Obsah (5)

§ 238§ 310§ 175§ 180§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2011.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-722 (10230115393) Kohtunik Aulike Salo Sekretär

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks mõista Jevgeni Gontšarovile 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 lg 3 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 1 (üks) kuu vangistust ning vangistust 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud ei pöörata täitmisele, kui Jevgeni Gontšarov ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Jevgeni Gontšarovilt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks.

§ 310

lg 1 alusel mõista Jevgeni Gontšarovilt välja kannatanu AP(P) poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1411.55 (üks tuhat nelisada üksteist eurot ja 55 senti).

§ 310

lg 1 alusel mõista Jevgeni Gontšarovilt välja kannatanu AP(P ) poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt moraalse kahju nõudes summas 6391.16 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot ja 16 senti)

§ 175

, § 179, § 180 alusel välja mõista Jevgeni Gontšarovilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära - 417.03 eurot - isiku ekspertiisi kulud 84.11 eurot - liiklustehnilise ekspertiisi kulud 457.67 eurot - sõiduki teisaldamise kulud 105.55 eurot - toimiku koopia tegemise kulud 8.33 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Jevgeni Gontšarov 1-11-722, kriminaalmenetluse kulud“ Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 2 Jevgeni Gontšarovi süüdistatakse selles, et tema 01.11.

1. a. kella 20.49 ajal juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz GL320 registreerimismärgiga , liikudes Harjumaal Jõelähtme vallas mööda Tallinn – Narva mnt esimest sõidurada Narva suunas, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, millega oleks arvestanud ilmastikutingimusi /pime aeg/ ja kõikide muude liiklusoludega /teiste sõidukite liikumine/, et tal oleks võimalik eespoolse nähtavusulatuse piires oma sõiduk peatada etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli teise sõiduki liikumine lubatud sõidukiirusel antud teelõigul, mida ta pidi nägema /LE § 123/, ületades oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust /90 km/h/, liikudes kiirusega kuni 150 km/h /LE § 124 p 2/ ning sõitis Tallinn – Narva mnt 17,59.- km-l tagant otsa mööda Tallinn – Narva mnt-d Narva suunas esimesel sõidurajal lubatud kiirusel liikunud mootorsõidukile Audi 80 registreerimismärgiga XXX, mida juhtis kaine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omav AP(P ). Otsasõidu tagajärjel paiskusid mõlemad sõidukid paremale teelt välja. Liiklusõnnetuse tulemusel sai raskeid kehavigastusi AP(P ). Jevgeni Gontšarov põgenes jalgsi sündmuskohalt. Oma käitumisega rikkus Jevgeni Gontšarov järgmisi liiklusnõudeid: LE § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 124 p 2 /suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h/. Oma tegevusega pani Jevgeni Gontšarov toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske kehavigastus. Kohtuistungil süüdistatav tunnistab, et süüdistus on talle arusaadav ja ta on süüdi. On nõus, et kriminaalasja lahendamine toimub lühimenetluses. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: tunnistaja ütlused (tl. 80-81), kannatanu ütlused (tl. 87-88), kahtlustatava ütlused (tl. 90-92), liiklusõnnetuse akt nr 1920 koos skeemiga (tl. 4-6), ettekanne (tl. 79), juhiloa andmed (tl. 93), tsiviilhagi koos lisadega (tl. 110-111; 121122, 112-120; 123-129), sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl. 7-8, 9-58), liiklusvahendi vaatlusprotokoll (Audi) (tl. 59-60), liiklusvahendi vaatlusprotokoll (MB) (tl. 6263), isiku ekspertiisiakt nr 88 (tl. 69-72), liiklustehnilise ekspertiisi akt nr LL-221-10/3132 (tl. 76-77). Maakohtu seisukoht Jevgeni Gontšarovi poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeritud. on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti KarS § 422 lg 1 sätestatud süütegu antud juhul seisneb mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumises. Olemuselt on KarS § 422 lg 1 sätestatud kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse iseloomuga – ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine, mis tuleb sisustada väljapoole KarS –i jäävate õigusaktidega. Isikule KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuritegu inkrimineerides, peavad olema tõendatud: 1) ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine mootorsõiduki juhi poolt; 2) inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena; 3) põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. 3 Seega on antud juhul kohtul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid ohutu liiklusvõi käitusnõuete eeskirjade nõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, so. kannatanu AP tekitatud raske tervisekahjustusega. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 01.11.2009.a. kella 20.49 ajal juhtus liiklusõnnetus mootorsõidukiga, mida juhtis Jevgeni Gontšarov. Jevgeni Gontšarovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. kannatanu AP(P ) ütlused, millest nähtuvalt 01.11.2009 kella 21.00 paiku kui ta sõitis töölt koju, liikudes Narva mnt parempoolsel sõidurajal jõudes Kostivere tee ristmikule, nägi taga tulesid lähenemas. Ta liikus kiirusega 90 km/h või natuke alla selle. Ta ei seganud tagant lähenevat sõidukit millegagi ning ei tea, miks tagant tulev auto talle otsa sõitis. Mis edasi juhtus ta ei mäleta, kuna kaotas teadvuse. Teadvusele tulles oli tema sõiduk katuse peal ja ta rippus pea alaspidi. Oli turvavööga kinnitatud ja tundis, et on märg. Nuusutas ja sai aru, et see oli bensiin. Kuidas ta sõidukist välja sai, seda ei mäleta. Teadvusele tulles mäletab, et tema sõiduki juures oli kaks eesti keelt kõnelevat meest, kelle jutust sai aru, et politsei läks kedagi koeraga otsima. Järgmisena mäletab kiirabiautos olekut ja seda, et oli raske hingata. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli pime, valgustus puudus. Ilm oli kuiv ja selge, teekate oli kuiv. Tema sõiduk oli enne liiklusõnnetust tehniliselt korras (tl. 88); tunnistaja EKütlused, mille kohaselt sõitsid nad mööda Peterburi mnt Tallinna poole kui sada meetrit edasi vastassuunas sõitis suurel kiirusel tagant otsa MB GL autole Audi
2. Audi alt plahvatasid leegid ja masin lendas paremale teelt välja ja rullus üle katuse. MB sõitis ka paremale sada meetrit eemale otse teelt välja. Nemad jäid vastassuunas kohe seisma ja jooksid üle tee Audi poole tulekustutiga. Audis oli naisterahvas teadvusel ja nad hoidsid temaga kontakti kuni saabus kiirabi. Audi poole joostes vaatasid kohe kes MB välja tuli, aga nad jäid Audi juurde, kuna seal oli kannatanu. Mersust tuli välja pikemat kasvu härrasmees tumedamad riided seljas. Kapuutsiga või mingi karvase kraega jope /tagi oli seljas, hoidis peast kinni, tuigerdas ja siis kadus otsesuunas Kuusalu poole (tl. 80 pöördel); isiku ekspertiisiakti nr 88 eksperdi arvamusest nähtub, et A P il tuvastati parema puusanapa murd, parempoolne häbemeluu ülemise haru murd, kopsude põrutus (koos osalise parempoolse õhkrinnaga), peapõrutus, ulatuslikud verevalumid vasakul oimu piirkonnas, kaelal, vasaku õlaliigese ja õlavarre piirkonnas ning mõlemal pool kubeme piirkonnas ning nahamarrastused paremal pool kubeme piirkonnas ja paremal põlvel. Tervisekahjutused ei ole eluohtlikud, kuid nad põhjustavad pikaajalise tervisehäire kestusega üle 4 kuu ja et tuvastatud tervisekahjustus võib olla põhjuslikus seoses 01.11.2009.a toimunud liiklusõnnetusega (tl. 72); sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et sündmuskoht on kaetud asfaltbetoonkattega, mis on ilma aukude ja kõrgemate kohtadeta ning kuiv. On pime aeg. Sõidutee on sirge. Lubatud suurim sõidukiirus antud lõigul on 90 km/h. Paremalt sõidutee äärest on 3,8 meetrit lai teepeenar, siis 3,9 meetrit lai kiirendusrada, siis 4,0 meetrit lai esimene sõidurida, siis 3,9 meetrit lai teine sõidurida (tl. 7); liiklusvahendi vaatluse protokollist nähtub, et mootorsõiduk Mercedes Benz GL320 registreerimismärgiga oli tehniliselt korras: rooliseade, pidurid ja rehvid olid korras (tl. 62 pöördel); liiklustehnilise ekspertiisi aktist nr LL-221-10/3132 nähtub, et sõiduauto MB GL320, reg. märk liikumiskiirus sõiduautole Audi 80, reg. märk XXX, otsasõidu hetkel võis olla suurusjärgus 150 km/h (tl. 77). Jevgeni Gontšarovile on esitatud süüdistuses süüks arvatud alljärgnevad tahtlikud liikluse nõuete rikkumised: Liikluseeskiri /LE/ § 123 - juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral 4 peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb; § 124 p 2 - suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud Jevgeni Gontšarovi poolt LE § 123 - juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees ja § 124 p 2 - suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h - nõuete rikkumine. Eelkõige tõendab viimast liikluseeskirja rikkumist eksperdi arvamus, et Jevgeni Gontšarovi pool juhitud sõiduauto MB liikumiskiirus otsasõidul AP poolt juhitud sõiduautole Audi võis olla suurusjärgus 150 km/h. Tunnistaja EKsõnade kohaselt sõitis MB GL suurel kiirusel tagant otsa autole Audi
3. Kuigi süüdistatav on kohtueelses menetluses väitnud, et ta juhtis sõidukit kiirusel 90-95 km/h (tlk 91), mitte rohkem, siis kohtus tunnistas süüdistatav täielikult oma süüd, mis tähendab, et ta võtab omaks ka kiiruse ületamise (tlk 145 pöördel). LE § 123 peamine eesmärk on tagada sõiduki selline liikumiskiirus, mis võimaldaks sõiduki teel oleva või sattuva takistuse ees peatuda. Seega saab heita juhile LE § 123 rikkumist ette juhtudel, mil tal ei õnnestu peatada sõidukit sellise takistuse ees, mille olemasolu või teele sattumist oli tal mõistlikult võimalik tajuda või eeldada. Näiteks on selliseks takistuseks teise sõiduki liikumine samal teel. Vaidlust ei ole, et tegemist oli pimeda ajaga ning teel oli liikumas peale Jevgeni Gontšarovi ka teisi liiklejaid nt. AP. Kohus on seisukohal, et Jevgeni Gontšarov ei saanud eeldada, et tema on ainuke liikleja antud teelõigul. Kõike eelnevat arvestades ja kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et Jevgeni Gontšarov ei valinud pimedal ajal sõitmisel kõikidele muudele liiklusoludele vastavat sõidukiirust ja tulemuseks oli ränk avarii, mille tagajärjel sai raskeid kehavigastusi AP(P ). Kohustus kohandada oma sõidukiirus kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud tegu ning kohtu hinnangul põhjustas liiklusõnnetuse ja raske tagajärje just kiiruse vale valik. Kohus on seisukohal, et tõendatud on Jevgeni Gontšarovi tegevuses nii objektiivne kui subjektiivne külg. Rikkudes sõidukijuhina tahtlikult liiklusnõudeid, põhjustas Jevgeni Gontšarov ettevaatamatusest rasked kehavigastused AP. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus ja saabunud tagajärje kannatanu AP(P ) tekitatud tervisekahju vahel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. 5 KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Jevgeni Gontšarov on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav Jevgeni Gontšarov on toime pannud KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo. Tema tahtliku käitumise tagajärjel sai raskeid tervisekahjustusi inimene. Jevgeni Gontšarov on varem kriminaalkorras karistatud. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus põhjustab varem või hiljem traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrval seisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja liikluseeskirja rikkumisega teisele isikule tervisekahju põhjustanud autojuhile mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Inimühiskonnas pole suuremat väärtust ja kõrgemalt kaitstud hüve kui inimese elu ja tervis. Seaduse järgi mõistetav karistus peab avalikkusele näitama karistuse ähvardusel kaitstava hüve kõrget väärtust ja kaitsma seatud õiguskorda kõigi isikute huvides. Karistusseadustiku § 422 lg 1 näeb sanktsioonina ette ainsa karistusliigina vangistuse kuni viieks aastaks. Arvestades eeltoodut tuleb karistuseks mõista vangistus sanktsiooni keskmises määras, millest 1/3 maha arvatakse. Süüdistatava Jevgeni Gontšarovi puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, st isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Süüdistatav Jevgeni Gontšarov on varem karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude eest, kuid need karistused ei mõjutanud teda edaspidi olema hoolas, tähelepanelik ja õiguskuulekas juht ning liikleja. Ka ei saa kohus jätta tähelepanuta süüdistatava käitumist peale liiklusõnnetuse toimumist, kus Jevgeni Gontšarov lihtsalt lahkus sündmuskohalt tundmata huvi teise autojuhi seisukorra vastu. Süüdistatava käitumisest sündmuskohal nähtub tema ükskõikne ja küüniline suhtumine juhtunusse. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks 6 kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt on Jevgeni Gontšarovi suhtes otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel on võimalik saavutada Jevgeni Gontšarovi suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kohtu veendumuse kohaselt on karistuse mõistmise üld - ja eripreventiivne eesmärk saavutatud, kui süüdistatavale Jevgeni Gontšarovile

§ 238lg 2 kohaselt mõistetud 1 aasta ja 8 kuu pikkusest vangistusest määrata Kar

S § 74 lg 2 alusel koheselt ärakandmisele 1 kuu pikkune vangistus ning vangistus tähtajaga 1 aasta ja 7 kuud jätta tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu kontrollnõuete ja kohustuste täitmisele kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus on veendunud, et kõige paremini saab süüdistatavat mõjutada kriminaalhooldaja järelvalve alla andmisega keskmisest suurema katseaja pikkusega. Kohus arvestab ülejäänud osa vangistusest tingimisi vabastamisel ka asjaoludega, et süüdistatava ülalpidamisel on alaealine laps ning et tal on töökoht. Käesolevast kriminaalasjast tulenevad süüdistataval samuti nii tekitatud kahju kui menetluskulude hüvitamise kohustused, mille täitmine vangistuses viibides muutuks oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Kohus peab veel vajalikuks mõjutusvahendiks lisakaristuse kohaldamist, milleks on tähtajaline juhtimisõiguse äravõtmine. KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 3 aastaks. Jevgeni Gontšarov on enne kõnealust sündmust toime pannud hulgaliselt liiklusalaseid väärtegusid. Nimetatud asjaolu iseloomustab Jevgeni Gontšarovi kui liikluses kiirustavat ja seoses sellega ohtlikku liiklejat. Mootorsõiduki juhtimine pole süüdistatava professionaalne tegevus elatise hankimiseks ega mootorsõiduki juhtimisõigus süüdistatavale vajalik liikumiseks kehalise puude tõttu. Tema puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise ning tema juhina liiklusest kõrvaldamine on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele ning õiguskorra huvides tagab, et süüdimõistetu pikema aja kestel mootorsõiduki juhina liikluses ei osaleks. Seega on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist 1 aastaks. Tsiviilhagi ja menetluskulud Kannatanu AP(P ) esitas tsiviilhagi nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus on seisukohal, et kannatanu poolt esitatud hagi varalise kahju nõudes kuulub rahuldamisele täielikult, ka süüdistatav ei vaidle vastu nimetatud kahju hüvitamise kohustusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles üle, et kannatanule on tekkinud varaline kahju saamata jäänud töötasu näol. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb kahjustatud isikule isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada 7 kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et APil (P ) tekkis varaline kahju Jevgeni Gontšarovi poolt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Varalise kahju suuruseks on 22 086 krooni (1411.55 eurot) (tl. 121). AP(P ) poolt esitatud tsiviilhagi juurde on lisatud Eesti Haigekassa tõend 08.09.2010.a. nr 5014/1179490, mille kohaselt maksti AP perioodil 01.11.2009 kuni 31.03.2010.a. ajutise töövõimetuse hüvitist kokku summas 8982.00 krooni ning nimetatud summa väljamaksmist tõendavad töövõimetuslehed nr 1005455, 10025309, 10025767, 10026060 ja 10026380. Samuti on kohtule esitatud töölepingu nr 267 lisa 22.01.2007, mille kohaselt A P i põhipalk alates 01.01.2007.a. on 9500.00 krooni kuus (tlk 123-129). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud tsiviilhagina varalise kahju väljamõistmine summas 22 086 krooni (1411.55 eurot) s.o saamatajäänud töötasu. Kannatanu AP(P ) on esitanud nõude 200 000 (12 782.33 eurot) krooni ulatuses mittevaralise kahju hüvitamiseks (tlk 110,111). VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Vastavalt VÕS § 134 lg 5 mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles üle, et AP(P ) on tekkinud tervisekahju. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-ekspert A V eksperdiarvamusest nähtub, et A P tuvastati parema puusanapa murd, parempoolne häbemeluu ülemise haru murd, kopsude põrutus (koos osalise parempoolse õhkrinnaga), peapõrutus, ulatuslikud verevalumid vasakul oimu piirkonnas, kaelal, vasaku õlaliigese ja õlavarre piirkonnas ning mõlemal pool kubeme piirkonnas ning nahamarrastused paremal pool kubeme piirkonnas ja paremal põlvel. Tervisekahjutused ei ole eluohtlikud, kuid nad põhjustavad pikaajalise tervisehäire kestusega üle 4 kuu ja et tuvastatud tervisekahjustus on põhjuslikus seoses 01.11.2009.a toimunud liiklusõnnetusega (tl. 92). Hagiavalduse kohaselt ei tohtinud AP(P ) peale haiglast väljasaamist 2 kuud liikuda. Õnnetuse tagajärjel ei julgenud ta alguses enam autoga sõita ega ka autos viibida. See hakkab küll vaikselt leebuma, kuid hirmud on endiselt. Vigastused annavad veel valuna tunda. Vigastuste tagajärjel ei saa enam jooksmas käia nagu varem. Samuti on tal raske magada, esinevad hirmud ja õudusunenäod (tl. 111). Kohtu hinnangul tähendab see kannatanu elukvaliteedi langust. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid (nt millised vigastused isik liiklusõnnetuses, kui pikk oli töövõimetuse periood, kui keerukad operatsioonid tuli teha tema tervise taastamiseks, kas tekkisid püsivad tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, 8 kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Lahendis nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Jevgeni Gontšarov on kohtuistungil tunnistanud kannatanul kahju tekkimist ning on valmis selle ka hüvitama. Kannatanu poolt esitatud nõue 200 000 krooni (12 782.33 eurot) on temale aga käesoleval ajal ülejõu käiv ning ta on nõus tasuma 50 000 krooni. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et süüdistatav võttis peale õnnetust kannatanuga ise ühendust eesmärgiga kohtuväliselt kokku leppida liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamises. Kuna käeoleval ajal on Jevgeni Gontšarovil olemas töökoht, kuid tegevusvaldkonnas, millega tema ettevõte tegeleb - ehituses - on rasked ajad ning tema ülalpidamisel on ka pere, siis ei ole kohtu hinnangul reaalne nõutud summa väljamõistmine, nagu ka kannatanul hüvitise kättesaamine. Kuna kahju tekitanud isikut mittevaralise kahju hüvitamisega ei või oluliselt kahjustada kohustatud isiku elukvaliteeti, peab kohus seega põhjendatuks Jevgeni Gontšarovilt välja mõista AP(P ) kasuks mittevaraline kahju summas 6391.16 eurot (100 000 krooni).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Jevgeni Gontšarovilt välja mõista

§ 179

lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 417.03 eurot,

§ 175

lg 1 p 3, 5 alusel isiku ekspertiisi kulud 84.11 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi kulud 457.67 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 8.33 eurot ja sõiduki teisaldamise kulud 105.55 eurot. Kohtunik 9 10