1-10-15829 HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-15829 Kohtukoosseis Ko

§-dest 18; 202 ja KarS § 69 kohus määras:

1. 1.
2. Lõpetada kriminaalmenetlus JZ suhtes KarS § 291 ettenähtud kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 1 1.2.

§-st 202 lg 2 p 3 ja KarS § 69 Kohustada JZit tegema üldkasulikku tööd 100 ( sada) tundi Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. 1.3.Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. 1.

1. Kohustada JZit hüvitama kriminaalmenetluse kulud kokku summas 45.20 eurot riigituludesse hiljemalt 29.10.
2. 1.5.Väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas arve nr 10220034796011 või Swedpangas konto nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „JZ, 1-10-16582, menetluskulud“. 1.
4. Kviitung kohustuste täitmise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 1.
5. Tühistada koheselt JZ suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld.
6. 2.
7. Lõpetada kriminaalmenetlus SR suhtes KarS § 291 ettenähtud kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.2.

§-st 202 lg 2 p 3 ja KarS § 69 Kohustada SR tegema üldkasulikku tööd 100 ( sada) tundi Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. 2.3.Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. 2.

1. Kohustada SRhüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 45.20 eurot riigituludesse hiljemalt 29.10.2011 2.
2. Väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas arve nr 10220034796011 või Swedpangas konto nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „SR, 1-10-16582, menetluskulud“. 2.
4. Kviitung kohustuste täitmise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 2.7.Tühistada koheselt SRsuhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld.
5. Asitõend- videosalvestus jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 385 p 7 ei saa käesolevat määrust vaidlustada määruskaebe menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalasja menetlust alustati kohtus üldmenetluses 07.04.2011.a. 12.04.2011 kohtuistungil esitas prokurör taotluse JZja SRsuhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. I Kriminaalasjas on esitatud järgmised süüdistused: 1.
6. JZit süüdistatakse selles, et tema töötades Vangla järelevalveosakonna valvurina, kellele on riigi poolt pandud järelevalveülesanded, olles seega ametiisik KarS 288 lg 1 mõttes, 28.03.
7. a. ajavahemikul 09:23:33 kuni 09:31:44, täites oma ametialaseid ülesandeid XXXasuvas Vanglas, kasutas vangistusseaduse § 71 lg 2 nõudeid rikkudes kambris nr 343 viibiva kinnipeetava MA`u suhtes ebaseaduslikult vägivalda, eesmärgiga välja selgitada, miks oli kambri läbiotsimise ajaks lukustatud vaheruumi toimetatud MA omavoliliselt 2 roninud vaheruumist läbi uksevõre välja, lüües oma üleolekut demonstreerides põlvega MA’ule kõhu piirkonda, mille tulemusel MA kukkus kambris külili põrandale, tekitades sellega MA’ule füüsilist valu. Vangistusseaduse § 71 lg 2 kohaselt on vanglateenistuse ametnik õigustatud enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu kasutama vaid teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks. Füüsilise jõu kasutamine MA`u suhtes toimus seadusliku aluseta ja põhjendamatult, isik ei osutanud vanglaametnikele füüsilist vastupanu ega seadnud neid oma tegevusega ohtu. Seega JZ, kinnipeetava suhtes ebaseadusliku vägivalla kasutamisega ametialaseid ülesandeid täitva ametiisikuna, pani toime KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.
8. SR`i süüdistatakse selles, et tema töötades Vangla järelevalveosakonna valvurina, kellele on riigi poolt pandud järelevalveülesanded, olles seega ametiisik KarS 288 lg 1 mõttes, 28.03.
9. a. ajavahemikul 09:23:33 kuni 09:31:44, täites oma ametialaseid ülesandeid XXX asuvas Vanglas, kasutas vangistusseaduse § 71 lg 2 nõudeid rikkudes kambris nr 343 viibiva kinnipeetava MA`u suhtes ebaseaduslikult vägivalda, eesmärgiga välja selgitada, miks oli kambri läbiotsimise ajaks lukustatud vaheruumi toimetatud MA omavoliliselt roninud vaheruumist läbi uksevõre välja, lüües oma üleolekut demonstreerides käega MA’ule kõhu piirkonda, tekitades sellega MA’ule füüsilist valu. Vangistusseaduse § 71 lg 2 kohaselt on vanglateenistuse ametnik õigustatud enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu kasutama vaid teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks. Füüsilise jõu kasutamine MA`u suhtes toimus seadusliku aluseta ja põhjendamatult, isik ei osutanud vanglaametnikele füüsilist vastupanu ega seadnud neid oma tegevusega ohtu. Seega SR, kinnipeetava suhtes ebaseadusliku vägivalla kasutamisega ametialaseid ülesandeid täitva ametiisikuna, pani toime KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Prokuröri seisukoht Prokurör palub lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus JZ’i ja SR’i suhtes alltoodud kaalutlustel: • KarS § 291 kuritegu on II astme kuritegu; • JZ ja SR on esitanud 12.04.
10. a. seisuga Vangla juhtkonnale lahkumisavaldused ning prokurör on saanud selle kohta Vangla juhtkonna kinnituse. Prokuröri üks peamisi eesmärke nimetatud kriminaalmenetluses oli, et isikud, kes on ilma põhjuseta kasutanud vägivalda kinnipeetava suhtes, ei tohiks vanglas töötada. Lahkumisavaldus, mida ei saa tagasi võtta, tagab prokuröri hinnangul samuti selle eesmärgi. Selge on see, et vangla juhtkond nimetatud isikuid uuesti tööle ei võta kuna kriminaalmenetlust viis alguses läbi vangla ning vangla on teadlik sellest, mis asjaoludel JZ ja SR on kohtu ees. Samuti on vangla teadlik, mis asi on kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel. Vangla on nõus süüdistatavad ametist vabastama; • Hinnates ka JZ’i ja SR’i konkreetset tegu, siis ilmneb, et mõlemad süüdistatavad lõid kinnipeetavad 1 korra ehk ei ole toimunud nn läbipeksmist, mispuhul oleks ka prokuröri hinnangul oportuniteedi kohaldamine välistatud. Samuti ei tekitanud süüdistatavad kannatanule vigastusi, mis tähendab, et löömised ei saanud olla väga tugevad. Nendega tekitati füüsilist valu. Prokuröri hinnangul on süüdistatavad 3 • • • • sellest tulenevalt kuriteos süüdi, kuid nende süü ei ole nii suur, et olukorras, kus nad enam vanglas ei tööta, peaks neid kriminaalkorras karistama. Arvestama peab ka seda, et ka kannatanu Aavik pani vanglas toime rikkumise, millele süüdistatavad reageerisid liiga jõuliselt. Ka kannatanu on öelnud, et pidas ennast osaliselt süüdlaseks kuna provotseeris olukorra enda käitumisega; JZ ja SR on varem kriminaalkorras karistamata ja suhteliselt noored mehed. Tegemist on perekonnainimestega. Võimalik kriminaalkorras karistamine võib tekitada süüdistatavatel probleeme ka erasektoris töö leidmisel. Prokuröri hinnangul JZ ja SR eksisid lüües kannatanut, kuid kas see 1 eksimus just konkreetselt nende isikute suhtes peab mõjutama nende kogu edasist töökarjääri – arvestades selle teo sisu ja iseloomu, siis prokuröri hinnangul mitte. Töökaotus vanglas, töötuks jäämine praegusel ajamomendil on kindlasti raske koorem kanda, millele lisanduks veel oportuniteediga pandav kohustus, on prokuröri hinnangul piisav nn karistus nimetatud kuriteo eest; Ka Vangla on iseloomustanud süüdistatavaid positiivses mõttes ja SR on olnud isegi „aasta tegija“, mis on suur austus. Arvestades eelpooltoodut, leiab prokurör, et käesolevas asjas käesoleval ajal avalikku menetlushuvi enam pole ning kriminaalmenetluse võib lõpetada. Prokurör palub kohtul kriminaalmenetlus lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel määrata süüdistatavatele kohustus: teha 100 tundi üldkasulikku tööd 6 kuu jooksul. III süüdistatavate seisukohad Peale prokuröri poolt taotluse esitamist tunnistasid mõlemad süüdistatavad kohtuistungil enda süüd kannatanu löömises ning avaldasid puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes. Süüdistatav JZ andis nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kohustudes tegema 100 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga kuni 29.10.2011 ning hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 45.20 eurot tähtajaga 29.10.
11. Süüdistatav leiab, et on võimeline võetud kohustused tähtajaliselt kandma. Süüdistatav SR andis nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kohustudes tegema 100 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga kuni 29.10.2011 ning hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 45.20 eurot tähtajaga 29.10.
12. Süüdistatav leiab, et on võimeline võetud kohustused tähtajaliselt kandma. IV kaitsjate seisukohad Kaitsjad toetavad prokuröri taotlust, leides, et kriminaalmenetluse lõpetamine on võimalik avaliku menetlushuvi puudumise, kaitsealuste süü vähesuse ja menetlusökonoomika kaalutlustel. Kaitsjad leiavad, et lahkumisavalduste esitamisega Vanglast on süüdistatavad näidanud ülesse head tahet ning tegemist on noorte inimestega, kelle elu ei peaks ühekordne eksimus ära rikkuma. V kohtu seisukoht Kohus ära kuulanud prokuröri taotluse, süüdistatavate ja kaitsjate seisukoha ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele, s.o. kriminaalasja menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu JZja SRsuhtes lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 alusel alljärgnevatel põhjustel. Nimetatud paragrahv sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, isiku süü ei ole suur, süüdistatav on võtnud endale kohustuse tasuda menetluskulud ning 4 kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi võib kohus prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja kohtualuse nõusolekul panna talle kohustuse tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse ja kriminaalmenetluse kulud. JZile ja SRile on esitatud süüdistused KarS § 291 järgi (ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt vägivalla ebaseadusliku kasutamise eest), mis on II astme kuritegu ja karistatav rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. JZit ja SRsüüdistatakse teise astme kuriteos. Esitatud süüdistuse kohaselt lõid nii JZ kui SR kinnipeetut ühel korral. Kinnipeetu tundis valu, mingeid tervisekahjustusi kumbki löök kinnipeetule põhjustatud ei ole. JZkohta väljastatud iseloomistus vanglast on positiivne. Vanglateenistuses on JZ olnud alates 14.08.
13. Vanglateenistuse jooksul JZit karistatud ega ergutatud ei ole. SR on olnud vangla teenistuses 03.03.2004 kuni 18.03.2008 (lahkus omal soovil) ning uuesti alates 30.06.
14. SRkohta väljastatud iseloomustus vanglast on positiivne, vaatamata kahele korrale distsiplinaarkorras karistamisele 2007.a. aastal. Teda on samuti kahel korral ergutatud. Kohtuistungil teatasid JZ ja SR, et on esitanud Vanglast töölt lahkumise avaldused omal soovil. Prokurör kinnitas, et sellised avaldused on esitatud ja vangla juhtkond rahuldab need. Kohus leiab, et sellise käitumisega näitavad JZ ja SR ise vastutuse võtmist enda poolt toimepandu suhtes ning annavad endale aru, et sellel töökohal töötamine nende jaoks edaspidiselt on välistatud. Märgitud asjaolud ja puhtsüdamlikku kahetsust loeb kohus nende karistust kergendavateks asjaoludeks. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Nii JZ kui SR on abielus ja mõlemas peres on üks alaealine ülalpeetav laps. Kohus leiab, et kuigi süüdistatavate poolt toime pandud teo- kinnipeetu löömine- puhul on raske rääkida süü väiksusest (kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus), siis arvestades kõiki teisi eelpool märgitud asjaolusid, saab kokkuvõttes asuda seisukohale, et süüdistatava süü KarS § 56 lg 1 mõistes ei ole suur. Eelkõige arvestab kohus kannatanu seisukohta, kes kohtuistungil nõustus prokuröri poolt esitatud taotlusega. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toimepandud 28.03.2010, s.o. aasta tagasi. Enne ja peale seda süüdistatavad õigusrikkumisi toimepannud ei ole. See näitab omakorda seda, et süüdistatavate poolt toimepandud tegu oli ühekordne eksimus ja tegemist on muidu õiguskuulekalt käituvate isikutega. Samuti leiab kohus, et arvesse tuleb võtta tol konkreetsel hetkel valitsenud olukorda, sh seda, et kannatanu rikkus kinnipidamisrežiimi, seoses teostatud läbiotsimistega ja kinnipeetute solvangutega valitses närviline õhkkond. Kohus leiab samuti, et asjaolu, et süüdistatavad lõid kannatanut ühel korral, põhjustamata talle tervisekahjustusi, on oluline süü hindamisel. Seega kuriteoga ei ole rasket tagajärge põhjustatud. Võttes arvesse, et isikute süü ei ole suur, kannatanu on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega avaliku menetlushuvi puudumisega seoses, et kuriteo toimepanemisest on möödunud aasta, süüdistatavad lahkuvad vanglatöölt omal soovil, siis saab asuda seisukohale, et süüdistatavate JZja SRosas puudub avalik menetlushuvi. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kuna KrMS § 30 lg 1 kohaselt esindab kohtus riiklikku süüdistust, seega otsustab selle üle, kas esitada süüdistus ja kas jääda esitatud süüdistuse juurde, prokuratuur, on avaliku menetlushuvi üle otsustamine eelkõige prokuröri pädevuses. 5 Seda toetab ka asjaolu, et KrMS § 202 alusel on kohtul õigus kriminaalmenetlus lõpetada üksnes prokuröri taotlusel. Samuti märgib kohus, et süüdistatavatele antavad kohustused - tasuda kriminaalmenetluse kulud ja teha 100 tundi üldkasulikku tööd - on oma iseloomult sisuliselt samuti karistused. Süüdistatavad jäävad küll karistatuseta, kuid saavad karistuse alternatiivsel moel. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on täidetud ka ilma süüdistatavaid kriminaalvastutusele võtmata ning süüdistatavatele JZile ja SRile etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning nende õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku kohtuliku karistamisega. Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: JZ: toimiku materjali paljundamise kulud kokku summas 107.30 krooni, s.o. 8.85 eurot, määratud kaitsja tasu summas 600 krooni, s.o. 38.34 eurot, kokku 707.30 krooni, s.o. 45.20 eurot. SR: toimiku materjali paljundamise kulud kokku summas 107.30 krooni, s.o. 8.85 eurot, määratud kaitsja tasu summas 600 krooni, s.o. 38.34 eurot, kokku 707.30 krooni, s.o. 45.20 eurot. Võttes arvesse, et süüdistatavad on nõus tegema üldkasulikku tööd 100 (sada) tundi ja hüvitama menetluskulud, nende süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetada ja KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt ja määrata:
15. 1.
16. Lõpetada kriminaalmenetlus JZsuhtes KarS § 291 ettenähtud kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 1.2.

§-st 202 lg 2 p 3 ja KarS § 69 Kohustada JZit tegema üldkasulikku tööd 100 ( sada) tundi Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. 1.3.Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. 1.

1. Kohustada JZit hüvitama kriminaalmenetluse kulud kokku summas 45.20 eurot riigituludesse hiljemalt 29.10.
2. 1.5.Väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas arve nr 10220034796011 või Swedpangas konto nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „JZ, 1-10-16582, menetluskulud“. 1.6.Kviitung kohustuste täitmise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 1.7.Tühistada koheselt JZsuhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld.
4. 2.
5. Lõpetada kriminaalmenetlus SRsuhtes KarS § 291 ettenähtud kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.2.

§-st 202 lg 2 p 3 ja KarS § 69 Kohustada SRtegema üldkasulikku tööd 100 ( sada) tundi Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. 6 2.3.Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. 2.

1. Kohustada SRhüvitama kriminaalmenetluse kulud summas kokku 45.20 eurot riigituludesse hiljemalt 29.10.2011 2.
2. Väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas arve nr 10220034796011 või Swedpangas konto nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „SR, 1-10-16582, menetluskulud“. 2.
4. Kviitung kohustuste täitmise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 2.7.Tühistada koheselt SRsuhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld.
5. Asitõend- videosalvestus jätta kriminaalasja materjalide juurde. Käesolevate kohustuste täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu tsiviil- või halduskorras. Juhul, kui JZ ja SR ei täida võetud kohustusi, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohustuste osa, mille isikud on täitnud. Kohtunik Kristina Väliste /allkiri/ 7