← Eesti

1-08-8589/22

Obsah (9)§ 199§ 25§ 266§ 120§ 64§ 68§ 69§ 65§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.oktoober 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 29.september 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-85

§ 199

lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 2 p 1, § 120 ja Lembit Popovi süüdistus

§ 25

lg 1,2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi üldmenetluses Pärnu Maakohtu otsus 29.aprillist 2009.a. Apellatsiooni esitajad Süüdistatavad Illarion Künnap ja Lembit Popov ning Kriminaalasi Lembit Popovi kaitsja adv. Vahur Krinal Prokurör Kristine Tamm Süüdistatavad Illarion Künnap ja Lembit Popov (ankeetandmed Parju Maakohtu otsuses) Kaitsjad RESOLUTSIOON Adv. Mariann Tusti ja Vahur Krinal Pärnu Maakohtu otsus 29.aprillist 2009.a. Illarion Künnapi ja Lembit Popovi suhtes jätta sisuliselt muutmata, kuid teha selle resolutiivosas täpsustus, millega täpsustada Lembit Popovi poolt käesoleva kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga kantuks loetud liitkaristuse osa ja nimelt : lugeda Lembit Popovi poolt kantuks lisaks juba 2 Edasikaebamise kord vaidlustatud maakohtu otsusega kantuks loetud karistuse osale veel 4 kuud ja 17 päeva (274 ÜKT tundi). Ärakandmisele kuuluv karistus on 4 päeva vangistust. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohus otsustas 29.aprilli 2009.a. kohtuotsusega : Õigeks mõista Illarion Künnap talle

§ 266lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses, s.o.

ajavahemikus 25.11.2006 a. kuni 30.11.2006 a. Pärnu maakonnas XXXXXX vallas XXXXXXXXX külas L. S. kuuluvasse XXXXXXX tallu omavolilises sissetungimises. Õigeks mõista Illarion Künnap talle

§ 199lg 2 p 4,8 järgi esitatud süüdistuses, s.o.

ajavahemikus 01.10.2007 a. kuni 30.10.2007 a. Pärnu maakonnas, XXXXX linnas, XXXXXXX X-XXX M. S. korterist esemete varguse toimepanemises. Süüdi tunnistada Illarion Künnap

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi ülejäänud talle esitatud süüdistustes ning karistada teda

(2)kahe aastase vangistusega,

§ 266lg 2 p 1 järgi 21.01.2008 a.

Pärnu maakonnas, XXXXXX XXXXXXX X-XXX K. T. kuuluvasse korterisse omavolilises sissetungimises ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega,

§ 120

järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel kohaldada Illarion Künnapile liitkaristust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista karistusena (2 a 6 k) kaks aastat ja kuus kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Illarion Künnapil eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2007 a., s.o. 1 päev karistusaja hulka ning uuesti lugeda tema ülejäänud karistuse, s.o. (2 a 5 k 29 p) kaks aastat viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust kandmise algust alates 14.02.2008 a., s.o. tema kinnipidamisest. Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. 3 Süüdi tunnistada Lembit Popov

§ 25

lg 1,2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega.

§ 69lg 7 kohaselt asendada Lembit Popovi poolt tegemata üldkasuliku töö osa, milline on kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga

(274)kakssada seitsekümmend neli ÜKT tundi vangistusega, milline on
(137)sada kolmkümmend seitse päeva ehk (4 k 17 p) neli kuud ja seitseteist vangistuse päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 09.10.2007 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuu ja 17 päeva võrra ning mõista liitkaristusena (10 k 17 p) kümme kuud ja seitseteist päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Lembit Popovil ajavahemikus 14.12.2007 a.

kuni 10.06.2008 a. vahi all eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 5 kuud ja 26 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (4 k 21 p) neli kuud ja kakskümmend üks päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta praegu muutmata. Karistuse kandmise algust arvata Lembit Popovil alates karistuse kandmisele asumisest. Välja mõista VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel tsiviilhagid Illarion Künnapilt ja Lembit Popovilt solidaarselt

(5030)viis tuhat kolmkümmend krooni L. (a/a nr. XXXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas) kasuks. Jätta M. S. tsiviilhagi kriminaalasjas läbi vaatamata. Süüdistatav ILLARION KÜNNAP on

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja süüdistatav LEMBIT POPOV on

§ 25

lg 1,2 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud süüdi järgmistes kuritegudes: – Illarion Künnap selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ning olles seega

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isikuks, ajavahemikul 06.04.2007 a.

kella 20.00 kuni 07.04.2007 a. kella 17.00 –ni, tungis Pärnu maakonnas, XXXXXXXX vallas, XXXXXXX külas välisukse lõhkumise teel T. E. kuuluvasse ehitusjärgus olevasse majja ning võttis majast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T. E. kuuluvad 8,5 pakki kirsi laminaatparketti, 3-lippi, 7 mm, väärtusega 2254.32 krooni, 16 mm x 2,0 mm alupex toru Wavin väärtusega 320 krooni, 20 mm x 2,25 mm alupex toru Wavin väärtusega 320 krooni, 2 lehe imitatsiooni mustriga rohelist rulood koguväärtusega 200 krooni, 1 lillat värvi ovaalse mummulise mustriga ruloo väärtusega 1000 krooni, tekitades vargusega T. E. 3194.32 krooni suuruse varalise kahju. -ajavahemikul 01.10.-01.11.2007 a., tungis Pärnu maakonnas, XXXXXX vallas, XXXXXXXX külas välisukse luku lõhkumise teel I. L. kuuluvasse XXXXXXXXX tallu ning võttis talust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära I. L. kuuluvad 31 niiskustõkke pudelit väärtusega 40 krooni, 1 liitrise veefiltri väärtusega 400 krooni, väikese pahtlilabida väärtusega 50 krooni, suure pahtlilabida väärtusega 100 krooni, köögisegisti väärtusega 220 krooni, 50 liitrise plastikust musta värvi vanni väärtusega 400 krooni, kaabli poolil väärtusega 800 krooni, 100 meetrit valget kaablirulli väärtusega 1000 krooni, jõuvoolu kaablirulli väärtusega 1500 krooni, karbi Würth kruvisid väärtusega 400 krooni, silikoonpüstoli väärtusega 50 krooni, klaasplasti viimistluse rulli väärtusega 50 krooni, kellu väärtusega 20 4 krooni ja pahtlilabida väärtusega 150 krooni, tekitades I. L. vargusega kokku 5180 krooni suuruse varalise kahju. -ajavahemikul 19.11.2007 a. kuni 21.11.2007 a., varastas Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas XXXXXXXX külas E. H. kuuluvast XXXXXX talust sissemurdmise teel E. H. kuuluva mootorsae Jonsered koos kotiga, milles olid 2 ketti koguväärtusega 8000 krooni, R. L. kuuluva sularaha summas 15000 krooni, DVD mängija väärtusega 1800 krooni, muusikakeskuse väärtusega 5000 krooni, veepumba väärtusega 2300 krooni, Partner elektrikäsisae väärtusega 4000 krooni, Hildi löökdrelli väärtusega 6300 krooni, 2 Metabo akudrelli koguväärtusega 5600 krooni, AEG perforaatori komplekti väärtusega 5000 krooni, 2 parabooli koguväärtusega 3000 krooni, Metabo tikksae väärtusega 2000 krooni, vintsdelferi väärtusega 3000 krooni, Hilti ketaslõikuri väärtusega 3500 krooni, Metabo ketaslõikuri väärtusega 2000 krooni, 4 pulti koguväärtusega 1000 krooni, elektrilise käia väärtusega 700 krooni, ketaslõikuri väärtusega 1500 krooni. Maja kõrvalhoonest varastas luku lõhkumise teel kannatanu R. L. kuuluva murutrimmeri väärtusega 2000 krooni, murutrimmeri väärtusega 1500 krooni, pesumasina Whirpool väärtusega 4000 krooni. Vargusega tekitas Illarion Künnap E. H. 8000 krooni suuruse varalise kahju ning R. L. 69200 krooni suuruse varalise kahju. - ajavahemikul 01.09.2007 a. kuni 01.02.2008 a. varastas Pärnu maakonnas, XXXXXX vallas XXXXXXXX külas asuvast XXXXX talu elumajast aknaluugi eemaldamise ja aknaklaasi lõhkumise teel K. K.’ile kuuluvad täispuidust köögimööbli väärtusega 3000 krooni, põrandavaiba väärtusega 100 krooni ja 2 prožektori lampi koguväärtusega 800 krooni, tekitades vargusega K. K.’ile 3900 krooni suuruse varalise kahju. - ajavahemikul 01.12.2007 a. kuni 01.02.2008 a., varastas Pärnu maakonnas, XXXXX linnas XXXXXXX X-XXX/XXX korterist välisukse avamise teel A. M. kuuluva keraamilise kraanikausi koos kraanikomplektiga koguväärtusega 1300 krooni, tekitades A. M. 1300 krooni suuruse varalise kahju. Illarion Künnap ja Lembit Popov on mõistetud süüdi selles, et nemad koos, 14.12.2007 a. kella 1.45 paiku, tungisid varguse eesmärgil Pärnu maakonnas, XXXXXX vallas, XXXX külas akna lõhkumise teel sisse L. XXXX A. kauplusesse, kuid vargus jäi nende tahtest olenemata lõpule viimata, kuna kaupluse signalisatsioon hakkas tööle ning I.Künnap ja L.Popov põgenesid sündmuskohalt. - ajavahemikul 01.10.-31.12.2007 a., Pärnu maakonnas, XXXXX linnas XXXXXXX X-XXX korterist välisukse lõhkumise teel M. S.le kuuluvast korterist toimepandud varguses mõisteti Illarion Künnap õigeks.

§ 266lg 2 p 1 järgi mõisteti Illarion Künnap süüdi selles, et tema 21.01.2008 a.

kella 10.35 paiku, tungis korteri valdaja K. T. tahte vastaselt korteri välisukse lukusüdamiku pooleks murdmise teel sisse Pärnu maakonnas, XXXXX linnas, XXXXXXX X-XXX asuvasse ühiselamu korterisse. 5 - ajavahemikus 25.11.2006 a. kella 10.30 kuni 30.11.2006 a. kella 11.15-ni, valdaja tahte vastaselt ja valdaja nõusolekuta Pärnu maakonnas, XXXXXX vallas, XXXXXXXX külas aiaga piiratud XXXXXXX talu territooriumil L. S. kuuluvasse elumajja sissetungimises ja edasi sealt leitud võtmega elumaja kõrval asuvasse aita sisenemises mõisteti Illarion Künnap õigeks.

prg. 120 järgi on Illarion Künnap mõistetud süüdi selles, et tema 21.01.2008 a. kella 10.35 paiku Pärnu maakonnas, XXXXX linnas, XXXXXXX XXXX asuvas korteris ähvardas Kannatanut K. T. noaga, suunates noa tera K. T. suunas ja ähvardades K. T. ka verbaalselt, kuna kannatanu ei lasknud Illarion Künnapit eelnevalt oma korterisse, millise tegevuse tulemusena tundis K. T. reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist I.Künnapi eelneva vägivaldse käitumise tõttu. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSDALISTE SEISUKOHAD: . Süüdistatav Illarion Künnap vaidlustab apellatsioonis süüdimõistmist kahes kuriteoepisoodis – XXXXXX talust E. H. ja R. L. kuuluva vara varguses ja koos Lembit Popoviga toimepandud poevarguse katses. Esimese varguse süüdimõistmise vaidlustamisel märgib apellant, et tunnistaja on andnud tema vastu valeütlusi. I.Künnap väidab, et ta on andnud piisavalt selgitavaid ütlusi tunnistamaks enda osavõtmatust nendes kuritegudes. Taotleb nimetatud kuriteoepisoodides enda õigeksmõistmist ja karistuse vähendamist. Süüdistatav Lembit Popov ja tema kaitsja adv. Vahur Krinal vaidlustavad Lembit Popovi süüdimõistmist temale inkrimineeritud poevarguse katses ja taotlevad õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsja leiab, et kohtuotsus on ebaōige järgmistel pōhjustel:

  1. Kohus on ebaõigesti hinnanud kogutud tõendeid ja jõudnud otsuses ebaõige järelduseni, et Lembit Popov on süüdi varguse toimepanemise katses XXXX kauplusesse 14.12.2007.a..
  2. Tõendamata on Lembit Popovi osalus antud kuriteo toimepanemises. Kohus luges tõendatuks Lembit Popovi osaluse eelkõige süüdistav Illarion Künnapi eeluurimisel antud ütluste alusel. Kohtus andis Illarion Künnap kindla selgituse, et tema koos Lembit Popoviga antud kuritegu toime ei pannud.
  3. Antud versiooni kinnitavad ka A. T. nii eeluurimisel kui kohtus antud ütlused. Arvestades kuriteo toimepanemise võimalikku aega, ei ole tehniliselt võimalik sellise mahuga sissemurdmisega seotud tegevusi nii lühikese ajaga toime panna. Arvestades,et häire saatmisest kuni süüdistatava kinnipidamiseni oli vähem kui poolt tundi, on ebareaalne, et jõuti lõhkuda aken, asendada see vineertahvliga, tungida koos müügisaali seina lõhkumisega sinna ja lahkuda. Samal ajal jõudsid ka kaupluse juurde tunnistajad M. ja H. M., kes ei 6 märganud samas suunas lahkuvaid inimesi ega autot. Tunnistaja T. L. (konstaabel), kohalikke inimesi teades leidis, et sellise minevikuga isikud võiksid olla peamised kahtlusalused, millises suunas käivitatigi kogu uurimine ja tõendite kogumine.
  4. Kaitsja arvates ei saa tõendina arvestada jäljeekspertiisi tulemust, sest on tõsikindlalt tuvastamata kaupluseaknale jäetud jalatsijälgede võtmise aeg ja koht. Ükski kohtus ülekuulatud tunnistaja ei kinnitanud, et kaupluse aknal oli näha jalatsijälge, millest oleks samal ööl tehtud kiletõmmis. Arvestades asjaolu, et süüdistatav peeti samal ööl kinni ja tema jalatsid olid suhteliselt identifitseeritava mustriga, võis tekkida uurijal võimalus võtta eelnevalt jalatsijälje tõmmis süüdistatava jalatsilt ja sobitada see kokku nö. sündmuskohalt leituga.
  5. Kaitsja arvates pole tõendiks ka Always hügieenisidemete pakk, mis väidetavalt leiti tunnistaja A. T. sõidukist. Nimetatud asitõendi vaatlusprotokoll koostati alles viis päeva hiljem, kui selgus, et nimetatud kaup on individuaaltunnustega. Seega ei saa kindlalt tuvastada, et see asus tunnistaja autos, sest auto läbivaatuse protokolli ei koostatud. Antud kaalutlustest lähtuvalt ei saa ka selle tõendiga tuvastada süüdistatava puutumust kuriteo toimepanekul
  6. Kohtu poolt tuvastatud Lembit Popovi süüstavad tõendid kirjeldavad vaid tagajärge- varguskatse on toime pandud - , mitte süüdistatava tegevust antud teo (varguse) toimepanemisel. Seetõttu puudub alus süüdistatava süüditunnistamiseks teo eest , mida tema ei sooritanud. Süüdistatav Lembit Popov toetab esitatud apellatsioonis sisuliselt kaitsja seisukohti. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles neile vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, tuli alljärgnevatele järeldustele. Maakohtus vaidlustasid süüdistatavad enda poolt samade kuritegude toimepanemist nagu apellatsioonideski. Seega maakohus oli süüdistatavate ja nende kaitsjate seisukohtadest teadlik. Maakohtu otsusest on näha, et vaidlustatud kuriteoepisoodide tõendamisele ja sealhulgas tõendite analüüsile ning maakohtu järelduse kujunemisprotsessi jälgitavusele, on maakohus pööranud ka suuremat tähelepanu, arvestades süüküsimuse otsustamisel ka süüdistavate väiteid. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses toodud põhjendustega ümber lükanud kõik apellatsioonides esitatud väited ja apellatsioonides korratakse sisuliselt juba varemesitatud seisukohti ning taotletakse tõendite ümberhindamist ringkonnakohtu poolt. 7 Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et maakohtu otsus süüdistatavate süü ja nende käitumisele antud juriidilise hinnangu osas vaidlustatud kuriteoepisoodes , on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud vaidlustatud kohtuotsuses süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid omavahel ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses, jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatavate süü osas. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust – miks eelistab süüdistatavate ütlustele kannatanute ja tunnistajate ütlusi. Maakohtu sellekohane järeldus rajaneb süüdistatavate poolt antud ütluste põhjalikul analüüsil ning nende kõrvutamisel teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja kohtu poolt tuvastatud tehioludega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
  7. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00 L. K. süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsus 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi kuna nõustub nendega täielikult. Lembit Popov on oma apellatsioonis seadnud kahtluse alla poevarguse katse episoodis maakohtu poolt kasutatud tõendi – jalajälje ekspertiisi järelduse – seaduslikkuse, avaldades seejuures, et nimetatud tõend on tema arvates fabritseeritud. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib, et maakohus on põhjendatult lugenud Lembit Popovi süüstavaks tõendiks ka jalajälje ekspertiisi tulemused, mille kohaselt oli aknalaualt leitud Lembit Popovil jalas olnud jalanõu jälg. Nimetatud tõendi fabritseerimine on kohtukolleegiumi seisukohast välistatud kuna kriminaaltoimikus on dokumenteeritud nii vaidlustatud jalajälje saamine sündmuskohalt, kui ka selle edasine kulg ekspertiisiasutusse. Et uurimisorganid oleks toiminud vastupidi , s.o. enne võtnud 8 ära Lembit Popovi jalanõu ja seejärel tekitanud sellega jälje aknalauale ning koostanud tagantjärgi sündmuskoha vaatlusprotokolli, on kohtukolleegiumi arvates absurdne väide. Vaidlusalust jalajälge aknalaual on maakohus hinnanud tõendina kogumis teiste tõenditega, millised kinnitavad üheselt Lembit Popovi süüd ning millised on omavahel ka kooskõlas. Maakohus on põhjendanud süüdistatavate käitumisele antud juriidilist hinnangut ning kohtukolleegium nõustub ka nende maakohtu põhjendustega. Eraldi peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et peab õigeks ka Illarion Künnapi süüdimõistmist

prg. 266 lg 2 p.1 järgi ja seda olenemata asjaolust, et Illarion Künnap mõisteti õigeks ühes temale

prg. 266 järgi inkrimineeritud kuriteoepisoodis. Nimelt on Illarion Künnap mõistetud süüdi

prg. 199 lg p.8 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodides, millised on toime pandud enne seda kuritegu, mis on kvalifitseeritud

prg. 266 lg 2 p.1 järgi.

prg. 199 lg 2 p.8 näeb ette kriminaalvastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud sissetungimisega.

prg. 266 lg 2 p.1 näeb ette kriminaalvastutuse vähemalt teist korda valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Sissetungimine on § 199 lg 2 p 8 kontekstis liitkoosseis ning kui isik hiljem realiseerib ainult selle, siis annab see kohtukolleegiumi seisukohast ka

prg. 266 lg 2 p.-s 1 ettenähtud korduvuse. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavatele vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas

§ 56

lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Küll vajab revideerimist Lembit Popovile maakohtu poolt ärakandmisele kuuluv karistus. Lembit Popov pani vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo toime ajal, kui temal oli veel tegemata üldkasuliku töö tunnid, s.o. kohtu poolt eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul. Vastavalt

prg. 69 lg 7-le toimub liitkaristuse mõistmine

prg. 65 lg 2 alusel juhul, kui isik paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest temale mõistetakse vangistus. Käesoleval juhul on Lembrit Popovi puhul täidetud mõlemad tingimused

prg. 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmiseks – ta pani toime uue kuriteo ajal, kui tal oli tegemata osa üldkasuliku töö tundidest ning kohtu poolt määratud selleks ettenähtud tähatajal ja temale mõisteti maakohtu poolt uue kuriteo eest vangistus. Seega on maakohtu poolt Lembit Popovile liitkaristuse mõistmine

prg. 65 lg 2 alusel seaduslik ja põhjendatud. Käesolevaks ajaks on kohtule esitatud prokuröri järelpärimisele kriminaalhooldaja poolt antud vastus selle kohta, et Lembit Popov on peale vaidlustatud maakohtu otsuse tegemist kõik üldkasuliku töö tunnid ära teinud ning karistuse ära kandnud. Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega täpsustada maakohtu otsust Lembit Popovi poolt ära kantud ja seega ka ärakandmisele kuuluva karistuse osas. 9 Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.2 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 29.aprillist 2009.a. Illarion Künnapi ja Lembit Popovi suhtes muutmata, kuid teeb tätpsustuse, mis ei raskenda süüdistatava olukorda.. Julia Katškovskaja Jüri Paap Paavo Randma

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.