, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Keskkonnainspektsiooni Ida Regiooni vaneminspektor Tarmo RAJASAARE 25.03.2010 kiirmenetluse otsus nr.03003310 Jevgeni VARLAŠINI karistamise osas Kalapüügiseaduse §23-4 lg.1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3000 (kolm tuhat) krooni – tühistada ja asja menetlus
Jevgeni VARLAŠINI kaebus rahuldada. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 18.01.
lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Käesolevas väärteoasjas maakohus neid ei tuvastanud.
Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Jevgeni Varlašinile on määratud karistus Kalapüügiseaduse §23-4 lg.1 alusel seoses sellega, et Jevgeni Varlašin on 3 rikkunud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003 määruse nr.104 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord §14-2 p.8 ja Kalapüügiseaduse §20-2 p.8. Kalapüügiseaduse §23-4 lg.1 näeb ette vastutuse kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise, samuti kala ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või kala lossimise nõuete rikkumise ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või kalapüügil kasutamise eest. Kalapüügiseaduse §20-2 p.8 sätestab, et kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks loetakse muuhulgas andmete esitamise korraga nõutud andmete võltsimist, andmete tähtajaks esitamata jätmist või valeandmete esitamist. Vabariigi Valitsuse 31.03.2003 määruse nr.104 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra §14-2 lg.1 p.2 kohaselt tuleb kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitada Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist muuhulgas andmed sadamasse või randa saabumise aja ja täpse koha kohta. Kuigi Keskkonnainspektsiooni vaidlustavas kiirmenetluse otsuses on märgitud, et Jevgeni Varlašin rikkus nii eelnimetatud korra §14-2 p.8 kui ka §14-2 lg.1, lähtub maakohus siinkohal siiski vaid §14-2 lg.1, kuna nimetatud paragrahvis p.8 puudub. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud
asjas menetluse lõpetamist Enne, kui kohus saab asuda kaaluma, kas lõpetada menetlus
S §2 lg.2 sätestatud deliktistruktuuriga tuvastada teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü. Alles seejärel, kui kohus on tuvastanud teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse, on võimalik võtta seisukoht väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.11.2008 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-66-08 ja 09.09.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-75-10). Seega on antud väärteoasjas vaja tuvastada, kas Jevgeni Varlašin rikkus kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korda ja kas selle rikkumise tagajärjel tekitati kahju. Keskkonnainspektsiooni vaidlustatava kiirmenetluse otsuse kohaselt teatas Jevgeni Varlašin enda 09.03.2010 sadamasse saabumise aja telefoni teel 22 minutit enne sadamasse või randa saabumist selleks ettenähtud 1 tunni asemel. Kuulanud ära menetlusaluse isiku seletuse selle kohta, et ta tunnistab, et teatas vähem, kui 1 tund enne randa saabumist, selle põhjendused, samuti kohtuvälise menetleja esindaja seletused ja tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis maakohus, et Jevgeni Varlašin on rikkunud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra §14-2 lg.1 p.2 sätteid ja seega toime pannud Kalapüügiseaduse §23-4 lg.1 sätestatud väärteo. Maakohus leiab, et Jevgeni Varlašini süü antud väärteoasja toimepanemises on usaldusväärselt tõendatud nii menetlusaluse isiku enda poolt süü tunnistamise, kui ka asja materjalidele lisatud Keskkonnainspektsiooni väärteotoimiku materjalidega väärteoasjas nr.03003310. Nii nähtub menetlusaluse isiku 25.03.2010 ülekuulamise protokollist, et ta küll helistas ja teatas vajalikud andmed, kuid tegi 4 seda ettenähtud ajast hiljem. Sama kinnitas menetlusalune isik ka maakohtu istungil. Seega on ka kohtuväline menetleja kohtueelses menetluses õigesti leidnud, et Jevgeni Varlašin on toime pannud väärteo ja ta on selle toimepanemises süüdi.
lg.1 p.1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Menetlejal on süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus, millest
Eeltoodust tuleneb, et süüteo toimepanemisel tuleb avalikku menetlushuvi ja menetluse läbiviimist ka eeldada. Kuigi Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, võib need tuletada KrMS §-st 202, mis on vastavalt
Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt. ka Riigikohtu 27.09.2006 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-81-06, 24.04.2007 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-9-07, 24.09.2008 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-50-08 ja 25.11.2009 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-105-09). Maakohus leiab, et Jevgeni Varlašini poolt 22 minutit varem sadamasse või randa saabumisest teatamine ei ole selline tegu, mille puhul üld- või eripreventiivsed kaalutlused eeldaksid karistusõiguslikku sekkumist. Seda asjaolu kinnitab ka seadusandja poolt 09.09.2010 vastu võetud ja alates 01.01.2011 kehtiv Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra §14-2 lg.5, mille kohaselt on võimalik andmed esitada ka vähemalt 30 minutit enne sadamasse või randa saabumist. Väärteoasja materjalide, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seletuste kohaselt mingit kahju ei ole tekitatud ning püütud kalakogus vastas esitatud andmetele. Maakohus leiab, et antud väärteoasjas kuulub kohaldamisele
Lisaks menetlusökonoomikale lähtub maakohus siinkohal ka proportsionaalsuse põhimõttest, mille kohaselt tuleb välistada karistuse kohaldamine juhtudel, kui see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Maakohus peab vajalikuks märkida ka, et Keskkonnainspektsioon ei ole antud väärteoasja lahendamisel ja otsuse tegemisel lähtunud kaalutlusõigusest. Ka juhul, kui kohtuväline menetleja leidis, et
lg.1 p.1 kohaldamisele ei kuulu ja menetlusalust isikut tuleb karistada, tulnuks talle määratud rahatrahvi suurust põhjendada. Käesoleval juhul ei osanud Keskkonnainspektsiooni esindaja ka maakohtu istungil põhjendada Jevgeni Varlašinile mõistetud rahatrahvi suurust just sellises määras. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas maakohtu istungil, et menetlusaluse isiku sissetulekut ja muud majanduslikku olukorda ta otsuse tegemisel ei kaalunud. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku töötamine poole kohaga ja 2000 krooni kuus teenivana ei ole rahatrahv summas 3000 krooni ilmselgelt proportsioonis toimepandud teo asjaolude ja süü suurusega. Tegemist ei ole ka keskmise karistuse määraga, nagu viitas kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungil. Kalapüügiseaduse §23-4 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kuigi kohtuvälise menetleja esindaja on käesolevas väärteoasjas järginud väärteomenetlusõigust, ei ole ta otsuse tegemisel kaalunud kõiki selleks ettenähtud aspekte. 5 Maakohus leiab, et Jevgeni Varlašini taotlus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Anne PALMISTE Kohtunik Liivi Õun Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 27.04.11 Nooremreferent Liivi Õun 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.