4-10-802/24

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 22.veebruaril 2011 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-10-802 (väärteoasi 2440,10,000481) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu tõlk Inga Kaljus Väärteoasi kaebemenetluses Olegs Baikovs LS § 74-22 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Olegs Baikovs tunnistati süüdi LS § 74-22 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 12 trahviühikut ehk 720 krooni. Kohtuväline menetleja Olegs Baikovs, isikukood 36301280260, kodakondsus Läti, elukoht: xxx Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Meelis Kaev RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, 133-135 kohus Menetlusalune isik OTSUSTAS: Jätta Olegs Baikovs´i kaebus Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Lea Bärensoni 18.02.2010 otsuse peale väärteoasjas 2440,10,000481 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Edasikaebamise kord. 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 01.03.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 23.03.2011 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 26.04.2011) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 21.01.2010 koostas politseinik Egon Kollo Olegs Baikovsile väärteoprotokolli AB1150784 fakti kohta, et 21.01.2010 kell 11.02 xxx xxx. kilomeetril juhtis O. Baikovs mootorsõidukit teel, kus lubatud kiirus on 50 km/h, kiirusega 70 km/h pluss-miinus 3 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui 17 km/h võrra, millega rikkus LE § 126 p

1. O. Baikovsi tegu kvalifitseeriti LS § 74-22 lg 1 järgi. 18.02.2010 tehtud kohtuvälise menetleja otsusega tunnistati O. Baikovs süüdi LS § 74-22 lg 1järgi ettenähtud väärtegude toimepanemises ka karistati rahatrahviga summas 720 krooni. Kohtuväline menetlejha leidis, et isiku osavõtt väärteost on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning tunnistaja ütlustega. KAEBUSE SISU JA SELLE PÕHJENDUSED Kaebaja leidis, et talle süüksarvatud väärteo toimepanemine ei ole usaldusväärselt tõendatud. Rikkumise tõendamiseks esitati kaebajale kiirusmõõtja, mille ekraanil oli näit 70 km/h, samas ei näita ekraan sõiduki andmeid ega rikkumise aega ja kohta. Kaebaja sõitis kiirusega 50 km/h, mida saab kinnitada autos koos olnud tunnistaja A. Bxxx. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud 18.02.2010 otsus on seaduslik, tugineb usaldusväärsetele tõenditele ja tühistamisele ei kuulu. Süütõenditeks on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, Mõõtmisel lähtuti vastavast metoodikast ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on koostatud korrektselt. Kaebaja leidis, et rikkumine ei ole tõendatud, sest ei ole isegi teada, kus kiirus oli mõõdetud. Ta ei ole nõus, et mõõdeti tema auto kiirust. Mis on mõõtemetoodika, ei ole talle teada. 2 UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik andis ütlusi, et maantell sõidab ta päris tihti, kiirusepiirangutest on teadlik, järgib neid alati. Ei ole reaalne, et ta saaks sõita sel teelõigil üle 50 km/h kiirusega. Sel ajal sõidab selle teelõigul ka teisi autosid. Vastates kohtu küsimusele selgitas menetlusalune isik, et ta ei väida, et mõõdetud oli mitte tema, vaid teise auto kiirust, samas ta nõuab, et talle oleks esitatud talle arusaadav tõend, et mõõdeti just tema auto kiirust. Ei ole välistatud, et 70 km/h võis olla ka tema auto kiirus, kuid talle ei ole see fakt teada. Kiirusemõõtja näit oli talle näidatud. Ta leiab, et politseiautos peab olema videokaamera või tuleb esitada muid kindlaid tõendeid. Ta nõuab tõendeid, et kiirus oli mõõdetud kiirusepiirangu mõjualal mitte enne piirangu märki. Samas ta kinnitab, et politseiauto asukoht oligi poe juures ja sellel teelõigul kehtib kiirusepiirang 50 km/h. Tema auto sõitis Narva poole. Politsei peatas tema autot, kuid kas see oli 50 km või 2 kilomeetri kaugusel, ei oska ta määrata, kuyid poe hoone oli nähtav. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Kxxx Kxxx andis ütlusi, et ta töötas liiklusjärelevalve teostamas koos paarimehega Egon Kollo Tallina-Narva mnt-l
2. kilomeetril xxxl. Nimetatud teelõigul on kiirusepiirang 50 km/h. Poklitseiauto konkreetset paiknemist ta ei mäleta, kuid menetlöusaluse isiku autost sõitis Tallinast Narva poole. Tallinn-Natva mnt
3. kilomeeter on koht, mille ühelt poolt on bussijaam, teiselt poolt pood ja kohnik. Koos autojuhiga oli autos üks meesterahvas reisijana. Kiirus oli mõõdetud kiirusepiirangi ala piirides, sest seal on piirangi ala algus ja lõpp hästi määratlevad. Kohtuistungil tunnistaja ülekuulatud A. Bagrov kinnitas kohtule, et ta sõitis koos O. Baikovsiga Tallinna-Narva maantell. Ta mäletab, et ühes kohas, seal kus on pood, kehtib kiirusepiirang 50 km/h. Ta võib kinnitada, et O, Baikovs vähendas kiirust, ta pidurdas, kuidf milline oli tema ikiirus, ta täpselt öelda ei saa. Menetlusaluse isiku auto sõitis xxx poole. Politseiauto asukoht oli seega paremal poolt poe juures, kohe nurga taga. Neile anti märguande peatuda ja O. Baikovs peatas autot kas umbes 50 m poe asukohast kaugusel. Kiiruse mõõteseadme kasutamise protokollist lk 13 nähtub, et 21.01.2010 kell 11.02 kiirusemõõteseadmega Stalker Dual, millel on taatlustunnistus, oli mõõdetud O. Baikovsi juhitud sõiduki BMW X5 136MLG kiirus. Seade oli testitud viimati kell 08.00, on töökorras. Mõõtmine toimus heal nähtavusel, valgeajal, ilm sademeteta, teekate kuiv. Patrullauto asukohaks märgitud seisis paremal. Mõõtmine ja kiiruse fikseerimine toimus menetlusaluse isiku sõidukiliiklemisel xxx. kilomeetril. Valitud mõõtmise režiim – paigal seistes, eemaldumine politseiautost. Auto liikus üksinda. Kiirus oli mõõdetud umbes 3-4 sekundi kestel. Seadme lugem on 70 km/h. 3 Laienmääramatus on 3 km/h. Ületamine vähemalt 17 km/h. Juhile on näitu tutvustatuid. Tunnistajana on kaasatud K. Karu. Menetlusalune isik tegi protokollile märkuse, et ta ei ole rikkumisega nõus, sõitis kiirusega 50 km/h, kus toimus mõõtmine ei ole talle teada. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED VTMS § 133 p 1-9 näeb ette millised küsimused selgitab kohus kaebuse lahendamisel. Kohus ei tuvastanud kohtuliku arutamise käigus ühtegi asjaolu, mis välistaks väärteomenetlust. Kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega leiab kohus tõendatuks, et 21.01.2010 kell 11.02 xxx. kilomeetril juhtis O. Baikovs mootorsõidukit teel, kus lubatud kiirus on 50 km/h, kiirusega 70 km/h pluss-miinus 3 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui 17 km/h võrra, millega rikkus LE § 126 p
4. O. Baikovsi tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 1 järgi. Liikluseeskiri §
5. Juht ei tohi sõita kiiremini: … 3) liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. O. Baikovsi osavõtt väärteo toimepanemises lubatud kiiruse ületamises on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistajate K. Karu ja osaliselt A. Bagrovi ütluste, samuti osaliselt menetlusaluse isiku enda ütlustega. Menetlsualuse isiku mittenõusolek talle esutatud süüdistusega ei kummuta talle esitatud süüdistust. Kohtu põhjendused tõendite analüüsimisel on järgmised. Esiteks peab kohus vajalikuks vastata eeskätt menetlusaluse isiku väitele, et kiirusemõõtja näidu näitamine ei tõenda rikkumist ja kiirusemõõtja ei fikseeri sõiduki andmeid, mõõtmise aega ja kohta, peaks politseiautos olema videokaamera või muu kindel tõend. Selline menetlusaluse isiku seisukoht on ebaõige ega tugine õigusaktidele. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et tal puudub õigus nõuda, et tema rikkumine oleks tõendatud üknes talle usaldusväärseteks tunduvate teatud liiki tõenditega. Eeskätt kohus toonitab, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on süüteomenetluses lubatud peamine süütõend, mille usaldusväärsusest ei ole kohtul konkreetsel juhtumil alust kahelda. Patrullpolitseiniku ülekuulamise käigus on võimalik kontrollida kiirusmõõteseadme kasutamisega seonduvat. 4 Samuti puudub menetlusalusel isikul õigus nõuda, et tema rikkumine oleks tõendatud ainult ette kindlaksmääratud tõendiliigina- svideoalvestisega. Riigikohtu lahendis 3-1-1-41-06 p 7 on rõhutatud, et „ei näe menetlusseadustik ette, et mingisuguseid faktilisi asjaolusid võiks tõendada ainult kindlat liiki tõendi abil, vaid asjaolu tõendatuse üle otsustab kohtuvälise menetleja ametnik või kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis“. KrMS § 63 lg 1 kohaselt kuuluvad tõendite hulka kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, ekperdi antud ütlus, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu dokument. Liiklusjärelevale teostamise ja kiiruse fikseerimise tulemusena koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on KrMS § 63 lg 1 mõttes lubatud tõend, nimelt „muu dokumend“, mille koostamine ja nõuded on kehtestatud õigusaktiga (Liiklusjärelevalve teostamise kord, selle lisa 1 § 6). Ei ole välistatud ka salvestise tegemine (nimetatud Korra § 22), mis iseenesest ei ole seaduseandja poolt kohustuslikuks tunnistatud. Antud väärteoasjas otsustas kohtuväline menetleja piirduda kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostamisega, jättes rikkumise salvestamata, milles ei näe kohus menetlusõiguse rikkumist. Jättes rikkumise salvestamata võtab kohtuväline menetleja endale riski, et teatud juhtudel võib kirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistajate ütluste kogum osutuda vastuolude kõrvaldamisel ebapiisavaks. Politseipatrull teostas liiklusjärelevalvet koosseisus 2 politseinikku, üks nendest võttis endale kohtuvälise menetleja rolli, üks politseinik on menetlusse kaasatud tunnistajana. Kohtupraktikas on pikaajaliselt eksisteeriv seisukoht, et süüteomenetluses süüteo avastamise juures olnud politseiniku ütlused on lubatud tõend (Riigikohtu lahend 3-1-1-69-05, p 6 ja 7), mille usaldusväärsust tuleb igal konkreetsel juhul kontrollida teiste tõendite kogumiga. Kohus selgitab, et politseinikest tunnistajate ütlustele ei tohi omistada ette kindlaksmääratud jõudu, teisisõnu politseinike ütlused ei ole oma tõendusliku tähenduse küljest eelnevalt kaalukamad või nõrgemad kui menetlusaluse isiku või teise tunnistaja (A. Bargov) ütlused. Kohtupraktikas on korduvalt osutatud KrMS § 61 lg 1, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-82-09). KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt RKKKo nr 3-1-1-127-06, p 6 ja nr 3-1-1-4-07, p 7.1). Tõendeid tuleb hinnata nende kogumis, millele asub kohus alljärgnevalt. Kiiruse mõõteseadme protokolli analüüsimisel et ole kohus tuvastanud ühtegi asjaolu, mis võiks seada nimetatud tõendi usaldusvääruse kahtluse alla. 5 Liilkusjärelevalve käigus võivad politsineikud kontrollida autojuhtide poolt kiiruse režiimist kinnipidamist. Nimetatud õigus on sätestatud Liiklusjärelevalve teostamise korra § 7 lg
6. Alates 01.01.2010 on Liiklusjärelevale teostamise korra (VV 20.02.2001 määrus nr 67) §§ 231-235 aktsepteeritud sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõturite ja kiirusmõõtesüsteemide kasutamist mõõtemetoodika alusel. Mõõtemetoodika on toodud nimetatud määruse lisas
7. Nimetatud lisa § 6 sätestab, et mõõtetulemusi protokollitakse ja on toodud miinimumstandart, mis peab olema kohustuslikus korras protokollis kajastatud. Nimetatud lisa § 7 lg 1 sätestab, et paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadud kiiruse väärtusel 20-100km/h on laiendmääramatus 3 km. Järelikult peamiseks tõendiks, mis kajastab kiiruse mõõtmistulemusi järelevalvemenetluses on nimetatud Korra lisa 1 § 6 alusel koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mida on võimalik süütõendina kasutada ka süüteomenetluses. Kohus märgib, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on koostatud vastavalt Liiklusjärelevalve teostamise korraga kehtestatud mõõte metoodikale. Asjaolusid, millest tuleneks, et mõõtmisel ei olnud järgitud vastavat medoodikat, ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Kiiruse mõõtmisel ja mõõtetulemuste fikseerimisel on järgitud ka ausa menetlemise põhumõtet, nimelt autojuhile on mõõtetulemus ette näidatud ja talle on võimaldatud kanda protokollile oma avaldused ja märkused, mida ta tegigi. Olukorras, kui politseinikul on piisavalt alust arvata, et liiklusjärelevalve käigus avastatakse rikkumine, milles tuleb alustada süüteomenetlust (nimetatud Korra § 36), peavad politsenikud olema valmis viima läbi süüteomenetluse, mille lahutamata osa on süüteo toimepanemise tõendite kogumine. Kohus leiab, et kohtuliku arutamise käigus on kontrollitud ja usaldusväärselt tuvastatud menetlusaluse isiku sõiduauto kiiruse mõõtmise asjaolud, nimelt mõõtmise koht. Mõõtmise koht on kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist õigesti märgitud- see om xxx. Menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et politseipatruul auto seisis tõesti poe juures, tema auto sõitis xxx poole, sellel teelõigul on kiirusepiirang 50 km/h. Tunnistaja A. Bxxx ütlustega on kinnitatud menetlusaluse isiku ütlused, et ta sõitis autos koos menetlusaluse isikuga xxx poole, pood jääb sõidusuuna kohta paremale poole ja selle poehoone nurgal seisiski poltseiauto, kes andis neile märguande peatuda ja O. Baikovs peatus poehoonest kasvõi 50 m kaugusel. Tunnistaja K. Kxxx kinnitas, et mõõtmine toimuski
8. kilomeetril, sel kohal on kiirusepiirang 50 km/h, maanteelt ühele poole jääb bussipeatus, teisele poole pood, menetlusalune isik sõitis Narva suunas. Seega kiirsuse mõõtmise koht on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud mitte ainult maantee kilomeetri täpsusega, vaid ka kõrvutatud mõõtmise asukohas asuvate fikseeritud objektide paiknemisega. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et mõõtmise koht valitakse politseiniku poolt visuaalselt, lähtudes Liiklusjärelevalve teostamise korraga kehtestatud 6 metoodikast. Kiirusmõõtur ei näita ega peagi näitama sõiduki andmeid ega mõõtmise aega ja kohta. Neid andmeid tuvastab mõõtmist teostanud politseinik ja vastavalt metoodikale kannab andmeid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, mis ongi lubatud tõend. Metoodika § 6 p 3 kohaselt, märgib politseinik protokolli selle sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti. Kohus peab taunimisväärseks, et autojuht O. Baikovs ei tunne huvi liiklusalaste õigusaktide vastu ( nimelt avaldas ta, et ei tea mis see on kiiruse mõõtmiose metoodika), sest liiklusalaste õigusaktidega arvestamine ja reeglite täitmine on tema LS 2 lg 1 tulenev kohustus. Nimetatud metoodika sisaldub juba mainitud Liiklusjärelevalve teostamise korra lisas
9. Menetlusalusele isikule selgitab kohus veel, et mõõtmine on õiguslikus mõttes jälgitav, kui on järgitud Mõõteseaduse §-st 5 tulenevad mõõtmise jälgitavuse nõuded. Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Menetlusalune isik ei väljendanud kahtlust mõõtja pädevuses või kas mõõteseade on taadeldud. Ka kohtul ei ole selle kohta kahtlusi. Antud juhtumil kasutatud mõõtevahend on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt taadeldud ja vastav tunnistus olemas ( TTRSS-09/00011). Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise metoodika on sätestatud VV 20.02.2001 määrusega nr 67 „Liiklusjärelevalve teostamise kord“. Selle lisa 1 §-st 4 tuleneb, et sõidukiirust ei ole lubatud mõõta: 1) tunnelis; 2) peeglilt; 3) tugeva vihma- või lumesaju või udu korral; 4) kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid, sealhulgas puid, puuoksi, liiklusmärke või muid objekte; 5) mõõtmise asukohas esineb tugevaid elektromagnetilisi välju, mis mõjutavad kiirusmõõturi tööd. Kohtuliku aruitamise käigus ei ole tuvastatud, et mõõtmise koht, mille paikeneme nö looduses on kohtuliku arutamise käigus kontrollitud ja kindlaks tehtud - TallinnaNarva mnt
10. kilomeeter, Lüganuse vallas, Varja poe juures, oleks metoodikast lähtudes valesti valitud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütluste pinnal leiab kohus, et antud juhul oli mõõtmine täiesti jälgitav Mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes, ehk mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt (Ida Prefektuur EAK tunnistus nr 133 kehtivuse ga kuni 15.12.2011- märigutd kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis), taadeldud mõõteseadmega (taatlustunnistus TTTRSS09/00011- märigutd kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis) ning mõõtmisel ei 7 ole eksitud metoodika järgimisega. Menetlusaluse isiku argument, et talle ei ole mõõtmise asjaolud senini arusaadavad, on paljasõnaline ega tugine tõsiseltvõetavatele argumentidele. Karistus nimetatud väärteo eest on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, milleks on Ida Prefektuur. Kohus leiab, et antud väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõiguse norme. Selle väärteoasja menetlemisel järgiti ka ausa menetlemise põhimõtet. Isikule tutvustati kiirusmõõteseadme näitu ja võimaldati teha protokollile märkusi. Süüteo ilmnemisel jätkati süüteomenetluses, tagades menetlusalusele isikule VTMS § 19 tulenevate õiguste kasutamist. Kohus märgib, et kohtuvälise menetluse käigus tuleks üle kuulata tunnistajana A. Bagrovi, kuid selline puudus ei too kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, sest puudus sai kõrvaldatud kohtuliku arutamise käigus- A. Bagrov on tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud ja tema ütlustele on kohus kohtuotsuse tegemisel hinnangu andnud. Kohus leiab, et O. Baikovs pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja soovib või vähemalt möönab seda. Sõites kiirusepiiranduga 50 km/h teelõigul kiirusega vähemalt 67 km/h, oli O. Baikovs teadlik, et rikub kiirusepiirangut, liikudes edasi sama kiirusega möönas ta rikkumise esinemist ja jätkas seda. Kohus ei tuvastanud O. Baikovsi süüd välistavalid asjaolusid KarS-u
11. peatüki
12. jao tähenduses. KARISTUS Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistati O. Baikovsi LS § 72-22 lg 1 järgi rahatrahviga 12 trahviühikut summas 720 krooni, ehk 48 eurot. LS § 74-22 lg 1 kohaselt võib väärteo eest määrata põhikaristusena rahatrahvi kuni 30 trahviühikut, ehk 120 eurot (1800 krooni). Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et O. Baikovsile on määratud rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast veidi väikselmal määral. LS § 74-22: