Obsah (5)

§ 4§ 3§ 5§ 26§ 6

Väärteoasi nr.4-10-3930 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 04.04.2011.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Karine Vartla kaitsja: Helina Luksepp juuresolekul menetlusaluse isiku: HÕ osavõt

§ 4

lg 2 p 14 on vallavolikogu esimees ametiisik.

§ 4

lg 2 p-des 1-28 nimetatud ametikohti täitvaid isikuid käsitatakse ametiisikutena tulenevalt ametikohast ja nende puhul ei ole vajalik eraldi tuvastada ametiseisundit

§ 3

lg 2 mõttes.

§ 5

lg 1 kohaselt on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. KOKS § 22 lg 1 p 22 järgi kuulub volikogu ainupädevusse otsustamine volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitiste suuruse ja maksmise korra üle ning KOKS § 22 lg 1 p 35 järgi vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine. HÕ, kehtestades õigusvastaselt 14.01.2010.a käskkirjaga rahalised piirmäärad mobiiltelefoni kasutamisel, s. h vallavanemale 18 000 kroonise ja vallavolikogu esimehele ehk iseendale 16 000 kroonise piirmäära, kasutas ametiseisundit omakasu saamise eesmärgil. 01.10.2010.a vastusest järelpäringule nähtub, et perioodil 01.02.2010.a-31.08.2010.a on HVtelefonikõnede eest tasunud 5176,67 krooni. Allkirjastades 14.01.2010.a sellise regulatsiooniga käskkirja 2, tegi menetlusalune isik õigusvastase toimingu, millega eksis

§ 5lg 1 vastu.

Ametiisikul on keelatud

järgi toime panna korruptiivseid tegusid. 14.09.2010.a on koostatud käskkiri nr 20, millega tunnistati kehtetuks 14.01.2010.a välja antud käskkirja nr 2 ``Mobiiltelefoni kasutamise kulude hüvitamise piirmäärad`` punkt 1, aga see asjaolu ei tee olematuks varasemat väärteo toimepanemist. Seega HÕ rikkus käskkirja nr 2 kehtestamistega

§ 5

lg 1, § 6 lg 1, millega pani toime

§ 26`5 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteomenetluses on kogutud nii õigustavad kui ka süüstavad tõendid.

§ 26

`8 lg 4 kohaselt arutab

§ 26`5 sätestatud väärtegu kohus.

Tulenevalt VTMS § 71 lg 1 kui väärteoasja arutamine allub maakohtule, saadab kohtuväline menetleja 20 päeva möödudes pärast menetlusaluse isiku või tema kaitsja poolt väärteoprotokolli koopia kättesaamist väärteotoimiku, esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalid asja arutamiseks maakohtule. Seega on põhjendatud käesoleval juhul toimiku edastamine Harju Maakohtule väärteoasja arutamiseks. HÕ ei võtnud 14.01.2010.a.

§ 26`5 lg.

1 ettenähtud väärteo toimepanemist omaks ning andis kohtuistungil järgnevaid ütlusi. Ta selgitas käskkirja nr. 2 kehtestamist sellega, et on tavaline piiride ja piirmäärade kehtestamine, et piirata teatud teenuse piiramatut kasutamist. Kui piire kehtestatud ei ole, siis astutakse piiridest üle ja telefoni võidakse kasutada lõputult. Käskkirjas on tegemist piirmääradega. Nädal aega enne oli eelarve arutelu, kus teda kohal ei olnud. Kohal olid abivallavanem VV, volikogu aseesimees SRja volikogu esimehe abi SM. Kuna tegemist oli mitte volikogu komisjoniga, vaid oli valitsuse ja volikogu ühine koosolek, siis tema andmetel seda ei protokollitud, vaid eelpool mainitud isikute otsustamise ja hääletuse tulemusena. Kõik käskkirjad, mida volikogu esimees allkirjastab, kontrollitakse just õigusjuriidilise poole pealt valla kantseleis vallasekretäri või vallajuristi poolt. Eelpool juba mainitud, vaatas selle käskkirja juriidilise poole üle enne tema poolset allkirjastamist vallakantselei. Volikogu esimees ei vormista ühtegi käskkirja ilma, et õiguslikku poolt ei oleks kontrollitud. Tema teada oli vallavanema piirmäär väiksem. Ta peast numbreid ei mäleta, sest ta koosolekul ei viibinud. Ei ole volikogu esimehe asi teada vallavanema telefoniarve piirmäära. Sellega tegelevad teised, kes leiavad sobiliku piirmäära. Temale oli see üllatus, kuna tema seda dokumenti ette ei valmistanud, selleks olid pädevad inimesed. Vallakantselei ka ise taipas ja möönis, et see oli viga ja seepärast sai käskkiri tühistatud ja tehtud käskkiri, mis puudutas ainult volikogu telefonide piirmäära. Mis puudutab volikogu liikmeid ja kantselei töötajaid, siis on need samad, mis käskkirjas kirjas, kuid vallavanema piirmäära menetlusalune isik küll ei tea, kuid selle saab välja uurida. Temale teadaolevalt on eraldi käskkiri vormistatud volikogu liikmete jaoks. Ta luges käskkirja läbi. Ta loeb läbi kõik käskkirjad, mis ta allkirjastab. Revisjonikomisjon on loodud selleks, et pöörata tähelepanu puudustele ja nõrkustele, mis on tekkinud seaduse valesti või teisiti tõlgendamist ja aru saamisest. Tegelikult on ju revisjonikomisjonis liikmete seas inimesi, kes ei ole juriidilise haridusega. Kas võtta kõike kui korrektset ja juriidiliselt pädevat, on juba teine küsimus. Harku valla põhimäärus ja „KOKS“ sätestasid, milliseid käskkirju oli menetlusalusel isikul volikogu esimehena õigus kehtestada. Tema õigus ja kohustus on käsutada ja kasutada volikogu eelarve piirides olevaid rahalisi vahendeid. Nüüdseks on HV koosseisus struktuuri üksusena moodustatud kantselei. Loodi selleks, et korrastada volikogu komisjonide tööd. Sest selline võimalus kantseleil luua oli juba varem 2 otsusega vastu võetud, kuid seda ei oldud mehitatud. Nüüd viimase volikogu otsusega kuulutati välja konkurss kantselei juhi kohale. Tema kasu seatud piirmäärast saanud ei ole. Tegemist on vallale kuuluva telefoniga ja -numbriga, mis oli vallakantselei poolt saadetud vastuses kirjas. Volikogu juhtimiseks vajalike kõnede eest määratud piirmäärade piires on need hüvitatud. Tema enda isiklikuks telefoniks see ei ole, vaid see on valla telefon, millega tehakse valla huvides tööd. Olles eelnevalt maininud, pandi need numbrid paika ühel kooolekul, kus tema ei viibinud. Seal kindlasti viibis vallajurist või -sekretär, abivallavanem, volikogu aseesimees, volikogu esimehe abi. Selle koosoleku üks tulemustest oli selliste piirmäärade kehtestamise ettepanek. Üldine otsus on olemas. Kas 2007.a. või 2008.a., neid vaadatakse vahepeal üle, olenevalt, kas on vaja neid suurendada või vähendada. Üldine otsus on kirjalik otsus. Käskkirjas on kirjas hüvitamise piirmäärad. Volikogu esimees üritas seda piirata. Tema ei ole mingit omakasu silmas pidanud ega saanud, vaid käskkirjaga

1. jaanuar 2010.a. nr 2 on üritanud piirata teatud volitusi raha kasutamsel. Kohtuistungil andis tunnistaja DR ütlusi selle kohta, et menetlusalune isik HÕ on temale töökaaslane. DR andis kohtuistungil järgnevaid ütlusi. Menetlusaluse isiku HÕ pädevuses ei olnud 14.01.2010.a. käskkirjaga nr. 2 HVmobiiltelefoni kasutamisel teenistustöö või ametiülesannete täitmisel rahaliste piirmäärade kehtestamine volikogu esimehe abile, volikogu aseesimehele, volikogu esimehele ja vallavanemale. Revisjonikomisjoni otsusega on sellist toimingut võimalik teha volikogul, mitte volikogu esimehel. Revisjonikomisjon ei saa hinnata summasid. Sellele pöörati tähelepanu, et see oli ainuisikuliselt kehtestatud. Summade määra oleks pidanud siis otsustama volikogu. See, kas summad on suured või väiksed, seda ei arutatud ja ta ei oska sellele küsimusele vastata. Tal ei ole selleks pädevust. Harku volikogu revisjonikomisjon on teinud ettepaneku käskkirja nr. 2 tühistamiseks. Fakte ees ei ole, aga ta arvab, et revisjonikomisjoni otsuses oli selline ettepanek olemas. Harku valla põhimääruses ja volikogu töökorras on fikseeritud käskkirjade kehtestamine volikogu esimehe poolt. Vallavalitsuse eelarvest hüvitatakse volikogu esimehe-, volikogu aseesimehe- ja vallavanema mobiiltelefoniga tekkinud kulud. Vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele on revisjonikomisjon seisukohal, et iseendale ei saa määrata piirmäärasid. See on volikogu pädevus, nagu ta enne ütles. Revisjonikomisjon on piirmäära kehtestamiseks ettepaneku teinud, aga seda ei ole võetud volikogu töökorda. Vastavalt eelmisel aastal vastuvõetud töökorrale, on see õigus olemas, et hinnata volikogu ja selle esimehe õigusaktide seadusele vastavust. See on kinnitatud volikogu poolt. Nii palju kui ollakse konsulteerinud sellel teemal, on saadud vastuseks, et see on õiguspärane. Kui see on volikogu poolt kinnitatud, siis on see seaduspärane. Mis on volikogu pädevuses ja mis on esimehe pädevuses. Antud situatsioonis pöörati tähelepanu sellele, et esimees on rikkunud haldusakti vastuvõtmist. Summadest ei räägitud, vaid sellest, kuidas see on vastu võetud. Volikogu liikmed oleksid pidanud oma häältega seda aktsepteerima, 3 siis oleks õige olnud. Kuna see tuli käskkirjaga, siis revisjonikomisjon väidab, et see on tehtud selles mõttes valesti. Tööülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamise korda ei peetud piisavaks, et see on äramärgitud selles korralduses. Seal ei ole juttu telefoni kompensatsioonist. Volikogu otsustab, kas maksab liikmetele nii bensiini kui ka kohalkäimise kompensatsiooni, telefoni kompensatsiooni. Kui jah, siis on see nii. Seda ei tee volikogu esimees ainuisikuliselt. See, mis
2. september oli, ei ole piisav antud temaatikale. Leides, et asi on ebaseaduslik, jäädakse selle juurde kindlaks, mida revisjonikomisjon tol korral otsustas. Ta loodab, et mõningaid valla volikogu kulutusi või arveid ei maksta kuskilt mujalt, kui vallavalitsuse eelarvest või valla valitsuse poolt. Sellel momendil, kui teema oli päevakorras, siis HVei olnud olemas volikogu kantseleid. Tänaseks on ta volikogu poolt moodustatud. Siis volikogu esimehe abi oli see inimene, kes käskkirju ette valmistas. Ta arvab, et koostöös valla juristidega ja kes ise oli vallavalitsuse palgal. Volikogu esimees oma käskkirjaga määras. Oli olemas vallas inimene, kes valmistas ette need paberid praktiliselt. Kui täpselt juriidiliselt neid ette valmistati, ei oska ta öelda, sest teda juures ei olnud. Ta ei tea. Ta võib arvata, aga ei oska 100% öelda, kes sellega konkreetselt tegeles. Ta arvab, et tal ei ole pädevust vastata. Kindlasti kõik otsused on tehtud selleks, et oma tööd paremini teha. Ta arvab, et selles mõttes on lihtsalt eksitud seaduse suhtes. Volikogu esimees on oma pädevust ületanud ja ta arvab, et tal ei ole õigust ütelda oma arvamust kasu saamise suhtes, sest ta ei tea sellest. Revisjonikomisjon tegi oma tööd selles valguses, et volikogu esimees rikkus pädevust. Kohtuistungil andis tunnistaja KR ütlusi selle kohta, et on menetlusaluse isikuga omavalitsuse juhtimises kokku puutunud. KR andis kohtuistungil järgnevaid ütlusi. Ta teab seda, et valmistati käskkiri nr. 2 14.01.2010.a., milles vormiga eksiti ja mis hiljem parandati. Käskkirja vormistas valla kantselei. Käskkirjaga kehtestatud piirmäärad piiravad oluliselt kulutusi, samas kui valla eelarves on ettenähtud oluliselt suuremad summad. Selle käskkirjaga pigem piirati kulutusi. Temale teadaolevalt ei ole Harku valla revisjonikomisjon teinud mingeid muid tähelepanekuid või märkusi selle käskkirja kohta peale vormilise puuduse. Temale teadaolevalt ei ole HÕ saanud mingit kasu teistelt isikutelt selle käskkirja vastuvõtmise tõttu. Jah, see on tavapraktika, et vallavalitsus on see üksus, kes hüvitab kõik volikogu määrustega volikogu liikmetele kehtestatud tasud ja hüvitised, kui ei ole moodustatud erandit volikogu kantseleis. Ongi kahetsusväärne, et reguleeriti üle, et oleks asjad veel selgemad. Selleks tegelikku vajadust ei olnud. Volikogu esimehe õiguspädevuses ei olnud käskkirja nr. 2 kehtestamine. Polekski vaja olnud üldse teha sellist käskkirja, mis reguleeriks. Tulenevalt eelnevate aastate praktikast pandi paika käskkirja nr. 2 rahalised piirmäärad. Vallavanema käskkirja alusel toimus enne käskkirja nr. 2 kehtestamist Harku vallavalitsuste ametnike mobiiltelefoniga tekkinud kulutuste hüvitamine. Kui ta nüüd peast meenutab, siis peaks see vallaeelarvevahend olema vallavalitsemise alt. Volikogu eelarve poolt. Hüvitamise protsess toimus arve alusel raamatupidamises. Käesoleval ajal ta täpset summat ei mäleta peast, et mis summas 2010 aastal HÕle kõnede eest hüvitusi tehti. Keegi ei ole saanud kasu käskkirja nr. 2 kehtestamisega. 4 Käskkirjaga nr. 2 kehtestamisega ei ole saanud HÕ korruptiivset kasu. Tema mäletamist mööda ei ole volikogu esimehele enne selle käskkirja vastuvõtmist telefoni kasutamise kulusid hüvitatud. Küsimus ei ole olnud niivõrd kokkuhoius vaid piiramises. Kokkuhoid on suhteline, piiramine on konkreetne. Käskkirjaga kehtestatud piirmäär oli aasta peale. Eelarveaasta ehk kalendriaasta. Piirmäära ületanud summa tasub piirmäära ületanud isik ise. Kui ta räägib ühe kuuga piirmäära täis, siis kõikide ülejäänute kuude kulud tasub ta ise. Igakuiselt hüvitatakse isikule see kulu, kui isik kasutab mobiiltelefoni ja esitab kalendriaasta jooksul, ilma, et see aasta oleks täitunud, raamatupidamisse vastava kuludokumendi. Kulu hüvitatakse siis, kui isik vastava kuludokumendi esitab. Taotleda saab alati ülesannete täitmise eest tehtud kulutuste hüvitamist kui piirmäär on täis helistatud, kuid käskkirja mõte oli see, et lepitakse selles piirmääras kokku. Vallavalitsus ja volikogu. Oli kollegiaalne otsus, et sellised piirmäärad kehtestati. Kuna see piirav käskkiri on tühistatud, siis nüüd saab küsida suuremaid hüvitisi, kui selle 2008 aasta määruse alusel. Kohus, tutvudes väärteoasjas kogutud tõenditega, sealhulgas väärteo protokolliga, menetlusaluse isiku ja tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütlustega ning väärteo protokollile lisatud materjalidega leiab, et tõendatud ei ole HÕ poolt 14.01.2010.a.

§ 26`5 lg.

1 ettenähtud väärteo toimepanemine ning menetlus väärteoasjas HÕ-le

§ 26`5 lg.

1 järgi inkrimineeritava väärteo toimepanemise tuleb lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus juhib tähelepanu sellele, et väärteoprotokollis märgitud teo kirjeldus on niivõrd ebatäpne, et selle alusel pole võimalik võimaliku väärteo sisu kohta tõest infot saada. VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt RKKKo nr 3-1-171-07, p 7). VTMS § 69 lg. 2 p. 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus. Antud juhul viidatakse protokollis HVesimehe 14.01.2010 käskkirjale nr 2, kuid avatakse selle sisu puudulikult ja eksitavalt. Nimelt on protokollis märkimata, et vastavad mobiiltelefoni kasutamisel teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel rahalised piirmäärad volikogu esimehe abile 4400 krooni, volikogu aseesimehele 4400 krooni, volikogu esimehele 16 000 krooni ja vallavanemale 18 000 krooni on kehtestatud ajavahemikule üks aasta - ehk mobiiltelefoni kasutamise piirmäärad teenistus-, töövõi ametiülesannete täitmisel on antud ühe kalendriaasta peale kokku. Väärteoprotokolli kohaselt on mingile päringule (ei selgu, kes päringu esitas) keegi (ei selgu, kes on päringule vastanud) vastanud, et HVon perioodil 01.02.2010.a. - 31.08.2010.a., s.o. 7 kuulisel perioodil tasunud telefonikõnede eest 5 176,67 krooni. Kuid samas jääb väärteoprotokollis selgusetuks, et konkreetselt kellele (kas volikogu esimehe abile, volikogu aseesimehele, volikogu esimehele ja vallavanemale), kui suures ulatuses, mille eest ning millise kuludokumendi alusel on need sumad tasutud. Samas kohus leiab, et väärteoprotokollis oleks pidanud see olema kindlasti ära märgitud. Väärteoprotokoll on aluseks isiku suhtes väärteo tunnustele vastava teo või sellise teo puudumise tuvastamiseks. Seetõttu peab kirjeldatav tegu olema piisavalt määratletud ja selle sisu ka menetluslikult aru saadav ning kontrollitav. Ei menetlusalune isik ega ka kohus ei pea tõendite analüüsimisel ja hindamisel protokolli sisu mõttelises osas täiendama. Väärteoprotokollis kajastatud süüdistus peab olema menetlusalusele 5 isikule üheselt aru saadav ja mõistetav, see tähendab ka seda, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kohtule jääb väärteoprotokollis ka arusaamatuks, et kui HÕ, kehtestades õigusvastaselt 14.01.2010.a käskkirjaga rahalised piirmäärad mobiiltelefoni kasutamisel, s. h vallavanemale 18 000 kroonise ja vallavolikogu esimehele ehk iseendale 16 000 kroonise piirmäära, kasutas ametiseisundit omakasu saamise eesmärgil, siis milles see omakasu saamise eesmärk ja korruptiivne tegu konkreetselt seisnes. Väärteoasjas kogutud tõendid saavad protokolli sisu kinnitada või ümber lükata, mitte aga protokolli sisu asendada ja täiendada. Konkreetses väärteoasjas tuleb väärteomenetlus lõpetada Väärteomenetluse seadustiku VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel, kuna HÕ tegevuses puuduvad väärteo tunnused. Protokolli kohaselt on menetlusalune isik käskkirja nr. 2 kehtestamisega rikkunud

§ 5lg.

1 ja § 6 lg. 1 ning pannud toime

§ 26`5 lg.

1 sätestatud väärteo.

§ 5lg.

1 kohaselt on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud.

§ 6lg.

1 kohaselt on ametiisikul keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine.

§ 26`5 lg.

1 kohaselt karistatakse korruptiivse teo eest, kui sellega kaasnes korruptiivse tulu või muu ebaseadusliku tulu või kasu saamine.

§ 6lg.

1 on deklaratiivne säte ning ei oma otsest regulatiivset toimet.

§ 5lg.

1 rikkumine HÕ puhul seisneb väärteoprotokolli kohaselt selles, et volikogu esimehel puudub õiguspädevus vallavalitsuse rahaliste vahendite kasutamise reguleerimiseks ehk rikkumiseks on käskkirja see osa, mis sätestab mobiiltelefoni kasutamise piirmäära vallavanema suhtes. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi lühendatult Harta) artikkel 7 p. 1 kohaselt peavad ka valitud kohalise esindajate töötingimused võimaldama neil vabalt oma funktsioone täita. Töötingimused peavad võimaldama töökohustuste täitmisel tekkinud kulutuste õiglase rahalise kompenseerimise ning seal, kus kohane, kaotatud töötasu kompenseerimise või tasustamise tehtud töö eest ja vastava sotsiaalkaitse. Seega Harta kohaselt :

1. a)omavalitsuse töötajatele tuleb tagada piisav tasu professionaalse ja kompetentse töö eest;
2. b)valitud esindajatele tasutakse tehtud töö eest või kompenseeritakse kaotatud töötasu, kui see on kohane. Alati tuleks kompenseerida valitud esindajale tööülesannete täitmisel tekkinud kulud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg. 1 p. 19, 21 ja 22 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse järgmiste otsuste vastuvõtmine:
3. a)vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
4. b)volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
5. c)volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine. KOKS § 23 lg. 4 kohaselt volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 6 Osundatud normidest nähtub, et seadusandja peab võimalikuks ja kohaseks seda, et volikogu esimees ja üks aseesimees saavad töötasu või hüvitust ning ülejäänud volikogu liikmed on samuti õigustatud saama tasu volikogu tööst osavõtu korral ning kõigil on õigus saada hüvitust tööülesannete täitmisel tekkinud kulude osas. Volikogu on pädev tasu ja hüvitiste maksmise üle otsustama. HV18.09.2008 määrusega on kinnitatud vallavolikogu liikmetele tasu ja hüvitise maksmise kord, mille § 2 kohaselt oleks volikogu esimehel õigus saada kulutuste hüvitust 2 300 krooni eest kuus ja aseesimehel 1 500 krooni eest kuus. Antud juhul oli volikogu esimehe HÕ 14.01.2010.a. käskkirja nr. 2 eesmärk (mida HÕ kohtuistungil ka ise kinnitas) piirata mobiiltelefoni kasutamisel teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel kulutuste suurust ehk eesmärk oli kokkuvõtlikult valla raha kokkuhoid. Harku valla põhimääruse § 10 p. 5 ja 8 kohaselt on volikogu esimehe töö korraldada muuhulgas volikogu rahaliste vahendite kasutamist ning anda käskkirju volikogu kantselei töö korraldamiseks ja volikogu rahaliste vahendite kasutamiseks. Kohus möönab, et vallavanema hüvitiste osas ei ole õiguslikult korrektne ja on eetilisest küljest lubamatu seada piiranguid volikogu esimehe käskkirjaga. Kuid antud juhul vallavanemale piirangute seadmine ei too volikogu esimehele mingisugust korruptiivset tulu või muud ebaseaduslikku tulu või kasu. Korruptiivne võib olla aga ainult selline põhjendamatu või õigusvastane otsus, mille ajendiks on omakasu. Seega HÕ 14.01.2010.a. käskkiri nr. 2 on küll oma sisult ebaseaduslik (vallavanemale piirangute seadmine) ning eetilisest küljest taunitav (iseendale piirangute seadmine), kuid selle käskkirja väljaandmise ajendiks ei olnud saada korruptiivset tulu või muud ebaseaduslikku tulu või kasu. Seda, et 14.01.2010.a. käskkirja nr. 2 välja andes ei olnud ajendiks saada korruptiivset tulu või muud ebaseaduslikku tulu või kasu, kinnitas HÕ ka ise kohtuistungil. Ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud KRkinnitas kohtus, et HÕ 14.01.2010.a. käskkirja nr. 2 kehtestamisega mitte mingisugust korruptiivset tulu või muud ebaseaduslikku tulu või kasu saanud ei ole. Ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud DRaga ei teadnud, kas et HÕ 14.01.2010.a. käskkirja nr. 2 kehtestamisega sai mingisugust korruptiivset tulu või muud ebaseaduslikku tulu või kasu.

§ 26`5 lg.

1 kohaselt karistatakse vaid sellise korruptiivse teo eest, mis toob kaasa korruptiivse tulu või muu ebaseadusliku tulu või kasu saamise.

§ 5lg.

3 kohaselt on korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel kas: 1) rahalise maksena, 2) kingitusena, 3) loonustasuna, kasuliku vastuteenuse või soodustusena; 4) aktsiate, osatähtede ja muude väärtpaberite samuti osaühingu osade talle tasuta üleandmise või alla nende turuhinna müümise teel; 5) kinnisasja kaasomanikuks, aktsiaseltside ja muude äriühingute osanikuks või aktsionäriks võtmise teel; 6) punktides 1 – 5 märkimata majandusliku või muu kasuna.. Seega esiteks ei ole HÕ toime pannud korruptiivset tegu ning teiseks ei ole HÕ saanud mingisugust kasu. Kasu saamist ei ole kirjeldatud ka väärteo protokollis. HÕ kasutab töökõnede tegemiseks vallale kuuluvat mobiiltelefoni ning on õigustatud seda tegema HV18.09.2008 määruse nr 24 § 2 alusel ning vald on eelarve piires ja valla vara kasutamise korrast lähtudes tasunud kõnede eest. Eeltoodu alusel tuleb lõpetada HÕ suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel HÕ teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 7 Juhindudes

§ 26`5 lg.

1 ja VTMS §-dest 29 lg.1 p.1, sätetest, kohtunik 41 lg.2 , 89, 90, 107 lg.1 p.2 O T S U S T A S: Lõpetada menetlus väärteoasjas HÕ-le

§ 26`5 lg.

1 järgi inkrimineeritava toimepanemise VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. väärteo Välja mõista riigieelarve vahenditest 660.-eurot (kuussada kuuskümmend eurot) HÕ kasuks (elukoht: XXX), viimase poolt OÜ Advokaadibüroole Consensus õigusabi osutamise eest tasutud summa hüvitiseks. HÕ `l esitada Rahandusministeeriumile oma arveldusarve number. Vastavalt VTMS §-le 136 lg.1 ja § 137 lg.1,3 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 8