Väärteoasi nr. 4-10-4187 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-4187 Kohtukoosseis Kohtun

§ 17lg 2 p-st 2).

Kergendava asjaoluna on otsuse tegemisel arvesse võetud puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et isik on lubanud keskkonnale tekitatud kahju hüvitada. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse Andres Puskar, kes palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Niisamuti palutakse kaebuses kiiremenetluse otsuse juurde lisatud keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akti alusel määratud rahalise karistuse tühistamist ning A. Puskarile kantud menetluskulude hüvitamist. Kaebuse kohaselt lasi A. Puskar oma võrgud välja tuua kaaskalastajatel TH ’l ja VS ’il, kuivõrd ta tundis end halvasti, hiljuti oli tal olnud infarkt. Võrkude kaldaletoomisel teatas T. H , et võrgus on 2 alamõõdulist surnud lõhelist. A. Puskar märkis nõuetekohaselt saagi (sh surnud alamõõdulised kalad) kalastamispäevikusse. Kaebuse kohaselt liikus A. Puskar auto haagisele tõstetud võrgukastidega järgmisesse randumispaika, kui teda peatas keskkonnakaitseinspektor E N , kes leidis tema võrgust 2 surnud alamõõdulist kala. Kaebuse kohaselt tegi E. N kaebajale ettepaneku vormistada kiirmenetluse otsus, ning soovitas tal seletuskirja märkida, et tunnistab end süüdi, kahetseb juhtunut ning kohustub vabatahtlikult heastama keskkonnale tekitatud kahju. E. N viidanu, et sel juhul on võimalik väiksem trahv ning kahjusumma määrata. Kaebuse kohaselt tegi A. Puskar soovituse kohaselt, kuna enesetunne oli halb ning soovis asja kiiresti lahendada, kas ootasid teised paadikäru järele. Ka küsinud E. N temalt, ega ta edasi kaevata ei kavatse. Kaebuses leitakse, et A. Puskar pole rikkunud seadust, mille alusel kohtuväline menetleja teda karistas. Kaebuse kohaselt tõid võrgud A. Puskarile kätte teised isikud, ka märkis A. Puskar kalapüügipäevikusse, et võrgus on 2 surnud alamõõdulist kala. Kaebuses on viidatud, et arusaamatu on inspektori selgitus selle kohta, et kalad tulnuks vette tagasi lasta õigeaegselt, jättes selleks tegevuseks õige aja märkimata. Kaebuses on viidatud, et inspektorid ei olnud võrkude väljatõmbamise juures, mistõttu ei ole selge, mille alusel tehti kindlaks, et kaebaja lasi kalade tagasilaskmise aja mööda, arvestades, et A. Puskar ei käinud isiklikult võrke välja võtmas. Kaebuse kohaselt, ei tohi kalu, millel pole elumärke, tagasi vette lasta. Lisaks osundatakse, et kiirmenetluse otsusele lisatud keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise aktis on märgitud kahju tekitamise viisiks „välja püütud ja surnud (toodud maale“. Mistõttu leitakse, et A. Puskari käitumises puudub igasugune õigusvastane tegevus. 20.12.2010.a., 06.01.2011.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et kuna A. Puskar ise kalavõrke välja ei võtnud, ei saa teda ka karistada. Ka olid võrgu väljavõtmisel kalad surnud, merre tagasi neid heita ei ole lubatud, seega talitas A.Puskar õiguspäraselt. 2 Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid istungil, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Leiti, et A. Puskari tegevus on õigesti kvalifitseeritud, ta rikkus Kalapüügieeskirjade § 43 lg.11 (

§ 17lg.2 p.2).

Isikul tuvastati saagi hulgas kaks alamõõdulist lõhet, ning menetlejad viitasid, et EL nõukogu määruse 2187/2005, artikli 15 punkti

1. kohaselt ei tohi alamõõdulisi kalu pardale jätta, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid tuleb viivitamata merre tagasi lasta. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: väärteotoimiku kirjalikke materjale, kohtutoimiku materjale, samuti kuulas üle A. Puskari ning tunnistajad T. H , V. S i ja R. S i. Samuti toimus kohtus asitõendi – videosalvestise vaatlus. Kohtuistungil andis A. Puskar ütlusi selle kohta, et tundis s muse päeval end halvasti ja merele võrke välja võtma läksid tema tuttavad. Võrgud ja paat kuulusid talle ,ka saak anti üle talle. TH ütles talle kohe, et võrgus on kaks surnud kala sees. Ta asetas ka need autosse. Saabunud inspektorid tuvastasid, et kaks surnud kala olid alamõõdulised, ta ei vaidlustagi seda ,kuid leiab, et surnud kalu oli ta l õigus autosse laadida, kuna vette neid visata ei tohi. Tunnistaja Rein S andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta inspektorina viibis kontrollis koos N ga ning kui ta A. Puskari auto juurde jõudis, tegeles E. N tunnistuste võtmisega. Autos nägi ta alamõõdulisi kalu, tegu oli lõhega. Kalad jäädvustati, tehti fotod. Tunnistaja VS andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et käis merel võrke toomas. Kaks võrkudest olid A.Puskari omad. Seal olid võrgus nii surnud kui ka elus kalad. Kalakastid tõstis maha tema paarimees, kes ütles A. Puskarile, et kaks „pulka“ on võrgus. Võrgud anti A. Puskarile. Tunnistaja TH andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et võrgus oli kaks alamõõdulist kala. Nad tõid osa võrke kaldale ja andsid A. Puskari kätte. Kaldal ütles, et kalad on surnud ja tõstis võrgukastid kalda peale. Kohtus toimus ka videosalvestise vaatlus, millise salvestas s muskohal kohtuväline menetleja, millest nähtus, et s muskohal oli autosse tõstetud ka kalakast, mida kattis võrk. Selles kaks kala, milliste osas tuvastati hiljem alamõõdulisus. Asus teistest kastidest eraldi. Salvestisest nähtus, et kast oli kaetud võrguga. A.Puskar kinnitas kohtus, et salvestis on tehtud s muskohal, taustal olev hääl kuulub talle. Kohus avaldas ja uuris järgnevaid kirjalikke materjale: - kiirmenetluse otsust koos lisadega (kohtutoimik t.l.4-7), mille kohaselt karistati Andres Puskar Andres Puskar’it kalapüügiseaduse § 231 lg 1 alusel 10 trahviühiku suuruse rahatrahviga, s.o. summas 600 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt tegeles A. Puskar 02.-03.11.2010.a. kalapüügiga Keibu lahel kalastuskaartide HJR-951226 ja HLS-947221 alusel kahe nakkevõrguga. 03.11.2010.a. pärast võrkude väljavõtmist ja maale toomist, avastati inspektorite poolt, et A. puskar oli jätnud saagi hulka 2 alamõõdulist lõhet (pikkustega
2. l-33 cm, L-37 cm ja
3. l-38cm, L-41cm), mis oleks tulnud õigeaegselt vette tagasi lasta, kontrollimisel olid kalad juba surnud. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus A. Puskar Kalapüügieeskirja § 43 lg 1 nõuet (

§ 17lg 2 p 2).

Kergendava asjaoluna on otsuse tegemisel arvesse võetud puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et isik on lubanud keskkonnale tekitatud kahju hüvitada; - koopiat harrastuspüügi andmete esitamise vormi (tl 6), millest nähtuvalt on Andres Puskar märkinud, et püüdis 2010.a. novembris muuhulgas 2 surnud alamõõdulist lõhet või meriforelli, kaaluga 1,8 kg; - koopiaid kalastuskaartidest (kohtutoimik tl 7), millest nähtuvalt on Andres Puskarile väljastatud kalastuskaardid HLS-947221 ja HJR-951226, kehtivusega vastavalt kuni 12.2010.a. ja 11.2010.a; 3 - menetlusaluse isiku Andres Puskar’i ülekuulamise protokolli (originaalmaterjalid tl 1; kohtutoimik tl 22), mille kohaselt ei saanud ta haiguse tõttu ise merele minna ja võrgud tõid talle välja teised kalastajad, kes informeerisid teda ühes võrgus olnud kahest surnud alamõõdulisest kalast. Ta tõstis kalakasti koos võrguga autosse, et sõita koos paadikäruga paadile vastu. Enda sõnul oleks väiksed kalad võrgust välja võtnud, kui paadikäru oleks olnud paigaldatud. Kalade mõõtmed olid: 1) l-33cm, L-37cm, 2) l-38cm, L-41cm. Ta on tunnistanud, et pani toime väärteo, kuivõrd ei visanud enne auto paigalt liikumist kalasid võrgust merre. Ta on juhtunut kahetsenud ning kohustunud hüvitama keskkonnale tekitatud kahju summas 3000 krooni. Protokolli kohaselt viskas ta protokolli vormistamise käigus surnud kalad merre tagasi. - keskkonnale tekitatud kahju kindlaksmääramise akti (originaalmaterjalid tl 2, kohtutoimik tl 23), millest nähtuvalt tekitas A. Puskar 2 alamõõdulise lõhe püügiga 03.11.2010.a. Keibu lahest kahju kokku 3000 krooni; - A. Puskarit puudutavat meditsiinilist dokumentatsiooni (kohtutoimik tl 28-32), millest nähtuvalt oli A. Puskaril 08.10.2010.a. müokardiinfarkt, ta viibis ravil kuni 13.10.2010.a.. Kohtu järeldused: Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindajate seisukohad, viinud läbi kohtulike tõendite uurimise leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud kaebuse esitaja käitumises KPS § 231 lg 1 koosseisulised tunnused ja õigesti kohaldanud karistamist käsitlevaid norme. Vastavalt KPS 231 lg-le 1, karistatakse muuhulgas kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kalapüügieeskirja (Vabariigi Valitsuse

1. mai 2003.a. määrus nr 144) § 43 lg 11 kohaselt kohaldatakse tursa-, merilesta-, kammelja-, angerja- ja lõhepüügil meres nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 IV lisas sätestatut. Nõukogu määruse 2187/2005 art 15 p-st 1 ei tohi alamõõdulisi kalu pardale jätta, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid tuleb viivitamata merre tagasi lasta. Nimetatud määruse lisast IV (tl 63) nähtub, et lõhe alammõõduks alarajoonis 31 on 50cm, alarajoonides 22-30 ja 32 on selleks 60 cm. Antud juhul, tuleb esmalt lahendada küsimus Andres Puskarile etteheidetava KPS 231 lg 1 rikkumise koosseisupärasusest. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et A. Puskari võrguga toodi maale muuhulgas 2 alamõõdulist lõhet (pikkustega
2. l-33 cm, L-37 cm ja
3. l-38cm, L41cm). A.Puskar ei vaidlusta asjaolu, et tegemist oli alamõõduliste kaladega. Kalade alamõõdulisus on tõendamist leidnud nii A.Puskari, R. S i ütlustega kui ka s muskohal koostatud otsusega, teatisega (t.l.4-7). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kinnitas ta, et oli teadlik võrgus olnud alamõõdulistest kaladest, kuid otsustas neid mitte kohe vette tagasi visata, plaanis seda teha alles pärast autoga paadikäru paikapanemist. Kohtus avaldatud videosalvestisest nähtus, et kalavõrk oli koos kastiga autosse tõstetud, mistõttu tuleb järeldada, et alamõõdulised kalad olid saagi hulka arvatud. Ka nähtus videosalvestiselt ,et need asusid teistest eraldi, olid võrguga varjatud. Tunnistaja R. S i ütlustest nähtub, et kontrollimise ajaks oli A.Puskar juba jõudnud ka autoga edasi liikuda(autos oli kalakast alamõõduliste kaladega). A.Puskar ei ole vaidlustanud, et auto ka edasi oli liikunud. Tunnistaja R. S andis kohtus ütlusi selle kohta, et A. Puskar ütles, et ei viitsi kalu tagasi visata. Eeltoodud tõendid kinnitavad asjaolu, et alamõõdulised kalad olid ümber laaditud, transporditud, saagi hulka arvatud, mitte vette visatud, seega rikutud Kalapüügieeskirjade § 43 lg.1-1 nõudeid ja A.Puskari tegevus leidis õiget käsitlemist, kvalifitseerimist kiirmenetluse otsuses. 4 Eeltoodu põhjal võib kohtu hinnangul üheselt järeldada, et A. Puskar, olles teadlik alammõõdulistest kaladest ning neid transportides, saagi hulka arvates, mitte vette visates rikkus Kalapüügieeskirja § 43 lg 11 nõudeid (koosmõjus EN määruse 2187/2005 art 15 p-ga 1 ning määruse lisaga IV). Kohtu hinnangul pani A. Puskar kõnealuse väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama, et alamõõduliste kalade transportimine, saagi hulka arvamine on keelatud ja sellise kohustuse rikkumine on karistatav. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid antud rikkumise puhul ei esine. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohtuväline menetleja arvesse väärteo puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et isik lubas keskkonnale tekitatud kahju hüvitada. Raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja A. Puskari tegevuses ei tuvastanud. KPS 231 lg 1 võimaldab kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib füüsilisele isikule kiirmenetluses määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühiku ulatuses. Käesoleval juhul kohaldas kohtuväline menetleja rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses, summas 600 krooni, mis jääb karistuse alammäära lähedale. Kohus leiab, et nimetatud kohaldatud rahatrahvi suurus on proportsionaalne, selle määramisel on arvesse võetud kergendavate asjaoludena süü ülestunnistamist, kahetsust ning nõusolekut kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu juhul kui väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel. Kuna väärteootsus on põhjendatud ja tühistamisele ei kuulu, tuleb jätta Andres Puskar’i kaitsja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1; § 133-135; § 155-
4. Merle Parts Kohtunik 5