on oma sisult ja mahult analoogsed ning nende kaitset teostasid kvalifikatsioonilt võrdsed vandeadvokaadid. Kohtuotsuse põhjendusest ei nähtu, miks on maakohus aktsepteerinud ja mõistlikuks pidanud, et juriidilisele isikule on osutatud õigusabi 3,4 korda suuremas summas kui füüsilisele isikule. Ka õigeksmõistva kohtuotsuse sisulisel muutmata jätmisel kuuluksid AS KPK Teedeehitus kasuks väljamõistetud põhjendamatult suured õigusabikulud vähendamisele.
3. Süüdistatava K.Kaljuvee kaitsja M.Mägi leiab apellatsioonile esitatud kirjalikes vastuväidetes, et arvestades konkurentsiõiguse põhimõtteid, on kohus kohaldanud materiaalõigust õigesti ja kaebuses esitatud väited maakohtu otsuse tühistamiseks ja prokuröri apellatsiooni rahuldamiseks alust ei anna. Kaitsja seisukohad on järgmised: 6.
4. Kaitsja ei nõustu prokuröri väitega, et süüdistatav K.Kaljuvee pani toime süüdistuses kirjeldatud tegevuse. Riigihangete ettevalmistamine oli 2008 vastavalt AS KPK Teedeehitus nõukogu otsusele nõukogu esimehe U. K. ülesanne, kes koostas esialgse ja lõpliku pakkumise ning kelle sülearvutis vastavad andmed kajastusid. Seega ei vasta K. Kaljuvee tegevus

§ 400objektiivsele koosseisule ja K.

Kaljuvee ei ole oma käitumisaktidega jaganud kaubaturgu või määranud kolmandate isikute suhtes kindlaks hindu. 6.2. Prokurör ei ole põhjendanud ja jätkuvalt on ebaselge, milline oli väidetavalt süüdistatavate poolt jagatav kaubaturg. Süüdistusaktis ära toodud asfaldiliidu andmed viitavad, et jagati asfaldi tootmise turgu. Käesolevas asjas kõne all olev riigihange puudutas teedeehitust, mitte asfaldi tootmist. 6.3.

§ 400

lg 2 puhul kehtib eeldus, et sättes loetletud teod on konkurentsi kahjustavad ja prokuröril puudub seetõttu vajadus tõendada konkurentsi kahjustavat eesmärki või tagajärge. Käesolevas kriminaalasjas on aga kaitsja üheselt t õ e n d an u d , et konkurentsi ei ole kahjustatud, ehk selline eeldus on menetluses ümber lükatud. Karistusõiguse aktsessoorsuse põhimõttest tulenevalt ei raja karistusõigus mingeid uusi õigushüvesid vaid kaitseb juba olemasolevaid. Seetõttu tuleb konkurentsi kahjustamise kui mõiste sisustamisel pöörduda konkurentsiõiguse poole, sest karistusõiguses ei tohiks kaitstava õigusharu mõisteid laiendavalt tõlgendada. Arvestades konkurentsiõiguse põhimõtteid ja Euroopa Komisjoni erinevaid suuniseid, on selge, et käesolevas menetluses esile kerkinud asjaoludel ei ole konkurentsi kahjustatud, süüdistusaktis kirjeldatud tegevusel puudub konkurentsi kahjustav majanduslik sisu. Isikut ei saa karistada olukorras, kus kaitstavat õigushüve ei ole kahjustatud ja tegevusel puudub konkurentsi kahjustav mõju. 6.

1. Arvestades, et kogu protsessi juhtis AS KPK Teedeehitus nõukogu esimees U. K., keda K. Kaljuvee usaldas, ei tekkinud süüdistataval kahtlust, et ta võib valesti käituda. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et K.Kaljuvee käitumine vastab kuriteo objektiivsele koosseisule, juhib kaitsja tähelepanu, et K.Kaljuvee käitumises kuriteo subjektiivne koosseis puudub. AS KPK Teedeehituse menetlusest kõrvaldamisega sai EV maksumaksja sama teedeehituse teenuse ca 30 miljonit krooni kallimalt, kui seda oleks võinud saada. Siinjuures ei saa tähelepanuta jätta nii süüdistatava kui tunnistaja P. ütlusi, et nende teada oli kõne all oleva hanke võitja ette määratud.
2. Süüdistatava AS KPK Teedehitus kaitsja R.Palmaru leiab apellatsioonile esitatud kirjalikes vastuväidetes, et maakohus on materiaalõigust

§ 400

ja konkurentsiseaduse tähenduses õigesti kohaldanud ja esitatud apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Kaitsja seisukohad on järgmised: 7.

1. Üheselt ei ole leidnud tõendamist, et süüdistatavad pani toime süüdistusaktis kirjeldatud tegevuse. Erinevalt prokuröri poolt märgitust peab kaitsja vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kohus ei tuvastanud AS KPK Teedeehitus ja AS T. koostööd. Kohus tegi analüüsitud tõendite põhjal järelduse, et AS KPK Teedeehitus ja OY D. esindajad tegid riigihanke pakkumusi ette valmistades koostööd. 7.
2. Apellatsiooni punktis 3.3 ei vaidlusta prokurör maakohtu järeldust, mille kohaselt ei kahjustanud pakkumine vaba konkurentsi, kuna hankija jaoks muutus olukord soodsamaks. Prokurör on leidnud, et kohus on ekslikult j õ u d n u d järeldusele, et kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tuvastamist, mis põhjustel AS T. ja AS KPK Teeeehitus loobusid ühispakkumuse esitamisest ja esitasid kaks eraldi pakkumust, viidates tunnistaja J. P. P. ütlustele. Tunnistaja on 17.-18.11.2009 kohtuistungil a n d n u d ütlusi selle kohta, et AS-i T. ja AS-i KPK Teedeehitus ei koheldud turul teistega võrdselt, sest nende mõlema varasemaid hangete pakkumusi lükati oluliste põhjendusteta tagasi, millest ei tulene mitte kuidagi kahe eraldi pakkumuse esitamine konkurentsi kahjustava eesmärgiga. Ühispakkumust ei esitanud pooled mitte konkurentsi kahjustamise eesmärgil, vaid selleks, et neil oleks seatud tingimusi arvestades riigihankel osalemine üldse võimalik ning saavutada koostöös tellija jaoks võimalikult madal hind 7.
3. Prokurör on apellatsiooni p-s 3.4 tunnistanud, et senikaua, kuni ettevõtjad tegutsesid riigihankes avaliku ühispakkumuse esitamise eesmärgiga, ei olnud nende tegevus keelatud. Sellest seisukohast tuleneb üheselt, et prokurör loeb konkurentsi kahjustavaks tegevuseks koostöö vormi, mitte sisu. Konkurentsi kahjustamine on aga sisuline, mitte vormiline tegevus.

§ 400

tähenduses on karistatav üksnes konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimine, otsuse tegemine või kooskõlastatud tegevus, mitte sellisest koostööst avalikkuse teavitamine või mitteteavitamine. Konkurentide, tellijate ega tarbijate heaolu ei oleks avalikult ühispakkumise esitamise korral suurem olnud. Olukord oleks olnud täpselt samasugune - süüdistatavate pakkumine oleks olnud kõige soodsam. 7.

1. Prokurör, viidates EL toimimise lepingu artikli 101 lg-le 1 (endine EÜ asutamislepingu artikli 81 lg 1), on apellatsiooni p-s 4 ja asunud seisukohale, et hinnatingimuste kooskõlastamine on alati konkurentsi kahjustav tegevus. Selline väide ei ole täpne ega vasta kaitsja arvates Euroopa Liidus tunnustatud konkurentsiõiguse põhimõtetele: 1) on tõendamist l e i d n u d , et pooled kujundasid oma hinnad enne lõpliku hinna kindlaksmääramist iseseisvalt, arvestades koostööga saavutatavat kokkuhoidu. Seega ei kaldunud pooled kõrvale kulupõhisest hinnakujundusest ega moonutanud hinnatingimusi ja tegemist ei ole seetõttu keelatud hinnakokkuleppega; 2) pooled ei oleks ilma koostööd tegemata riigihankel üldse osaleda saanud, mistõttu ei olnud pooled vastava riigihanke osas konkureerivad ettevõtjad ega saanud konkurentsi kahjustada. Põhimõte, et koostööpartneri vajaduse korral, ei ole koostöö konkurentsi kahjustav, on Euroopa Liidus üldtuntud. Käesolevas asjas on nii AS T. kui ka AS KPK Teeeehitus esindajad selgitanud, et kummagil äriühingul puudus võimekus iseseisvalt sellise mahuga hanget teostada; 3) hinnatingimuste läbirääkimine ei tähenda automaatselt, et tegemist on konkurentsi kahjustava tegevuse ja kuriteoga. Vastasel korral kujutaks ühispakkumuse esitamine RHS § 12 lg 4 tähenduses e n d a s t alati konkurentsi kahjustamist ja täidaks kuriteokoosseisu. Igal riigihankel, mille raames kaks ettevõtjat esitava ühispakkumuse, vahetatakse äriühingu siseteavet.
3. Et

§ 400

lg 1 ja lg 2 puhul on tegemist formaalse tegevusdeliktiga, juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et kuriteokoosseis ei e e l d a küll reaalse kasu või kahju tekkimist, kuid koostöö sisu peab olema konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega. Etteheidetaval tegevusel peab olema majanduslik sisu, mis on suunatud konkurentsi kahjustamisele. 7.

1. Kaebuse p-s 4.2 viidatud Riigikohtu otsuse (nr 3-1-1-32-10) p-dest 10.1 ja 10.2 tuleneb üksnes Riigikohtu seisukoht, et hinnakokkuleppe puhul ei ole süüdistuses vaja eraldi välja tuua asjaolusid, mis kinnitaksid, et need tegevused on konkurentsi kahjustavad. Käesolevas asjas on aga üheselt tuvastatud, et etteheidetaval tegevusel puudus konkurentsi kahjustav sisu. 7.
2. Konkurentsiõiguse eesmärgiks on lõpptarbija heaolu saavutamine ning konkurentsi kui protsessi kaitstakse üksnes põhjusel, et vaba konkurents soodustab eelduslikult eesmärgi saavutamist. Vastasel korral ei oleks ettevõtjatel tootmislike efektiivsuste saavutamiseks ega suuremate projektide teostamiseks võimalik koostööd teha, sest igasugune omavahelise konkurentsi piiramine kujutaks e n d a s t kuritegu. See ei ole aga kindlasti konkurentsiõiguse eesmärk. Tuleb selgitada, et sõltumata sellest, kas süüdistatavad esitasid üks või kaks pakkumist, on olukord ülejäänud hankes osalenute ja hankija jaoks täpselt sama. Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas sai poolte koostöö otseselt kahjustada teiste turuosaliste võimalusi teenuse osutamisel, kui pooled ei takistanud teistel turuosalistel mitte millegagi soodsamate pakkumiste esitamise võimalust. 7.
3. AS KPK Teedeehitus õigusabikulud hõlmavad lisaks kohtumenetluseks ettevalmistumisele ja kohtumenetlusele ka kohtueelset menetlust, mil kaitsja esmakordselt toimikuga tutvus ja prokuratuurile vastavad taotluse esitas. Arvestades, et tegemist on Eesti Vabariigis võrdlemisi haruldase süüdistusega, nõudis seisukohtade kujundamine lisaks karistusõiguslikule analüüsile ka konkurentsiõiguslikku analüüsi. Arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu ja keerukust on õigusabikulude suurus põhjendatud. 8.Ringkonnakohtu istungil toetas prokurör apellatsiooni, süüdistatavate kaitsjad palusid jätta apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
4. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendatud osaliselt, s.o menetluskuluna AS KPK Teedeehitus kasuks riigi eelarve vahenditest välja mõistetud õigusabi eest makstud tasu tuleb vähendada, muus osas on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 10.

§ 400

lg-tes 1 ja 2 sätestatud kuriteokoosseisu puhul on tegemist formaalse tegevusdeliktiga, mille puhul ei ole oluline, kas tegevuse tulemusena keegi süüdlastest kasu sai või keegi turuosalistest kahju kannatas. Kaitstavaks õigushüveks on vaba konkurents, mis on lahti mõtestatav majandusteooria ja Konkurentsiseaduse (KonkS) kaudu, mis omakorda põhineb EÜ õigusaktidel (alates asutamislepingu art-st 81 ja 82) ning Euroopa Kohtu praktikal. Vaba konkurents saab seega kahjustatud sel teel, et konkurendid või vertikaalselt seotud turgudel tegutsevad ettevõtjad isekeskis otsustavad mitte konkureerida või konkurentsi moonutada. Samas tuleb rõhutada, et ettevõtjatevahelisel kokkuleppel, otsusel või kooskõlastatud tegevusel peab olema majanduslik sisu, mis on suunatud konkurentsi kahjustamisele. KonkS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus, sh otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sh kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine.

1. Vaidlust ei ole selles, et K. Kaljuvee, tegutsedes AS KPK Teedeehitus nimel ja huvides, kooskõlastas J. P. P.ga riigihankes esitatavad pakkumused, mille tulemusena esitasid AS KPK Teedeehitus/OÜ D. ja AS T./OY D. eraldi pakkumused, mille 219-st kululoendist erinesid ainult
2. Apellant leiab, et hankijale kahe eraldi pakkumuse esitamisega lakkas kokkuleppe tulemusena täielikult AS T./OY D. ja AS KPK Teedeehitus/OÜ D. vaheline konkurents, millega süüdistatavad panid toime süüdistusaktis kirjeldatud tegevuse. Kohtukolleegium apellandi seisukohaga ei nõustu.
3. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Otsuses nr 3-1-1-77-05 on Riigikohus märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis, neid omavahel kõrvutanud ning põhjendatult leidnud, et kokkulepe ja koostöö ei olnud konkurentsi kahjustav, mistõttu puudub süüdistatavate K. Kaljuvee ja AS KPK Teedeehitus käitumises

§ 400lg 1 ja § 400 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis.

Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. 13. Et

§ 400

lg-te 1 ja 2 puhul on tegemist formaalse tegevusdeliktiga, mille koosseis ei eelda reaalse kasu või kahju tekkimist, on süüdimõistmisel eeltoodud süüdistuse järgi oluline tuvastada ettevõtjatevahelise koostöö konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg. Etteheidetaval tegevusel peab seega olema majanduslik sisu, mis on suunatud konkurentsi kahjustamisele, mille tulemusena väheneb süüdlaste omavaheline konkurents ja ühtlasi ka teiste turuosaliste võimalused kauba ostmisel või pakkumisel. Samas, nähtub tunnistaja J. P. ja süüdistatava K. Kaljuvee ütlustest üheselt, et nendevahelise koostöö eesmärgiks ei olnud konkurentsi kahjustada, vaid teha riigihankel võimalikult soodne pakkumine, milliste hindadega on võimalik neid töid teostada, kuna hanketeate kohaselt oli hankelepingu sõlmimise ainsaks kriteeriumiks madalaim hind. Nii AS T. kui ka AS KPK Teedeehitus esindajad on selgitanud, et mõlemal äriühingul puudus võimekus iseseisvalt sellise mahuga hanget teostada ja pooled ei olekski saanud ilma koostööd tegemata riigihankel üldse osaleda, mistõttu ei olnud nad ka riigihanke osas konkureerivad ettevõtjad ega saanud konkurentsi kahjustada. Põhimõte, et koostööpartneri vajaduse korral ei ole koostöö konkurentsi kahjustav, on Euroopa Liidus üldtuntud. Juhul kui ettevõtjate vahelised läbirääkimised hinnatingimuste üle tähendavad automaatselt konkurentsi kahjustavat tegevust, kujutaks ühispakkumuse esitamine RHS § 12 lg 4 mõttes endast alati konkurentsi kahjustamist ja täidaks kuriteokoosseisu. On mõistetav, et riigihankel, mille raames ettevõtjad esitavad ühispakkumuse, vahetatakse äriühingute siseteavet, kujundatakse hinnad enne lõpliku hinna kindlaksmääramist iseseisvalt ning arvestatakse koostööga saavutatavat kokkuhoidu. Eeltoodu põhjal ei saa väita, et käesolevas asjas on süüteokoosseis täidetud üksnes kahe eraldi pakkumuse esitamisega ehk n-ö vormilise küljega nagu apellant leiab. 14. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-32-10 leidnud, et kuigi

§ 400ülesehitus ja sõnastus 27.

veebruarist 2010 muutus, ei ole see süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste seisukohalt olulisi muudatusi kaasa toonud. Nimelt näeb

§ 400

lg 1 kehtiv redaktsioon ette vastutuse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest. Seega tuleb

§ 400

lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tasandil tuvastada kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse konkurentsi kahjustav tagajärg. See ei muuda aga

§ 400

lg 1 iseenesest materiaalseks deliktiks, kuna selle sätte sõnastuse kohaselt piisab sellest, kui süüdlastel oli kokkuleppe sõlmimisel, otsuse tegemisel või kooskõlastatult tegutsedes eesmärk konkurentsi kahjustada. Sellisel juhul tuleb objektiivsel tasandil tuvastada kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, subjektiivsel tasandil aga süüdistatavate kavatsus konkurentsi kahjustamise suhtes. Seega nõuab

§ 400

lg 1 käesoleval ajal kehtivas sõnastuses konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi tuvastamist. Käesoleval juhul võimaldas koostöö teha süüdistatavatel riigihanke raames madalaima hinnaga pakkumine, mis ei oleks olnud ilma koostööd tegemata võimalik, kuid millel puudus konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg. AS T./OY D. ja AS KPK Teedeehitus/OÜ D. vahelised kokkulepped ei saanud millegagi kahjustada ettevõtjate tegelikke pakkumusi, kuna nad iseseisvalt riigihankel osaleda ei soovinud. Jääb arusaamatuks, kuidas sai poolte koostöö otseselt kahjustada teiste turuosaliste võimalusi teenuse osutamisel, kui pooled ei takistanud teistel turuosalistel mitte millegagi soodsamate pakkumiste esitamise võimalust. Nähtuvalt asja materjalidest on AS KPK Teedeehitus (turuosas 3,4 %) ja AS T. (turuosa 1,7%) odavama teedeehituse nišis tegutsevad ettevõtjad, mistõttu puuduvad neil kohtukolleegiumi arvates ka võimalused asjaomast kaubaturgu kuidagi mõjutada.

1. Euroopa Kohus on kohtuotsuse C-260/07 punktis 82 rõhutanud, et kuigi kauba jaemüügihinna kindlaksmääramine kujutab e n d a s t konkurentsipiirangut, mis on sõnaselgelt ette nähtud EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 punktis a, on kokkulepe selle sätte alusel keelatud vaid juhul, kui sätte kohaldamise kõik teised tingimused on täidetud ehk kui kokkuleppe eesmärk või tagajärg on oluliselt piirata konkurentsi. Viidatud seisukohast tuleneb, et ka hinna kindlaksmääramise korral on vajalik näidata selle oluliselt konkurentsi piiravat eesmärki või tagajärge. Käesolevas asjas selline konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg puudub, nagu maakohus on õigesti tuvastanud.
2. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 340 lg 4 p 5 järgi võib ringkonnakohus prokuratuuri apellatsiooni alusel tühistada kohtuotsuse muude KrMS-i §-des 313 ja 314 sätestatud küsimuste osas. Õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju esitatakse õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas (KrMS § 314 p 6). Kohus asus õigeksmõistvas otsuses seisukohale, et kaitsjatele makstud tasu on mõistlik ning süüdistatavate poolt kaitsjatele makstud õigusabi kulud tuleb hüvitada täies ulatuses. Kohtukolleegium kohtu seisukohaga kaitsjatele makstud tasu hindamisel mõistlikuks ja sellest tulenevalt õigusabi kulude hüvitamisega täies ulatuses riigi eelarve vahenditest, ei nõustu. Nõustuda tuleb aga apellatsiooni seisukohaga, et kohus on kaitsjatele makstud tasude hindamist mõistlikuks käsitlenud pealiskaudselt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et nii füüsilisele isikule K. Kaljuveele kui juriidilisele isikule AS-le KPK Teedeehitus esitatud süüdistused on sisult ja mahult analoogsed ning süüdistatavaid kaitsesid kohtumenetluses kokkuleppel valitud kvalifikatsioonilt võrdsed vandeadvokaadid. Riigikohus on valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle otsustamisel selgitanud, et kohtul tuleb lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Ei ole vähetähtis kaitsja poolt kohtuistungitel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aeg ja kohtu hinnang selle kohta, kas kaitsja poolt tehtud töö maht on olnud vajalik ja põhjendatud. Mitmete kohtuistungite korral tuleks hinnata ka seda, kas asja korduval arutamisel igaks istungiks ettevalmistamise maht suureneb või kahaneb. Samuti ei saa mööda minna asjaolust, kuidas see tasu, arvestades tehtud töö mahtu, suhestub sama töömahu täitnud määratud kaitsjale hüvitatava tasuga, aga samuti vabariigi statistiliselt keskmise kuutöötasuga (nr 3-1-1125-04 p.9).
3. Vaidlustatud kohtuotsusest ei nähtu ja kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on kohus aktsepteerinud ja pidanud mõistlikuks, et AS-le KPK Teedeehitus kui juriidilisele isikule on kohtumenetluses osutatud õigusabi 3,4 korda suuremas summas kui füüsilisele isikule K.Kaljuveele. Tuleb tõdeda, et analoogseid süüdistusi on Eesti Vabariigis seni esitatud suhteliselt harva ja vastav kohtupraktika puudub, kuid samas nõuaks kohtukolleegiumi arvates juriidilisele isikule esitatud analoogse sisuga süüdistus kaitsjalt oma seisukohtade kujundamisel ja kaitsetaktika väljatöötamisel aega, mis suhestub enam vähem ajaga, mis kulub kohtuasja ettevalmistamiseks kaitsjal, kes kaitseb analoogses süüdistuses füüsilist isikut. Käesolevas asjas ei näe kohtukolleegium põhjendust, miks juriidilise isiku kaitsja poolt karistusõiguslikule ja konkurentsiõiguslikule analüüsile eelkõige just kohtueelses aga ka kohtulikus menetluses kulutatud aeg erineb niivõrd olulises mahus (kordades) füüsilise isiku kaitsja poolt kliendi kaitseks ettevalmistumisele kulutatud ajast. Käesolevas asjas, arvestades kohtuasja keerukust ja toimunud kohtuistungite arvu, ei anna AS KPK Teedeehitus kaitsja seisukohad põhjendatud alust mõista õigusabikulud juriidilise isiku kasuks välja oluliselt suuremas summas kui füüsilise isiku kasuks väljamõistetav hüvitus tasutud õigusabikulude katteks. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et AS KPK Teedeehitus kasuks kohtuotsusega väljamõistetud õigusabikulud on põhjendamatult suured ning kuuluvad õigeksmõistva kohtuotsuse sisulisel muutmata jätmisel vähendamisele. Kohtukolleegiumi arvates on AS KPK Teedeehitus põhjendatud ja vajalik õigusabikulude suurus, suhestudes K.Kaljuvee kasuks välja mõistetud õigusabikulude suurusega, võrdne K.Kaljuvee kasuks väljamõistetud õigusabikuludega, s.o 54 547.80 krooni, mis tuleb AS KPK Teedeehitus kasuks hüvitada riigi eelarve vahenditest.
4. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 3.juuni 2010 otsuse osaliselt osas, millega mõisteti AS KPK Teedeehitus kasuks välja õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 184 359 krooni riigi eelarve vahenditest, mõistab uue otsusega AS KPK Teedeehitus kasuks välja õigusabi eest makstud tasu 54
5. 80 krooni, mis kuulub hüvitamisele riigi eelarve vahenditest. Apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. Urmas Reinola Sten Lind Malle Preimer Jõustunud Riigikohtu 04 05 2011 otsuses nr 3-1-1-12-11 toodud muudatustega RESOLUTSIOON
6. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
7. novembri
8. a kohtuotsus Kaupo Kaljuvee süüdistuses

§ 400

lg 1 ja AS-i KPK Teedeehitus (pankrotis) süüdistuses

§ 400

lg 2 järgi sisuliselt muutmata, kuid asendada selles sisalduvad põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

1. Kassatsioon jätta rahuldamata.
2. Mõista Eesti Vabariigilt Kaupo Kaljuvee kasuks välja 958,67 eurot (üheksasada viiskümmend kaheksa eurot ja kuuskümmend seitse senti) ja AS-i KPK Teedeehitus (pankrotis) kasuks 912,66 eurot (üheksasada kaksteist eurot ja kuuskümmend kuus senti) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.