1-10-16842/12

(10230103325)Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär Terje Liebert Prokurör Algis Sepp Kaitsja Helen Tomberg Süüdistatav RJ, isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, elukoht XXX, keskharidusega, ei tööta, õpib , varem kohtulikult kairtstatud 1-l korral. Kriminaalasi RJ süüdistus KarS § 263 p.1 järgi lühimenetluses Lõpetada RJ suhtes kriminaalmenetlus KarS § 263 p.1 järgi esitatud süüdistuses KrMS § 202 alusel otstarbekuse kaalutlusel. KrMS § 202 lg 2 p. 3,5 alusel panna RJ’le kohustus teha 140 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 5 kuud. Kohustada RJ’t tasuda 5 kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud, milleks on kaitsjatasu 153,41 eurot riigituludesse. RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluskulud tasuda 5 kuu jooksul kohtumääruse väljaandmisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga

1. Selgitusse märkida määruse kuupäev, kriminaalasja number ja kriminaalmenetluskulud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Määrus ei kuulu vastavalt KrMS§ 385 p.12 kohaselt vaidlustamisele määruskaebuse korras. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht: RJt süüdistatakse selles, et tema 06.03.2010 kella 02.00 paiku Tallinnas XXX asuva rendipinna ruumides ja seejärel maja ees rikkus raskelt avalikku korda sellega, et viibides avalikkus kohas lõi korduvalt rusikatega RM näo piirkonda, millega tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluu murru, hematoomid ja kriimustused näo piirkonnas. RJ ja RMvaheline kaklus lahutati kahel korral kõrvaliste isikute poolt. Oma sellise käitumisega häiris RJ samas kohas viibivate teiste isikute rahu ja õigustunnet. Oma tegevusega RJ pani toime avalik korra raske rikkumise vägivallaga, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS §263 p 1 järgi. Prokurör tegi ettepaneku RJ suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja määrata kohustuseks teha üldkasulikku tööd 140 tundi 5 kuu jooksul. Süüdistatav ja kaitsja kohustusega. olid nõus menetluse lõpetamisega ja prokuröri poolt taotletud Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
2. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
3. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
4. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
5. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
6. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. RJ pani toime teise astme kuriteo, tema süü kuriteo toimepanemisel ei ole suur ja nimelt on tuvastatud, et tegemist oli kannatanu ja süüdistatava omavahelise tüliga, milline tekkis ühise alkoholi tarvitamise käigus.Kannatanu nimetatud kriminaalasja tsiviilhagi esitada ei soovinud. Kuritegu on toime pandud küll katseajal, kuid alates kuriteo toimepanemist kuni käeoleva ajani ei ole süüdistatav uusi õigusrikkumisi toime pannud. Ta õpib ning läbib korralikult praktikat. Samuti on ta katseajal korralikult täitnud kriminaalhooldusnõudeid ning eeltoodust tulenevalt on kohtul põhjendatud veendumus, et RJ jätkab edasipidi igati seaduskuulekat elu. RJ on kinnitanud, et tal on võimalik teha üldkasulikku tööd ning selleks ka soovi avaldanud. Kohus juhindub KrMS § 274 lg 5 ja KrMS §
7. Piret Liivo Kohtunik