← Eesti

1-07-14051/22

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 02.05.2011 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-07-14051 Eeluurimiskohtunik Anne PALMISTE Kaebus Vassili GORJUNOVI kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokurör Kaire JAAKSONI 11.03.2011 kaebuse rahuldamata jätmise määruse tühistamiseks. Kaebuse esitaja Vassili GORJUNOV, isikukood 36703273734, asukoht Tallinna Vangla, Magasini 35, Tallinn Jätta Vassili GORJUNOVI kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokurör Kaire JAAKSONI 11.03.2011 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele rahuldamata. RESOLUTSIOON Käesoleva määruse ärakirjad edastada kaebuse esitajale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Riigiprokuratuurile. Käesolev kohtumäärus on lõplik ja vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse varasem käik 05.11.2007 alustati Ida Politseiprefektuuris kriminaalmenetlust nr.07244001973 KarS §404 tunnustel selles, et 05.11.2007 kella 02 paiku toimus xxx xxx, tulekahju. Enne tulekahju oli kauplusest varastatud alkoholi. 05.11.2007 kell 19 peeti kuriteos kahtlustavana kinni naabruses elav, eelnevalt 6-1 korral kriminaalkorras karistatud Vassili Gorjunov, kes samal päeval kell 19.50-21.05 kuulati kahtlustatavana üle. Vassili Gorjunov tunnistas ennast süüdi, sama kinnitas ka järgmisel päeval ütluste olustikuga seostamisel. 07.11.2007 kohaldati Gorjunovi suhtes Viru Maakohtu määrusega tõkendina vahistamist, mille jättis jõusse ka Viru Ringkonnakohus. Hilisemas menetluses, süüdistatuna KarS §203 ja §199 lg.2 p.4,8 järgi, loobus Vassili Gorjunov varem antud, oma süüd kinnitavatest ütlustest. 06.05.2008 vabastati Vassili Gorjunov prokuratuuri määrusega vahi alt tulenevalt KrMS §130 lg.

  1. 30.09.2008 edastas uurimisasutus kriminaalasja Vassili menetluse kokkuvõttega Viru Ringkonnaprokuratuuri. Gorjunovi kahtlustuses kohtueelse 18.11.2009 lõpetas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk kriminaalmenetluse Vassili Gorjunovi kahtlustuses KrMS §199 lg.1 p.1 - §200 alusel tõendamatuse tõttu ja kogu menetluse KrMS §200 alusel, asudes samas määruses seisukohale, et kahtlustatavale ei kuulu hüvitamisele vabaduse võtmisega tekitatud kahju vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §1 lg.3 p.1 alusel, kuna kahtlustava vahistamise tingis tema poolt süü ülestunnistamine. Riigiprokuratuurile 01.03.2011 esitatud kaebuses ei nõustu Vassili Gorjunov prokuratuuri seisukohaga, et ta on ise põhjustanud enda vahi all viibimise ning viitab menetlusnormide rikkumisele esmaste menetlustoimingute käigus, nimelt polnud ta esmase ülekuulamise ajal (tõlge vene keelest) „täiel teadvusel", uurija „ise näitas koha, kuhu oli alkohol peidetud", uurimiseksperimendi ajal (mõeldud ilmselt ütluste olustikuga seostamist) olevat kaebajal olnud halb ja ta tahtis vaid, et ta rahule jäetaks, menetlustoimingutes ei osalenud advokaat. Kaebaja arvates on tal õigus hüvitusele, kuna hilisemas menetluses selgus, et ta „on süütu". Riigiprokuratuuri 11.03.2011 määrusega jäeti Vassili Gorjunovi kaebus rahuldamata. Riigiprokurör on seisukohal, et kaebaja on ise eneserõõnaga põhjustanud endalt vabaduse võtmise. Kaebaja viidatud rikkumised pole kriminaalasja materjalides kinnitus leidnud. Kahtlustatavana ülekuulamisel (t.1.50-52) kinnitab kahtlustatav pärast kahtlustuse tekstiga tutvumist ja enne ütluste andmisele asumist oma allkirjaga järgmist: Kahtlustuse sisu on mulle arusaadav. Olen toime pannud kuriteo, milles mind kahtlustatakse. Advokaati ma ei soovi". Protokolli lõpus on kaebaja omakäeline kinnitus, et protokoll on tema sõnade järgi õigesti kirjutatud ja talle tõlgitud (tõlk Ruth Tolli). Kaebaja käekiri, võrdluses hilisemate samasisuliste märkustega protokollides ja Riigiprokuratuurile esitatud kaebusega, ei viita kirjutaja mingile haigus- või muule ebaadekvaatsele seisundile. Ühtki märkust oma tervisliku seisundi või muu menetlustoimingut segava asjaolu kohta ülekuulatav esitanud ei ole. Kõik sama kehtib ütluste olustikuga seostamise ja selle protokolli kohta järgmisel päeval (t.1.57-59). Vahistamise istungil Viru Maakohtus loobus Vassili Gorjunov oma varasematest ülestunnistustest, kuid nii maakohus kui hiljem ringkonnakohus ei pidanud seda usaldusväärseks. Nn kahtlustatava välise tõendina esitas menetleja kohtule ka tunnistaja Axxx-Dxxx Kxxx ütlused 06.11.2007 selles, et põlengu ööl, s.o. enne kahtlustatavana kinnipidamist tunnistas Vassili Gorjunov talle, et pani kaupluse põlema, kuna tahtis omanikule kätte maksta selle eest, et viimane väitis Vassili Gorjunovi endale võlgu olevat (tl.82). Eeltoodu näol on tegemist kaebaja vahistamise põhjustanud eneserõõnaga, mistõttu talle ei kuulu hüvitamisele vabaduse võtmisega tekitatud kahju vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §1 lg.3 p.1 alusel. Seega asus riigiprokurör seisukohale, et Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluki 18.11.2009 määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Riigiprokuratuuri 11.03.2011 määruse peale esitas Vassili Gorjunov kaebuse Viru Maakohtule. Kaebuses palub Vassili Gorjunov tühistada riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning tunnistada kehtetuks Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Anu Toluki kriminaalmenetluse lõpetamise määrus selles osas, kus määratakse, et Vassili Gorjunovil puudub vahi all viibitud aja 05.11.2007 - 06.05.2008 eest õigus hüvitisele. Vassili Gorjunovi selgituste kohaselt tunnistas ennast süüdi esmase ülekuulamise ajal, kui ta oli alkoholijoobe seisundis ja ilma advokaadi osalemiseta. Hilisemas menetluses, kus osales advokaat, ta oma süüd ei tunnistanud. Maakohtu seisukoht KrMS §231 lg.1 ja 2 kohaselt vaatab kohus esitatud kaebuse läbi 30 päeva jooksul selle esitamisest kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta on see esitatud. Maakohtu eeluurimiskohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, esitatud kaebusega, Riigiprokuratuuri riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määrusega, asub seisukohale, et kaebuse esitaja Vassili Gorjunovi kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning kaebuses toodud vastuväited ei anna kohtule alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kohus on täielikult nõus Riigiprokuratuuri riigiprokurör Kaire Jaaksoni 11.03.2011 määruses ülaltoodud põhjendustega. Kohus leiab, et Riigiprokuratuuri 11.03.2011 määrus on piisavalt motiveeritud ning argumenteeritud, seega korrata neid oma määruses ei ole otstarbekas. Kohus leiab, et Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Kaire Jaaksoni 11.03.2011 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb kaebuse esitaja Vassili Gorjunovi kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Kaire Jaaksoni 11.03.2011 määrusele kaebuse rahuldamata jätmise kohta jätta rahuldamata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §231 lg.3 p.
  2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 02.05.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.