4-09-30155 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.september Väärteoasja number 4-09-30155 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Mal

§ 71ja tubakaseaduse § 48 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06.05.2010.

a otsus väärteoasjas nr 4-0930155 Kaebuse esitaja Madleen Areni (ik: 49504201523, elukoht: XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXX X-XX, XXXXX XXXXX XXXXXXX) kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker (Toomas Bekkeri Advokaadibüroo, Lauteri 1 – 19, Tallinn, 10114) Istungil osalenud isikud Alaealise seaduslik esindaja Aave Aren, kaitsja adv. Toomas Bekker ja kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok Lääne Harju Politseijaoskonnas

1. a, Tallinn RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 06.05.
2. a otsus Madleen Areni väärteoasjas nr 4-09-30155 tühistada osaliselt ja nimelt, mõistetud karistuse kandmise osas. Teha uus o t s u s, millega määrata Madleen Arenile mõistetud 15-päevane arest ositi kandmisele ja nimelt iga nädal kahel nädalapäeval – kolmapäeval ja neljapäeval – kuni karistuse täieliku ärakandmiseni.
3. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
4. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Vastavalt 03.12.
6. a koostatud väärteoprotokollile nr AB1031838 (väärteoasi nr 2373,09,006739) viibis M. Aren 05.11.
7. a kell 23.30 ja 06.11.
8. a kell 23.46 Harjumaal, Keilas, XXX XX XX juures ja XXX XX XX juures alla 16-aastase isikuna öisel ajal avalikus kohas ilma täiskasvanud saatjata, pannes sellega toime avaliku korra rikkumise. Samuti sülitas ta korduvalt XXX XX X maja juures maha kolmandate isikute juuresolekul ning ülalmainitud sülitamisega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Kirjeldatud teoga rikkus ta Keila linna avaliku korra eeskirja p 6.17 ja p 6.18 ja pannes sellega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt 03.12.
9. a koostatud väärteoprotokollile nr AB1031881 (väärteoasi nr 2373,09,006476) pani M. Aren 26.10.
10. a kella 20.15 ajal Harjumaal, Keilas, XXXXX XX XX asuvas kaupluses S., inva WC juures, toime avaliku korra rikkumise, kuna sõimas turvatöötajat ebatsensuursete sõnadega teiste inimeste juuresolekul ning eksis ülalmainitud käitumisega üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Kirjeldatud teoga rikkus ta Keila linna avaliku korra eeskirja p 6.18, pannes sellega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt 03.12.
11. a koostatud väärteoprotokollile nr AB1031882 (väärteoasi nr 2373,09,006547) pani M. Aren 28.10.
12. a kella 21.00 ajal Harjumaal, Keilas, XXXXX XX XX asuva kaupluse S. koridoris ja parklas toime avaliku korra rikkumise, kuna viibides kaupluse koridoris möödus ta turvatöötajast teda tõugates ning solvas hiljem turvatöötajat, sõimates ebatsensuursete sõnadega ning eksis ülalmainitud käitumisega üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Kirjeldatud teoga rikkus ta Keila linna avaliku korra eeskirja p 6.18, pannes sellega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt 19.02.
13. a koostatud väärteoprotokollile nr AB1175381 (väärteoasi nr 2373,09,007566) M. Aren 12.11.
14. a kella 18.10 ajal, viibides Harjumaal, Keilas, XXXXXXXX XXX XXX asuvas K., karjus ja ropendas ning loopis teiste keskuses viibinud noorte riideid aknast välja. N. juhataja keeldudele ta ei reageerinud, vaid jätkas oma tegevust. Oma tegevusega häiris M. Aren avalikus kohas teiste sealviibivate isikute rahu, rikkudes eelkirjeldatud teoga Keila linna avaliku korra eeskirja p 6.18 ja pannes sellega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt 19.02.
15. a koostatud väärteoprotokollile nr AB1174755 (väärteoasi nr 2373,09,007505) 12.12.
16. a kella 01.46 ajal viibis M. Aren alaealisena avalikus kohas Harjumaal, Keilas, XXXX XX XX, ilma lapsevanema või täiskasvanud saatjata peale kella 23.00, rikkudes sellega Keila linna avaliku korra eeskirja p 6.17 ning politsei ja piirivalve 2 seaduse § 3 lg 1 p 1 ja § 714 lg 1, pannes kirjeldatud teoga toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt 19.02.
17. a koostatud väärteoprotokollile nr AB1174756 (väärteoasi nr 2373,10,000237) 14.01.
18. a kella 23.40 ajal viibis M. Aren alaealisena avalikus kohas Harjumaal, Keilas, XXXX XX XX, ilma lapsevanema või täiskasvanud saatjata peale kella 23.00 ning eiras tahtlikult politseiametniku Madis Melzari korduvalt antud seaduslikku korraldust „mine koju“, „istu politseiautosse“, mis oli antud õigusrikkumise lõpetamiseks, lähtuvalt politsei ja piirivalve seaduse § 3 lg 1 p-st 1 tulenevast õigusest ja § 714 lg-st 1 tulenevast kohustusest. Kirjeldatud teoga rikkus M. Aren Keila linna avaliku korra eeskirja p 6.17 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lg 1 p 1 ja § 714 lg 1, pannes sellega toime KarS § 262 ja 276 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt 12.03.
19. a koostatud väärteoprotokollile nr AB1175385 (väärteoasi nr 2373,10,000870) 12.02.
20. a kella 20.15 ajal viibis M. Aren alaealisena avalikus kohas Harjumaal, Keilas, XXXXXXXX XXX XXX asuvas K. alaealisena, olles varem tarbinud alkohoolset jooki „Kohvi liköör“. Tal tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,21 mg. Samuti omas ta tubakatoodet sigaretti Next ning eiras tahtlikult politseiametniku Kristy Ruusmaa korduvalt antud seaduslikku korraldust „jää seisma“, „püsi paigal“, mis oli antud õigusrikkumise lõpetamiseks, lähtuvalt politsei ja piirivalve seaduse § 3 lg 1 p-st 1 tulenevast õigusest ja § 714 lg-st 1 tulenevast kohustusest. Samuti kasutas M. Aren ebatsensuurseid väljendeid (lisa 1), millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, rikkudes sellega Keila linna avaliku korra eeskirja p 6.18,

§ 46

, tubakaseaduse § 28 lg 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lg 1 p 1 ja § 714 lg 1, pannes kirjeldatud teoga toime KarS § 262 ja 276,

§ 71ja tubakaseaduse § 48 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Leides, et menetlusalusele isikule tuleb väärtegude eest karistuseks kohaldada aresti, saatis kohtuväline menetleja väärteoasjad väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel maakohtule arutamiseks. Harju Maakohus ühendas eelpoolnimetatud väärteoasjad ühiseks menetluseks väärteoasja numbriga 4-09-
2. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3. Harju Maakohus tunnistas 06.05.
4. a otsusega väärteoasjas nr 4-09-30155 M. Areni süüdi: 26.10.
5. a, 28.10.
6. a, 05.11.
7. a, 06.11.
8. a, 12.11.
9. a ja 12.12.
10. a toimepandud rikkumiste eest KarS § 262 järgi ja mõistis karistuseks aresti 6 päeva; 14.01.
11. a toimepandud rikkumise eest KarS § 262 ja § 276 järgi ja mõistis KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks aresti 5 päeva ning 12.02.
12. a toimepandud rikkumise eest KarS §-de 262 ja 276,

§ 71ja tubakaseaduse § 48 järgi ning mõistis Kar

S § 63 lg 1 alusel põhikaristuseks aresti 10 päeva. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 kohaselt mõistis kohus väärtegude kogumi eest M. Arenile liitkaristuseks aresti 15 päeva. Aresti kandmise alguseks luges kohus M. Areni arestimajja ilmumise või tema kinnipidamise päeva. Kohtuotsusega kohustati M. Arenit ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 01.08.

1. a ja tema arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. 3 M.Arenile karistuse mõistmisel arvesta maakohus teda iseloomustavaid asjaolusid. Karistuse mõistmise alusena arvestas kohus isiku süüd. Kohus arvestas seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kergendavaks asjoluks luges kohus süüteo toimepanemise alaealise poolt. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja ettepanekuga karistuse osas, leides, et karistus peab olema selline, mis avaldab mõju. Selliseks karistuseks antud juhul ei saa olla rahatrahv (mida tasub ema), vaid süüdlasel peaks olema aega enda tegude üle mõelda. M. Arenit iseloomustab ilmekalt asjaolu, et toimepandavad väärteod järkjärgult kasvavad nii mahult kui sisult. Kohtu hinnangul on menetlusalusel isikul tekkinud karistamatuse tunne ja ta kasutab ära kujunenud olukorda, kus sotsiaalkeskuse töötajad teda toetavad. Kuid seda kasutab M. Aren enda tegude õigustamiseks, mitte edaspidise käitumise korrigeerimiseks. Sellistel asjaoludel on karistusena aresti mõistmine põhjendatud. Kaaludes karistusest vabastamist KarS § 87 alusel ja võimalust mõjutusvahendina suunata M. Aren erikooli, leidis kohus, et M. Areni poolt koolikohustuse eiramist ei ole täheldatud. Tegemist on isikuga, kes vajab psühholoogilist abi ja saab psühhiaatrilist ravi ning erikooli saatmine käesoleval ajal (mis eeldab elukoha muutumist) võib mõjuda negatiivselt. Kohus leidis, et antud juhul on põhjendatud karistusena aresti mõistmine, karistuse kandmise ajal on M. Arenil aega oma käitumist korrigeerida ning erikooli suunamist on veel võimalik ja on otstarbekohane arutada vahetult enne õppeaasta algust. Apellatsioon ja selle põhjendused
2. Harju Maakohtu 06.05.
3. a otsuse peale esitas M. Areni kaitsja T. Bekker apellatsiooni, milles ta vaidlustab kohtuotsuse M. Arenile mõistetud karistuse osas ning palub vaidlustatud kohtuotsus tühistada ja vabastada M. Aren karistusest KarS § 87 lg 1 p 2 alusel, allutades ta käitumiskontrollile. Apellatsiooni motiivides märgib kaitsja järgmist. Kohtuotsuse kohaselt raskendavaid asjaolusid M. Areni tegevuses tuvastatud ei ole. Kergendavaks asjaoluks luges kohus süüteo toimepanemist alaealise poolt. Kohus viitab otsuses psühhiaatriakliiniku raviarsti arvamusele, mille kohaselt esineb M. Arenil tundeelu ja käitumishäired, kõrgenenud ärritatavus ja impulsiivsus, vaimne tase on madala normi piires, kontroll oma tegevuse üle on alanenud. Niisuguste asjaolude juures ei olnud aresti kohaldamine alaealisele põhjendatud. Kohtul tulnuks kohaldada KarS § 87 lg 1 p-s 2 ettenähtud mõjutusvahendit – vabastada M. Aren karistusest ja allutada ta käitumiskontrollile. Karistusest vabastamist ja alaealisele ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamist õigustab ka Kristiine Sotsiaalkeskuse 08.03.
4. a kiri nr 1 - 3.1, mille kohaselt M. Aren on täitnud rehabilitatsiooniteenuse kokkuleppeid ja läbinud ettenähtud etapid. Ka väärteotoimikus olevast 22.04.
5. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et M. Areni käitumine on viimasel õppeveerandil paranenud ning et alaealine M. Aren on oma teost aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused. Karistusliigi valikul tulnuks kohtul arvestada ka seda, et toimepandud väärteod ei olnud ühiskonnaohtlikud. Enamik väärtegusid said alguse konfliktist politseiga, kus viimane ei kasutanud oma võimutäiust parimal viisil. 15 päeva aresti all viibimine võib alaealisele M. Arenile põhjustada korvamatud psüühilised tagajärjed. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4
6. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
7. Karistusseadustik eeldab, et vanuses 14 – 18 aastat on isik küll süüvõimeline, kuid tema süüvõime on piiratud. Karistusõigus eeldab nimetatud vanuses alaealiselt arusaamist oma teo keelatusest või võimet oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, kuid see võime on isiku alaealisuse tõttu piiratud. KarS § 87 lõike 1 kohaselt peab kohus piiratud süüvõimega alaealise puhul alati eraldi lahendama küsimuse, kas sellist isikut karistada või ta karistusest vabastada, kohaldades talle KarS §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. Viimane küsimus tuleb kohtul lahendada, arvestades alaealise vaimse ja kõlbelise arengu taset ja tema võimet käituda normipäraselt. Alaealist karistatakse, kui ta teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja sellest arusaamisest tulenevalt loobuma süüteo toimepanemisest. Kui alaealisel selline arusaam teo toimepanemise ajal puudus, tuleks ta karistusest vabastada ja kohaldada talle mõjutusvahendit.
8. Käesolevas asjas on Harju Maakohus alaealise M. Areni karistamise või karistusest vabastamise küsimuse oma otsuses lahendanud, võttes arvesse, et M. Aren on kohtuistungil korduvalt kinnitanud, et on need teod toime pannud ja tegutses sihilikult ning kohtul ei ole tekkinud kahtlust alaealise M. Areni vaimses terviseseisundis. Ehkki, nagu apellant õigesti märgib, viitab maakohus oma otsuses psühhiaatriakliiniku raviarsti arvamusele, mille kohaselt esineb M. Arenil tundeelu ja käitumishäired, kõrgenenud ärritatavus ja impulsiivsus ning tema vaimne tase on madala normi piires ja kontroll oma tegevuse üle on alanenud, arvestas kohus ka psühhiaatri arvamust, mille kohaselt esineb M. Arenil käitumishäire, kuid tal ei puudu arusaam sellest, mis on keelatud. Selles veendus kohus ka vahetult kohtuistungil. Maakohus on põhjendanud M. Areni karistamise vajalikkust ka sellega, et M. Arenit iseloomustab ilmekalt asjaolu, et tema toimepandud väärteod on järkjärgult kasvanud nii mahult kui sisult. M. Arenil on tekkinud karistamatuse tunne ja ta kasutab ära kujunenud olukorda, kus sotsiaalkeskuse töötajad teda toetavad. Seda aga kasutab M. Aren enda tegude õigustamiseks, mitte edaspidise käitumise korrigeerimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus pidanud võimalikuks M. Areni suhtes KarS § 87 lg-s 1 sätestatud mõjutusvahendite kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub Harju Maakohtu otsuse põhjendustega M. Arenile mõistetud karistuse osas ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud nii M.Arenile mõistetud karistusliigi, kui ka selle määra osas.
9. Samas peab kohtukolleegium võimalikuks kohaldada KarS prg. 66 sätteid ja võimaldada menetlusalusel isikul kanda temale mõistetud arest ositi. Kohtukolleegium arvestab siinjuures asjaolu, et M.Aren õpib XXXX XXXXXX XXXX XX XXXXXXXXXXXXXX, kus õppetöö toimub kaks korda nädalas – teisipäeviti ja laupäeviti.
10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse sisuliselt muutmata, kuid teeb selle resolutiivosas täpsustuse mõistetud karistuse kandmise osas. Julia Katškovskaja Malle Preimer Urmas Reinola 5 6