MS § 310-1 alusel kohaldada Olev Frošile lähenemiskeeld kannatanu HLsuhtes tähtajaga kaks aastat. Keelata Olev Frošil viibida kannatanu HL elukohas Tallinnas, XXXja töökohas Maardu ,XXX; läheneda kannatanu HL avalikes kohtades ligemale kui 100 meetrit ning suhelda kannatanuga kirja ja telefoni (telefonikõned, sõnumid) teel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLAUD JA KOHTU SEISUKOHAD Harju Maakohtu 13.jaanuari 2010 otsusega tunnistati Olev Froš süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud karistust täitmisele, kui O.Froš ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas (Tallinn, XXX); ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
MS § 3101 alusel kohaldati O. Frošile kahe aastane lähenemiskeeld kannatanu HLsuhtes. Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2010.a. otsusega jäeti muutmata. Harju Maakohtu 13.01.2010.a. otsus Riigikohtu
lg 1 kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. O. Froš on süüdi tunnistatud kannatanule tervisekahjustuse tekitamises. EV põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele, mis tähendab isiku õigust valida suhtlusringkonda. Kannatanut ähvardav isikuõiguste rikkumise tõenäosus edaspidi on äärmiselt suur, kuna kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt on O. Froši poolsed ähvardused olnud järjepidevad ning jätkunud kriminaalmenetluse ajal ning peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Kokkupuuted O. Frošiga on päädinud politsei kutsumisega. Seetõttu leiab kohus, et lähenemiskeelu kohaldamine on vajalik. Kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist võimaldab ära hoida keeld viibida kannatanu elu- ja töökohas, suhelda temaga kirja ja telefoni (telefonikõned, sõnumid) teel ning läheneda kannatanu HL avalikes kohtades ligemale kui 100 meetrit. Lähenemiskeelust tulenevad piirangud ei riiva O. Froši õigusi rohkem kui see on vajalik keelu eesmärgi saavutamiseks. Eeltoodu alusel on põhjendatud kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetud O.Frošile lähenemiskeeldu
keelata O. Frošil viibida kannatanu elu- ja töökohas, suhelda temaga kirja ja telefoni (telefonikõned, sõnumid) teel ning läheneda kannatanu HL avalikes kohtades ligemale kui 100 meetrit, mis ei ole süüdimõistetut koormav. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähenemiskeelu kohaldamine kaheks aastaks. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.