1-08-10269/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruar 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 25.veebruar 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-10269 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Jüri Paap ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Kirka Puistamaa süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4 järgi Harju Maakohtu otsus 6.jaanuar 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Kirka Puistamaa Prokurör Taavi Pern Süüdistatav Kirka Puistamaa otsuses) Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord (ankeetandmed Harju Maakohtu Adv. Juho Enn Aule Harju Maakohtu otsus 6.jaanuarist 2009.a. Kirka Puistamaa suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas

1. jaanuari 2009.a. kohtuotsusega
2. Kirka Puistamaa süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud.
3. Kirka Puistamaa süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
4. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistused täies ulatuses, lugedes liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud.
5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse, so tähtajalise vangistuse 4 aastat ja 4 kuud ärakandmist alates 09.07.
6. KarS prg. 184 lg 2 p.2 järgi on Kirka Puistamaa mõistetud süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki
7. jaos sätestatud kuriteo, omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 0,42 grammi 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 6, 7 mg) s.o narkootiline aine suures koguses. Omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda juures kuni ta 11.09.
8. a, kella 16.55 ajal Tallinnas, aadressil Magasini 35a asuva Tallinna Vangla juures kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained tema juurest leiti ja ära võeti. KarS prg. 199 lg 2 p.4 järgi on Kirka Puistamaa mõistetud süüdi selles, et tema võttis 14.10.2007.a. ajavahemikul kella 13.00-st kuni kella 19.00-ni, Tallinnas, aadressil XXXXX XXX XX-XX asuvast korterist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. S.’ale kuuluva kuldketi maksumusega 3500 krooni, pangakaardi, mobiiltelefoni Samsung X640 maksumusega 1000 krooni ning mobiiltelefonis olnud sim-kaardi maksumusega 100 krooni, tekitades kannatanule varalise kahju kogusummas 4600 krooni. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitaud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav süüdimõistmist KarS prg. 184 lg 2 p.2 järgi. Ja taotleb selles osas enda õigeksmõistmist. Varguses süüdimõistmist ja varguse toimepanemise eest mõistetud karistust vaidlustatud ei ole. Apellatsiooni põhilised motiivid on järgmised: - - - Kohtuotsuses väidetakse, et tema peitis narkootilise aine teibi alla aga tegelikult see nii ei olnud. Tema ei olnud teadlik narkootikumi olemasolust patarei umber asuva teibi all. Ta ei oleks iialgi vastu võtnud narkootilist ainet edasitoimetamiseks, sest teab kui rangelt see karistatav on. Ta oleks selle kindlasti politseile üle andnud. Temal paluti üle visata vangla territooriumile mobiiltelefon ja ta teadis, et see on karistatav väärteokorras. Teise paki sisu ta ei näinud, sest see oli kinni teibitud ja ligipääs sellele tal puudus. Seab kahtluse alla tunnistaja G. G. ütlused. Kinnipidamisel osalenud vanglatöötajad ründasid teda ootamatult. Nad olid erariietes. Vangla töötajad ei oodanud ära politseid ja otsisid ta läbi Vabalt võisid vanglatöötajad ise selle aine temale sinna sokutada kuna nad on hädas üleviskajatega ja vangi neid panna ei saa. Vanglatöötajate eesmärgiks võis olla temale määratud range karistusega teistele üleviskajatele koht kätte näidata. Seega teda kas kasutati kurjategijate poolt ära või tegid vanglatöötajad seda ise et tulevastele üleviskajatele koht kätte näidata. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni. Prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ning nendes taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava õigeksmõistmist KarS prg. 184 lg 2 p. 2 järgi. Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et maakohtu otsus süüdistatava süü , tema käitumisele antud juriidilise hinnangu ja temale mõistetud karistuse osas, on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud vaidlustatud kohtuotsuses süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid omavahel ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses, jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatava süü osas. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
9. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00 L. K. süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav . Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses on kohus eraldi pööranud tähelepanu ka süüdistatava poolt kohtumenetluses ja kaitsja poolt kohtuvaidluses esitatud väidetele ning motiveeritult need ümber lükanud. Esitatud apellatsioonis kordab süüdistatav sisuliselt neid väiteid, millistega vaidlustas süüdistust maakohtus. Apellant ei nõustu maakohtu otsuses toodud järeldustega ja taotleb tõendite ümberhindamist ringkonnakohtu poolt ning enda õigeksmõistmist. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsus 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi kuna nõustub nendega täielikult. Paljasõnaliseks ja põhjendamatuks peab kohtukolleegium apellandi oletust, et narkoaine oli spetsiaalselt teibitud temalt leitud patarei külge vanglatöötajate poolt. Ka süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 6.jaanuarist 2009.a. Kirka Puistamaa suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Jüri Paap Malle Preimer