Obsah (6)

§132§30§123§150§133§2

Ärakiri KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1161 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekr

§132

, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Keskkonnainspektsiooni Ida Regiooni vaneminspektor Tarmo RAJASAARE 25.03.2010 kiirmenetluse otsus nr.03003210 Nikita STEPANOVI karistamise osas Kalapüügiseaduse §23-4 lg.1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3000 (kolm tuhat) krooni – tühistada ja asja menetlus

§30lg.1 p.1 alusel lõpetada.

Nikita STEPANOVI kaebus rahuldada. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 18.01.

1. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni 25.03.2010 kiirmenetluse otsusega nr.03003210 määrati Nikita Stepanovile Kalapüügiseaduse §23-4 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3000 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt ei teatanud Nikita Stepanov peale püüniste nõudmist Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile vähemalt üks tund enne sadamasse või randa saabumist püügiandmed. Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile jäeti teade 09.03.2010 kell 18.32 ja saabumise aeg oli märgitud 09.03.2010 kell 18.
2. Seega teatati alles 8 minutit varem sadamasse või randa saabumisest. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Nikita Stepanov esitas 08.04.2010 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus eelnimetatud kiirmenetluse otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada otstarbekuse tõttu. Kaebuse kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse 31.03.2003 määruse nr.104 alusel esitada Keskkonnainspektsioonile vähemalt 1 tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist muuhulgas andmed sadamasse saabumise aja kohta. 09.03.2010 teostas kaebuse esitaja mõrrapüüki kaldast umbes 300 meetri kaugusel. Selle vahemaa läbimiseks kulub mootorsaaniga 5 - 10 minutit. Kaebuse esitaja leidis, et kui teavitada Keskkonnainspektsiooni vähemalt 1 tund enne sadamasse jõudmist, ei ole võimalik teatada kalapüügi koguseid, kuna osa mõrdasid on veel kontrollimata ja kalakogus seega teadmata. Nende andmete teatamata jätmine toob samuti kaasa väärteo koos karistusega. Kui teavitada Keskkonnainspektsiooni pärast kogu kala saamist ning koguste kindlakstegemist arvestusega 1 tund enne sadamasse jõudmist, siis oleks kaebuse esitajal tulnud 09.03.2010 jää peal oodata ca 1 tund, et ettenähtud ajal sadamasse jõuda. Kaebuse esitaja esitas pärast mõrdade kontrollimist ettenähtud andmed ja teavitas ka sadamasse jõudmise ajast, kuid oli õhtune aeg ja ta jõudis sadamasse enne teatatud aega. Kaebuse esitaja palus arvestada ka asjaolu, et tegemist oli talvise, pimeda ja külma ajaga, mistõttu ei ole otstarbekas karistada kalurit rahatrahviga formaalse rikkumise eest. Andmete hilisema esitamise tõttu mingit kahju tekkinud ei ole. 2 Maakohtu 30.11.2010 kohtuistung Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse ja selles toodud taotluse juurde. Samal ajal parandas ta kaebust osas, et tegelikult püüdis tema 09.03.2010 kala kaldast mitte 300 meetri, vaid 2000 meetri kaugusel. Kahes asjas esitatud kaebustes olid kaugused segi läinud. Kaebuse esitaja seletas veel, et ta teab kõiki nõudeid, mis on järvelt tagasi tulles vaja täita. Mõrdade kontrollimiseks läheb iga kord aega erinevalt, mistõttu ei ole iga kord võimalik seda ette näha. Kaebuse esitaja telefoni teel andmed kohe, kui püügi lõpetas. 09.03.2010 läks ta järvele kell 9 hommikul. Keskkonnainspektsiooni esindaja palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. Esindaja seletuste kohaselt ei saa kaebust rahuldada, kuna menetlusalust isikut on juba varasemalt samasuguse teo eest karistatud. Maakohtu istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja samuti kaebust ja palus see rahuldada. Samuti palus kaitsja arvestada, et kaebuses on viga sees kaluri kauguse osas järvel – 2000 meetri asemel oli ta kaldast 300 meetri kaugusel. Kaitsja seletas, et formaalselt rikkus menetlusalune isik Vabariigi Valitsuse määrust, kuid palus arvestada, et enne ei ole võimalik andmeid teatada, kui kõik mõrrad on kontrollitud, kontrollimise aeg sõltub aga ilmast ja kala kogusest. Seda aega, kui kaua läheb mõrdade kontrollimiseks, ei ole kaluril võimalik ennustada. Käesoleval juhul kontrollis menetlusalune isik mõrdasid kaldast 2 kilomeetri kaugusel, kust mootorsaaniga on kaldale jõudmise aeg 10 - 20 minutit. Seega tulnuks kaluril, kes on peale püügipäeva märg, talvel, külmaga ja pimedas oodata järvel tükk aega, et järgida tähtaega. Püütud kalakogused olid käesolevas asjas õiged, vastasid püügipäevikule ja üleandmisdeklaratsioonile. Liigse aja jooksul ei oleks kalur tohtinud ka rohkem kala püüda, kuna siis oleksid ebaõiged olnud andmed teatatud kalakoguse osas. Kaitsja kinnitas, et mingit kahju hilisema teatamisega ei tekitatud. Lisaks palus kaitsja arvestada, et vaidlustatavast otsusest ei nähtu, et otsuse tegemisel oleks arvestatud ka varasemat karistust. Kaitsja lisas ka, et eelmine otsus karistamise kohta on samuti kohtus vaidlustatud, kuid lahendit ei ole veel. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§123

lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§150on sätestatud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Käesolevas väärteoasjas maakohus neid ei tuvastanud.

§133on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

3 Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Nikita Stepanovile on määratud karistus Kalapüügiseaduse §23-4 lg.1 alusel seoses sellega, et Nikita Stepanov on rikkunud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003 määruse nr.104 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord §14-2 p.8 ja Kalapüügiseaduse §20-2 p.8. Kalapüügiseaduse §23-4 lg.1 näeb ette vastutuse kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise, samuti kala ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või kala lossimise nõuete rikkumise ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või kalapüügil kasutamise eest. Kalapüügiseaduse §20-2 p.8 sätestab, et kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks loetakse muuhulgas andmete esitamise korraga nõutud andmete võltsimist, andmete tähtajaks esitamata jätmist või valeandmete esitamist. Vabariigi Valitsuse 31.03.2003 määruse nr.104 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra §14-2 lg.1 p.2 kohaselt tuleb kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitada Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist muuhulgas andmed sadamasse või randa saabumise aja ja täpse koha kohta. Kuigi Keskkonnainspektsiooni vaidlustavas kiirmenetluse otsuses on märgitud, et Nikita Stepanov rikkus nii eelnimetatud korra §14-2 p.8 kui ka §14-2 lg.1, lähtub maakohus siinkohal siiski vaid §14-2 lg.1, kuna nimetatud paragrahvis p.8 puudub. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud

§30lg.1 p.1 alusel.

asjas menetluse lõpetamist Enne, kui kohus saab asuda kaaluma, kas lõpetada menetlus

§30lg.1 p.1 alusel, tuleb vastavalt Kar

S §2 lg.2 sätestatud deliktistruktuuriga tuvastada teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü. Alles seejärel, kui kohus on tuvastanud teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse, on võimalik võtta seisukoht väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.11.2008 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-66-08 ja 09.09.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-75-10). Seega on antud väärteoasjas vaja tuvastada, kas Nikita Stepanov rikkus kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korda ja kas selle rikkumise tagajärjel tekitati kahju. Keskkonnainspektsiooni vaidlustatava kiirmenetluse otsuse kohaselt teatas Nikita Stepanov enda 09.03.2010 sadamasse saabumise aja telefoni teel 8 minutit enne sadamasse või randa saabumist selleks ettenähtud 1 tunni asemel. Kuulanud ära menetlusaluse isiku seletuse selle kohta, et ta tunnistab, et teatas vähem, kui 1 tund enne randa saabumist, selle põhjendused, samuti kohtuvälise menetleja esindaja seletused ja tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis maakohus, et Nikita Stepanov on rikkunud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra §14-2 lg.1 p.2 sätteid ja seega toime pannud Kalapüügiseaduse §23-4 lg.1 sätestatud väärteo. Maakohus leiab, et Nikita Stepanovi süü antud väärteoasja toimepanemises on usaldusväärselt tõendatud nii menetlusaluse isiku enda poolt süü tunnistamise, kui ka asja materjalidele lisatud Keskkonnainspektsiooni väärteotoimiku 4 materjalidega väärteoasjas nr.03003210. Seega on ka kohtuväline menetleja kohtueelses menetluses õigesti leidnud, et Nikita Stepanov on toime pannud väärteo ja ta on selle toimepanemises süüdi.

§30

lg.1 p.1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Menetlejal on süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus, millest

§30näeb ette erandid.

Eeltoodust tuleneb, et süüteo toimepanemisel tuleb avalikku menetlushuvi ja menetluse läbiviimist ka eeldada. Kuigi Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, võib need tuletada KrMS §-st 202, mis on vastavalt

§2kohaldatav ka väärteomenetluses.

Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt. ka Riigikohtu 27.09.2006 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-81-06, 24.04.2007 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-9-07, 24.09.2008 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-50-08 ja 25.11.2009 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-105-09). Maakohus leiab, et Nikita Stepanovi poolt 8 minutit varem sadamasse või randa saabumisest teatamine ei ole selline tegu, mille puhul üld- või eripreventiivsed kaalutlused eeldaksid karistusõiguslikku sekkumist. Seda asjaolu kinnitab ka seadusandja poolt 09.09.2010 vastu võetud ja alates 01.01.2011 kehtiv Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra §14-2 lg.5, mille kohaselt on võimalik andmed esitada ka vähemalt 30 minutit enne sadamasse või randa saabumist. Väärteoasja materjalide, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seletuste kohaselt mingit kahju ei ole tekitatud ning püütud kalakogus vastas esitatud andmetele. Maakohus leiab, et antud väärteoasjas kuulub kohaldamisele

§30lg.1 p.1.

Lisaks menetlusökonoomikale lähtub maakohus siinkohal ka proportsionaalsuse põhimõttest, mille kohaselt tuleb välistada karistuse kohaldamine juhtudel, kui see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Maakohus peab vajalikuks märkida ka, et Keskkonnainspektsioon ei ole antud väärteoasja lahendamisel ja otsuse tegemisel lähtunud kaalutlusõigusest. Ka juhul, kui kohtuväline menetleja leidis, et

§30

lg.1 p.1 kohaldamisele ei kuulu ja menetlusalust isikut tuleb karistada, tulnuks talle määratud rahatrahvi suurust põhjendada. Käesoleval juhul ei osanud Keskkonnainspektsiooni esindaja ka maakohtu istungil põhjendada Nikita Stepanovile mõistetud rahatrahvi suurust just sellises määras. Kohtuvälise menetleja esindaja poolt maakohtu istungil viidatud asjaolu, et menetlusalust isikut on varem karistatud, jätab maakohus tähelepanuta, kuna vaidlustatavast otsusest ei nähtu, et otsuse tegemisel oleks arvestatud varasemate karistustega väärteoasjades. Selles osas nõustub maakohus menetlusaluse isiku kaitsja seisukohaga. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas maakohtu istungil, et menetlusaluse isiku sissetulekut ja muud majanduslikku olukorda ta otsuse tegemisel ei kaalunud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kuigi kohtuvälise menetleja esindaja on käesolevas väärteoasjas järginud väärteomenetlusõigust, ei ole ta otsuse tegemisel kaalunud kõiki selleks ettenähtud aspekte. 5 Maakohus leiab, et Nikita Stepanovi taotlus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Anne PALMISTE Kohtunik Riigikohtu 27.04.2011.a kohtumäärusega Nooremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 27.04.11 Nooremreferent Liivi Õun 6