1-08-12789/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 12.04.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-12789 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kalev KALLARI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kalev KALLARI sünd. 13.05.1969, isikukood 36905132796, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 13.04.2008 ja lõpp 29.08.2012 Jätta Kalev KALLARI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 14.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Kallari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kalev Kallari on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.01.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 8 ja §184 lg.1 järgi ning karistatud 4 - aastase vangistusega. KarS §65 lg.2 alusel suurendas kohus karistust Pärnu Maakohtu 09.05.2002 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava toimepandud kuriteod on vahelduvad: varavastased, isikuvastased, lisandunud ka rahvatervist ohustavad kuriteod. Kinnipeetav on vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras töölt 7 päevaks eemaldamisega, kuna käitus vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt. Kinnipeetav töötab Eesti Vanglatööstuse puidutsehhis. Kinnipeetav on käinud psühhiaatri vastuvõtul. 1 Ajavahemikul 19.05.2010 - 02.06.2010 osales suitsetamisest loobumise nõustamise tugigrupis. Motivatsioon suitsetamisest loobumiseks on madal, kinnipeetav puudus kohtumistelt, vaidles pidevalt, protesteeris ja rikkus korda. Kinnipeetav ei näe probleemi alkoholi tarvitamises ning kavatseb seda jätkata ka vabaduses. Narkootilisi aineid ta enda sõnade järgi vaid proovis ning enam neid tarvitada ei taha. Vabanemise järgselt asub elama vanemate juurde, kuid arvab ise, et vanemate juurde ta ei jää, vaid leiab enda eluaseme. Keskhariduse omandas kinnipeetav Ämari vanglas. Esimest korda viibis kinnipeetav vangistuses 15-aastaselt. Vangistuse ajal on omandanud keevitaja, tisleri ja remondilukksepa eriala. Vangistuses viibides on enamasti töötanud. Vabanemisel töökoht puudub ning selle leidmine elukoha läheduses on ebareaalne. Kinnipeetava enda sõnul ei teinud ta pingutusi töökoha leidmiseks, kuna ei pea vabanemist reaalseks. Toimetulekuoskused on nõrgad, kuid teda on nõus aitama vanemad. Kinnipeetav suhtleb oma vanemate, õe ja endise elukaaslasega, väga tähtsaks peab oma 3-aastast tütart. Kinnipeetav suhtleb kirja teel ka teiste kinnipeetavatega. Kinnipeetav on vanglas viibinud kokku 20 aastat, mille tõttu on tal palju kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Kinnipeetava elustiil on riskeeriv ja hoolimatu, eitab alkoholiprobleeme, kuid on alkoholijoobes pannud toime vägivaldse kuriteo. Motivatsioon programmides osaleda on pigem madal. Kinnipeetav on saanud vabaduses ja ka vanglas psühhiaatrilist ravi. Ilma vajaliku ravita võib kinnipeetav kaotada õiguskuuleka käitumise ja enesevalitsuse, mis võib põhjustada uue kuriteo toimepanemise. Tema enesehinnang on ülemäära kõrgendatud. Kinnipeetav on käitunud äärmiselt impulsiivselt, on ette tulnud enesevalitsuse kaotamist stressisituatsioonis. Kinnipeetav eitab probleemide olemasolu, süüdistab nendes teisi, saamata aru oma süüst. Korduvad kuriteod ja võimetus oma suhtumist muuta annavad alust arvata, et isiku suhtumine ühiskonnanormidesse on negatiivne. Ametiisikutesse suhtub tõrjuvalt, koostööd teeb minimaalselt. Kriminaalhoolduse all olles pani toime uue kuriteo. Kinnipeetav õigustab oma eelnevat kriminaalset käitumist ning ei mõista täielikult rikkumise tõsidust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja leiab, et uue kuriteo sooritamise risk kinnipeetava puhul on suur ja märgib arvamuses, et Tartu Vanglas koostatud riskihinnangu andmetel on kinnipeetaval tulenevalt tema kinnipidamiskohtades viibimisest ligemale 20 aasta jooksul rohkearvuliselt kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, mistõttu on kujunenud teatud kuritegelikud hoiakud. Positiivseks peab kriminaalhooldaja vanemate toetust, kuid samas tunnistavad vanemad, et nad ei ole võimelised teostama järelevalvet kinnipeetava käitumise ja tegemiste üle ning teda mõjutama. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht vanemate juures, töökoha leidmine elukoha läheduses on ebareaalne. Mikitamäe konstaabli hinnangul on vähetõenäoline, et kinnipeetav jääb vanemate juurde elama, konstaabel ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Tartu Vangla ja Viru Vangla riskihinnangul on kinnipeetavat tema ohtlikkuse hindamisel peetud avalikkusele ohtlikuks ja konkreetse täiskasvanu suhtes kõrgohtlikuks. Maakohtu istung Kinnipeetav Kalev Kallari taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et peale eelmist vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega pidas ta katseaja vastu probleemideta. 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas maakohtu istungil kriminaalhooldusametniku ja Viru Vangla seisukohta ning leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal õigustatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas raske rahvatervisevastase I astme kuriteo (narkokuriteo) toimepanemise eest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Harju Maakohtu 13.03.2007 määrusega vabastati kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega 1-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 14.04.2008 vahistamismääruse kohaselt pani ta uued kuriteod toime juba mõned nädalad peale katseaja lõppemist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav on katseaja võimeline läbima nõuetekohaselt ja ei pane vahetult peale selle lõppu taas toime uusi kuritegusid. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ja asjaolu, et tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, võib öelda, et kuritegude toimepanemine ei ole antud kinnipeetava puhul juhuslikku laadi ja kinnipeetav ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks mingeid järeldusi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust, millest 3 on vaideotsusega tühistatud ja 1 kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kuigi kinnipeetava enda seletuste ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral võimalus asuda elama vanemate juurde, nähtub varasemast, et see asjaolu ei takista kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast. Vanemad on ise kriminaalhooldusametnikule vestluse käigus tunnistanud, et nemad ei ole võimelised teostama järelevalvet kinnipeetava käitumise ja tegemiste üle ning teda mõjutama. Seega puudub vabanemise korral kriminaalhooldusametnikul igasugune kodune tugi kinnipeetava resotsialiseerumiseks. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel garanteeritud töökoht. kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on selle leidmine kinnipeetava 3 elukoha läheduses ebareaalne. Arvestades seda, et kinnipeetav on varasemalt karistatud muuhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on reaalne, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav jätkata uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude ohtu suurendab ka kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi kuritarvitamine. Asja materjalide kohaselt ei ole kinnipeetav oma probleemi tunnistanud ja selle vastu vangistuses midagi ette võtnud. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et ta on alkoholijoobes sooritanud vägivaldse teo. Maakohus nõustub käesolevas asjas kriminaalhooldusametniku, Viru Vangla ja prokuröri abi seisukohaga ja leiab, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal on ennatlik. Kinnipeetaval on soovituslik tegeleda enda tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimusega tõsiselt, läbida ravi ja sotsiaalprogramme, võimalusel asuda tööharjumuse tekkimiseks tööle või õppima kutseharidussüsteemis. Kinnipeetava vabanemise tähtaeg on 29.08.2012, seega on tal veelkord võimalus näidata oma tõelist soovi vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4