← Eesti

1-05-317/42

Obsah (9)§ 306§ 301§ 175§ 314§ 289§ 296§ 61§ 200§ 310

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2010, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-317 (03259000674) Kohtunik Heli Väinaste Kohtu

§ 306, 309, 310, 311, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista JANEK FJODOROV süüdistuses Kar

S § 199 lg 2 p 4,6,7 järgi. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Janek Fjodorovi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista ERGO EHRBACH süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi

§ 301alusel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Ergo Ehrbachi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jätta kannatanute V U ja R-R K tsiviilhagi vargusega tekitatud kahju osas summas 349 070.90 (kolmsada nelikümmend üheksa tuhat seitsekümmend krooni ja 90 senti) krooni ja Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju osas summas 11 500 (üksteist tuhat viissada) krooni läbi vaatamata.

§ 175

lg 1 p 1, 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Janek Fjodorovi kasuks 121 772 (ükssada kakskümmend üks tuhat seitsesada seitsekümmend kaks) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

§ 175

lg 1 p 1, 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Ergo Ehrbachi kasuks 108 870 (ükssada kaheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

§ 314

p 6 ja Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 1 ja lg 2; § 2 lg 1 ja § 4 lg 2 alusel on Janek Fjodorovil kuue kuu jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist õigus taotleda Rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse esitamisega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist eelvangistuses viibitud 3 päeva (14.10.2003 – 16.10.2003) eest. Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse ärakiri. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. oktoobrist 2010 (seega hiljemalt
  2. novembriks 2010). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav 3 maakohtu kantseleis alates
  3. novembrist
  4. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  5. novembrist
  6. SÜÜDISTUSED Janek Fjodorov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles varem toime pannud varguse,
  7. aasta märtsi lõpus koos kohtu alla andmata isikuga ja Ergo Ehrbachiga pani toime metsavarguse, kusjuures Janek Fjodorov koos kohtu alla andmata isikuga tellis võltsitud dokumente kasutades ja kannatanu V U teadmata metsa ülestöötamise teenuse Xxxx, näidates looduses ette raiekoha selle juhatajale Ergo Ehrbachile, kes omakorda näitas 28.03.2003.a. ette raiekoha harvesterijuht I Sle ja andis käsu teha Kadrina vallas, Xxxxs V Ule kuuluval Xxxx maaüksusel puude raiet, mille tulemusena raiuti ja Janek Fjodorov koos kohtu alla andmata isikuga realiseeris 215,3 tm kuusepalki väärtusega 157 814.90 krooni, 74,3 tm kuusepeenpalki väärtusega 45 545.90 krooni, 54,4 tm kuusepaberipuud väärtusega 19 801.60 krooni, 107,7 tm männipalki väärtusega 71 512.80 krooni, 41,2 tm männipeenpalki väärtusega 26 162 krooni, 14,8 tm männipaberipuud väärtusega 4750.80 krooni, 18 tm kasepalki väärtusega 12 798 krooni, 14,6 tm kasepaberipuud väärtusega 4555.20 krooni, 0,1 tm haavapalki väärtusega 34.20 krooni, 0,5 tm haavapaberipuud väärtusega 89.50 krooni ja 42,9 tm küttepuud väärtusega 6006 krooni, tekitades vargusega V Ule kahju kogusummas 349 070.90 krooni, s.o suures ulatuses. Raiekohtade koristamata jätmisega rikuti keskkonnaministri 09.04.1999.a. määrusega nr. 40 kinnitatud „Metsakaitse eeskirja“ punktide 14 ja 15 sätteid (koristamata jätmine on keelatud ka praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kinnitatud „Metsa majandamise eeskiri“ § 9 sätete järgi), millega tekitati keskkonnale kahju 11 500 krooni. Seega Janek Fjodorov, olles varem toime pannud varguse, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju suures ulatuses, kui see oli toime pandud isikute grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p-de 4, 6 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ergo Ehrbach on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,
  8. aasta märtsi lõpus koos Janek Fjodorovi ja kohtu alla andmata isikuga pani toime metsavarguse, kusjuures Ergo Ehrbach Xxxx juhatajana kindlaks tegemata metsaomanikke ja veendumata raie seaduslikkuses, näitas looduses ette raiekoha ja andis korralduse harvesterijuht I Sle teostada metsaraiet Kadrina vallas, Xxxxs V Ule kuuluval Xxxx maaüksusel, kus raiuti ja töö tellija Janek Fjodorov koos kohtu alla andmata isikuga realiseeris 215,3 tm kuusepalki väärtusega 157 814.90 krooni, 74,3 tm kuusepeenpalki väärtusega 45 545.90 krooni, 54,4 tm kuusepaberipuud väärtusega 19 801.60 krooni, 107,7 tm männipalki väärtusega 71 512.80 krooni, 41,2 tm männipeenpalki väärtusega 26 162 krooni, 14,8 tm männipaberipuud väärtusega 4750.80 krooni, 18 tm kasepalki väärtusega 12 798 krooni, 14,6 tm kasepaberipuud väärtusega 4555.20 krooni, 0,1 tm haavapalki väärtusega 34.20 krooni, 0,5 tm haavapaberipuud väärtusega 89.50 krooni ja 42,9 tm küttepuud väärtusega 6006 krooni, tekitades vargusega V Ule kahju kogusummas 349 070.90 krooni, s.o suures ulatuses. Raiekohtade koristamata jätmisega rikuti keskkonnaministri 09.04.1999.a. määrusega nr. 40 kinnitatud „Metsakaitse eeskirja“ punktide 14 ja 15 sätteid (koristamata jätmine on keelatud ka praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kinnitatud „Metsa majandamise eeskiri“ § 9 sätete järgi), millega tekitati keskkonnale kahju 11 500 krooni. 4 Seega Ergo Ehrbach, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju suures ulatuses, kui see oli toime pandud isikute grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p-de 6 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Kohtuvaidluses prokurör loobus Ergo Ehrbachi süüdistusest KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi.

§ 301

sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Süüdistatav Janek Fjodorov ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kinnitades, et 2002.a. lõpus või 2003.a. algul A H, kes tegeles metsamaade vahendamisega, näitas talle Xxxx maaüksust, pakkudes seda müüa, kuid kuna see oli liiga kallis, siis sinna see jäi. Janek Fjodorov on öelnud seda, et tema tegeles metsaga läbi OÜ Brongen Puit ja seoses metsatööga tundis ta 2002.a. lõpust või 2003.a. algusest Ergo Ehrbachi, kellel oli harvester ja väljaveotraktor. Janek Fjodorovi ütlustest nähtub, et Ergo Ehrbach on osutanud talle teenust Sämi Tagakülas ja Laekvere vallas. Janek Fjodorovi väitel seostatakse teda Xxxx maaüksusel toimunud vargusega sellepärast, et 2003.a. alguses A H küsis temalt raieteenuse tegijaid, et keda soovitada ning tema viis A Hi ja Ergo Ehrbachi kokku. Janek Fjodorov ei ole oma sõnul koos A Higa Xxxx maaüksust kellelegi ette näidanud. Tema A Kd ei tunne. Janek Fjodorov kinnitas, et Xxxx maaüksuselt ei ole tema auto vedanud. Janek Fjodorovi väitel on temal OÜs Brongen Puit olnud 2 metsaveoautot, mingi hetk oli 1 auto ja mingi hetk tuli teine juurde. A A oli tema firmas metsaveoautojuht, sõites Volvoga, kuid siis, kui metsavargus toimus, siis A A ei töötanud, siis polnud seda autotki. Janek Fjodorovi sõnul oli 2003.a. märtsis tema firmal metsaveoautoks Scania ja selle juhiks oli J J. Janek Fjodorovi ütlustest nähtub, et 2003.a. märtsikuus vedas OÜ Brongen Puit ühe autoga Illukalt OÜ Kabala Mets Xxxx maaüksuselt metsamaterjali Kundasse ja Näpile ning kogus oli suur, ligi 2000 tm, kusjuures puhtfüüsiliselt ei olnud võimalik kõrvalt veel teenust teha ja ühe autoga ei jõua nii palju tööd teha. Janek Fjodorovi sõnul on Ergo Ehrbach talle öelnud, et A H oli kogu selle asja taga, et tema organiseeris lepingud ja käskis öelda, et Janek Fjodorov tegi need lepingud. Janek Fjodorovi väitel põhjendas Ergo Ehrbach ütluste andmist tema vastu ja seda, miks ta A Hi kuulas sellega, et ta kartis ja olid vist mingid võlaasjad. Janek Fjodorovi teada oli A Hil 2003.a. märtsis VW Transporter buss, kuid temal rohelist Toyotat ei olnud. Süüdistatav Ergo Ehrbach kinnitas kohtuistungil, et 2003.a. töötas ta juhatajana xxxx, mis tegeles transporditeenuse osutamise ja metsamaterjali ülestöötamisega. Ergo Ehrbachi ütlustest nähtub, et Xxxx teostas metsaraiet Xxxx maaüksusel. Ergo Ehrbachi sõnul sai asi alguse Janek Fjodorovist, kes oli M T käest küsinud, et kas on vaba masinat ja pakkunud tööd kuskile, saades M T kaudu tema või A P telefoninumbri. Metsa ettenäitamine toimus 2003. aastal. Telefoni teel sai kokku lepitud ning Loobu teel tulid temaga kohtuma Janek Fjodorov ja A H sinepi värvi Toyota Avensisega. Ergo Ehrbachi väitel olid metsas korralikud piirisihid sisse raiutud ja ümber langi olid pandud lindid. Ergo Ehrbachi sõnul oli neil juttu metsa ülestöötamisest ja nemad olid nõus seda metsa üles töötama. Ergo Ehrbach ei mäletanud, kes seda jutuajamist vedas, kas Janek Fjodorov või A H, kuid tähtsam oli neist A H, sest tema jooksis nende paberitega. Väideti, et ostja on ära ja tal pole võimalik tulla. Üks neist kahest, kas Janek Fjodorov või A H andis talle koopia metsateatisest, mille peal oli lageraie ja üks osa harvendusraiet ning millel oli märge ka metsateatise registreerimisest, kasvava metsa raieõiguse müügilepingu V U ja A K vahel ja kinnistusraamatau väljavõtte, tööettevõtuleping metsamaterjali ülestöötamiseks sai sel samal päeval metsas tehtud, kusjuures täitmata jäi K pool ja A H pidi minema K juurde allkirjastama seda. Ergo Ehrbachi väitel oli tema nõudnud 5 sinna juurde A K passist koopiat, sest muidu ta ju ei teadnud, kas selline isik oli üldse olemas. Ergo Ehrbachi väitel pidi A H tooma allkirjastatud tööettevõtulepingu ja passi koopia Viitna kõrtsi, mistõttu nad said järgmisel hommikul Viitna kõrtsi ees kokku, aga midagi oli ikka puudu. Seejärel jäi kokkulepe, et A H viib selle paberi töömehe kätte metsa. V S käis sellel veel järel, sõitis kuhugi talle vastu, kuid A Hil ei olnud ikka seda paberit olemas, mispeale tema ütles, et kui seda paberit ei tule, siis panevad nad töö seisma. Ergo Ehrbaci meelest jäi passi koopia toomata, sest vaevalt, et ta ilma lepinguta oleks hakanud tööd tegema. Ergo Ehrbachi sõnul viis A H järgmisel päeval peale lõunat selle paberi tema abikaasa kätte Viitna kõrtsi, kusjuures abikaasa tundis ta ära, öeldes, et on varem politseivormis seda meest näinud. Ergo Ehrbach tunnistas, et tema A Hi varem näinud ei olnud. Ergo Ehrbachi ütlustest nähtub, et kõik dokumendid jäid tema kätte ja tema esitas need politseile. Ergo Ehrbachi sõnul tahtis Janek Fjodorov neid tagasi saada, aga tema ei andnud. Ergo Ehrbachi väitel sai looduses piirid ette näidatud ja metsateatise kaardi järgi sai töid teostatud. Töö kestis 3-4 päeva ja heal juhul tuli sealt 500 tm välja. Ergo Ehrbachi väitel tundis A H muret, et see kogus välja tuleks, aga ei tulnud kuidagi, vastasel juhul oleks pidanud harvendust hõredamaks lõikama. Ergo Ehrbachi sõnul olid metsa väljavedajad V S, V ja V N. Ergo Ehrbach ei tea, kes materjali ära vedas, aga kokkulepe jäi, et materjal veetakse ära ja siis tulevad andmed, kusjuures ülestöötamise hind oli enne kokkulepitud 120 krooni tihumeetri kohta. Ergo Ehrbach tunnistas, et neid andmeid ta ei saanudki enam. Ta ei tea, kes pidi maksja olema, kas Janek Fjodorov või A H. Tema meelest A P rääkis sel teemal A Higa. Ergo Ehrbachi väitel ei tasutud neile midagi, sest siis oli asi juba politseis ja A H ei tunnistanud midagi. Ergo Ehrbachi sõnul jäid nad ilma 50 000 – 60 000 kroonist. Süüdistatava Ergo Ehrbachi ütlustest nähtub, et enne politseisse minekut suhtles ta A Higa, kes väitis, et see on tema ja omaniku vaheline probleem, et omanik on vana inimene ja ei saa asjadest aru. Ergo Ehrbachi väitel soovitas A H tal politseis tema nime mitte öelda, samuti olevat püüdnud A H teda ka Janek Fjodorovi eest mõjutada.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Ergo Ehrbachi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Ergo Ehrbach on kohtueelses menetluses (I kd, tl 166) öelnud, et „Kohapeal autos täitsin ära omakäeliselt tööettevõtulepingu ning selle andsin Fjodorovi kätte, et tema võtab sellele ka tellija allkirja. A Kd mina isiklikult näinud ei ole. Fjodorov põhjendas K puudumist sellega, et teda ei ole praegu kohapeal ning tal ei olnud liikumisvahendit. Samuti andis Fjodorov minule ka K mobiilinumbri, et ma saaksin kontrollida, mina ei helistanud kuna ei tekkinud kahtlust, et midagi korrast ära oleks.“ Ergo Ehrbach väitis kohtuistungil, et avaldatu vastab tõele. Seejärel kinnitas Ergo Ehrbach kohtuistungil vastupidiselt eelnevalt öeldule, et hoopis A H tahtis temalt dokumente tagasi saada, siis kui töö oli tehtud ja raha oli maksmata. Ergo Ehrbachi sõnul tahtis ta tagasi just seda originaali, seda kinnistamisotsust ja raiepiletit ka, sest need tavaliselt ei jää nende kätte, aga seekord jäid, sest neil oli maksmata.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Ergo Ehrbachi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Ergo Ehrbach on kohtueelses menetluses vastastamisel Janek Fjodoroviga (I kd, tl 94) vastanud küsimuse peale, et mis asjaoludel said nad kokku 2003.a. märtsikuu lõpus, et „2003.a. märtsikuu lõpus sain Janekuga kokku Kadrina vallas ühe metsa ääres. Seal Janek pakkus mulle kellegi oma tuttava metsa lõigata. Ta esitas ka paberid metsa kohta. Sain asjast niimoodi aru, et tema pidi antud metsast metsamaterjali ära ostma.“ Ergo Ehrbach kinnitas kohtuistungil, et see vastab tõele. Küsimuse peale, et miks ta ei räägi seal seda, mida täna siin, vastas Ergo Ehrbach, et ta ei teadnud siis Hi nime.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Ergo Ehrbachi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Ergo Ehrbach on kohtueelses menetluses vastastamisel Janek Fjodoroviga (I kd, tl 94) vastanud küsimuse peale, et miks tehti tellimusleping kellegi teisega kui aga 6 metsalõikuse tellis Janek, et „Sellepärast, et metsaraie võõrandamise leping oli tehtud teise inimese nimele, kes pidi olema Janeku tuttav.“ Ergo Ehrbach väitis kohtuistungil, et ta ei tea, kelle tuttav ta oli, sest tema jaoks olid nad koos ja kui 2 inimest räägivad sama juttu, siis kellegi tuttav ta on.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Ergo Ehrbachi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Ergo Ehrbach on kohtueelses menetluses vastastamisel Janek Fjodoroviga (I kd, tl 94) vastanud küsimuse peale, et kes tõi A K dokumendid, et „Need esitas Janek kohe metsa ettenäitamisel.“ Ergo Ehrbach kinnitas kohtuistungil, et K dokumendid esitas Janek Fjodorov ja samas sai tehtud kohe leping.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Ergo Ehrbachi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Ergo Ehrbach on kohtueelses menetluses vastastamisel Janek Fjodoroviga (I kd, tl 95) vastanud küsimuse peale, et kellega ta sõlmis lepingu, et „A. Kga. Mina kirjutasin lepingu valmis, andsin selle Fjodorovi kätte, kes tõi allkirjastatuna tagasi.“ Ergo Ehrbach kinnitas kohtuistungil, et tema mäletamist mööda tõi H selle tagasi. Kui eelnevalt kohtuistungil süüdistatav Ergo Ehrbach ei teadnud prokurörile vastata, et kumb talle need paberid pihku pistis, siis süüdistatava Janek Fjodorovi kaitsja küsimuse peale möönis Ergo Ehrbach, et see võis olla ka A H, sest viimane suhtles temaga rohkem ja kui tal oli tööseisak, siis oli tal Hi kõnedest öö läbi telefon punane, et miks tööd ei tehta. Seda, mida Janek Fjodorov talle rääkis, Ergo Ehrbach ei mäletanud. Ergo Ehrbach põhjendas kohtueelses menetluses Janek Fjodorovi vastu ütluste andmist sellega, et tol ajal ta Hi ei teadnudki. Ergo Ehrbachi väitel ei olevat H teda ähvardanud, vaid oli öelnud, et ei maksa rahasid, temal olid aga kulutused tehtud, ta pidi töömeestele palgad välja maksma ja oli huvitatud sellest, et raha kätte saab.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus süüdistatava Janek Fjodorovi kaitsja taotlusel Ergo Ehrbachi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Ergo Ehrbach on kohtueelses menetluses vastastamisel Janek Fjodoroviga (I kd, tl 95) vastanud küsimuse peale, et millised dokumendid olid ja kelle nimel olid välja antud dokumendid enne raie alustamist, et „Xxxx kinnistu kinnistamisotsus, metsa ostu-müügi leping metsaomaniku ja A K vahel, metsateatis, passikoopia.“ Ergo Ehrbach tunnistas kohtuistungil, et ta ei mäleta, kuidas see asi oli, sest esimesel päeval H jooksis paberitega ja tal jäi midagi toomata, tema aga tahtis, et dokumendid oleksid tema käes.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus süüdistatava Janek Fjodorovi kaitsja taotlusel Ergo Ehrbachi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Ergo Ehrbach on kohtueelses menetluses vastastamisel Janek Fjodoroviga (I kd, tl 94) vastanud küsimuse peale, et kes tõi A K dokumendid, et „Need esitas Janek kohe metsa ettenäitamisel.“ Ergo Ehrbach ei mäletanud kohtuistungil, kas nende hulgas oli passi koopia. Süüdistatav Ergo Ehrbach kinnitas 08.05.2008 kohtuistungil veendunult, et originaaldokumendid on kõik eelmise prokuröri Ave Arnimi käes. Samas on ta 01.09.2006 kohtuistungil öelnud, et originaalid jäid kas uurija või ei tea kelle kätte ja kui ta neid küsis, siis prokurör ütles, et need ei kao kuhugi. Ergo Ehrbach väitis 08.05.2008 kohtuistungil, et politseivaneminspektor Karu tegi originaalidest koopiad ja andis originaalid talle tagasi, kuid Ave Arnim kutsus teda Tallinna tänavale välja vist kokkuleppemenetlusega seoses ja palus need paberid sinna tuua. Ergo Ehrbach tunnistas, et viis need paberid Ave Arnimi kätte, kes palus need tema kätte jätta, sealjuures oli veel jutt, et kas te ei usalda prokuröri. Ergo Ehrbach väitis, et Janek Fjodoroviga võis tal olla üks, maksimaalselt kaks kõnet enne töö algust.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus süüdistatava Janek Fjodorovi kaitsja taotlusel Ergo Ehrbachi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Ergo Ehrbach on kohtueelses menetluses (I kd, tl 80 pöördel) öelnud, et „See võis olla 24. märts 2003.a., kui firmal parajasti tööd ei olnud, tehnika seisis Palmse töökojas, kui mu firma töömees M T, kes elab xxxx, rääkis, et ta naabrimehel on tööd – metsalõikust – pakkuda kuskil Kadrina kandis. 7 Ütlesin M, et olen asjast huvitatud. M helistas Janek Fjodorovile, oma naabrimehele, kes teatas, et kui metsapaberid korda saab, siis helistab tagasi. Sama nädala lõpupoole helistas Janek M tagasi, et paberid on korras.“ Ergo Ehrbach kinnitas kohtuistungil, et ta ei mäleta, kuidas oli, kuid võis ka nii olla, nagu ta eelnevalt rääkis.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus süüdistatava Janek Fjodorovi kaitsja taotlusel Ergo Ehrbachi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Ergo Ehrbach on kohtueelses menetluses (I kd, tl 81) öelnud, et „Toyotas oli keegi veel, kes sõiduautost ei väljunud. Küsisin, et kes tasub metsalõikuse eest. Janek vastas, et tema.“ Ergo Ehrbach kinnitas kohtuistungil, et pigem ikka käis H ka autost väljas. Seda ta ei mäleta enam, aga kindlasti oli tasumise koha pealt kokku lepitud, sest muidu ei oleks ta lõikama hakanud. Kannatanu V U ütlustest 01.09.2006 kohtuistungil nähtub, et selle metsa omanikuks sai ta mõni aasta enne vargust. V U avaldas, et neil olid korteri võlad ja viimases hädas kas 2001.a. või 2002.a. kuulutas ta kahes kuulutuste lehes, millisteks võisid olla Kuldne Börs ja Soov, et soovib kasvavat metsa müüa, mispeale tuli L K neile koju xxxx, küsides temalt luba metsa näitamiseks ühele inimesele. Enne kuulutuste lehte panekut oli tal metsamajanduskava olemas. V U sõnul olevat ta L K öelnud, et sel aastal ta veel ei müü, et hoiab veel. L K oli esimene, kes ütles hinna. V U arvates oli seda vähe, sest tema soovis saada vähemalt 300 000 krooni. V U väitel võttis L K temalt originaaldokumendina kinnistamisotsuse, tuues nimetatud dokumendi kolme nädala pärast tagasi, öeldes, et näitas seda dokumenti kellelegi. V U kinnitusel oli L K ka see, kes teatas talle aprillis, et metsas on lageraie tehtud. V U ütlustest nähtub, et kui kuulutus ilmus, siis oli A H ainuke, kes talle helistas ja osta soovis, pakkudes 210 000 krooni. V U väitel ei ole tema allkirjastanud ühtegi dokumenti, mis annaks õiguse temale kuuluval Xxxx maaüksusel raiet teostada. Tunnistaja L K kinnitas kohtuistungil, et maaklerina otsis ta läbi Kuldse Börsi objekte, mida saaks müüa, kui leidis 2002.a. kuulutuse metsatüki kohta, kus oli ka telefoninumber. L K sõnul võttis ta kontakti ja selgus, et V U tahtis müüa xxxx kinnistut, millel oli 3 ha ümber metsa, soovides saada selle eest kuskil 200 000 krooni, siis üle 200 000 krooni. L K väitel oli tal endal suvekodu seal samas lähedal Xxxxs. L K oli oma sõnul nõus leidma V U metsale ostja. L K väitel V U naaber Xxxxst O S näitas talle selle maa piirid ette. L K ütlustest nähtub, et üheks tema kliendiks, kes selle metsatüki vastu suurt huvi tundis ja kellele ta selle 2002.a. ette näitas, oli A H, kuid hind oli tema jaoks suur. L K avaldas, et temal ei olnud õigust hinda alandada ja siis hakkas A H ise V Ule helistama. L K väitis, et tema ei saanud V U käest originaaldokumente, sai vaid ühe A4 lehe, mis oli tööjoonis kinnistu piiridest ja seal oli ka kinnistu number. See olevat jäänud A Hi kätte. L K võttis omaks, et 2003.a. kevadel sai V U tema käest teada, et metsas on tehtud lageraie. L K sõnul lubas V U tal metsast ära viia autokoorma jagu küttepuid, makstes V Ule 25 tm küttepuude eest 3000 krooni. Tunnistaja A H kinnitas kohtuistungil, et on Janek Fjodoroviga hea tuttav, kuid Ergo Ehrbachi ta nii hästi ei tea. A Hi sõnul tegeles ta 2003.a. omal käel metsamajandusega, viies müüjad ja ostjad omavahel kokku ning saades selliselt kasu. A Hi väitel võis see olla 2002.a., kui ta suhtles lehes olnud kuulutuse pinnalt mitmel korral telefoni teel xxxx elava V Uga, kellel oli Kadrina vallas metsatükk müüa algul hinnaga 200 000 krooni, siis üle 200 000 krooni. A Hi sõnul oli V Ul ka mingi maakler või esindaja, kellele ta helistas ja küsis, et kus see mets asub, saades vastuseks, et tuleb minna Kadrina valda ja küsida andmed. A Hi ütlustest nähtub, et esimest korda otsis ta kaardi järgi ise metsa üles ja teist korda näitas L K seda talle. A H kinnitas, et käis seal metsas 6 korda kindlasti, näidates võis olla 2002.a. ka Janek Fjodorovile piirid ära, sest viimane oli ennegi tema käest mõne tüki ostnud. A Hi väitel olid mingid postid ja visiirid sees, samuti oli L K pannud veel mingid lindid juurde, et piirid oleksid paremini 8 nähtavad. Janek Fjodorov oli vaadanud ka, et raiete järgi ei tule see summa välja. A Hi sõnul oli tal metsamajanduskavast koopia ja maa plaan. A H tunnistas, et lõpetas selle maatükiga tegelemise 2002.a. lõpupoole, sest kõik ütlesid ära ja sinnapaika see jäi. A H väitis, et nimetatud maaüksusel toimunud metsaraiest sai ta teada siis, kui teda politseisse kutsuti. A Hi sõnul tunneb ta A Kd, sest nad on kunagi ühes ja samas külas elanud. A H kinnitas, et sel ajal oli tal xxxx ja valget värvi xxxx buss. A H väitis, et pole mingit metsalõikusega seotud paberit Viitna kõrtsi viinud. A H tunnistas, et ta on kunagi olnud politseinik. Ergo Ehrbachi firmaga on tal olnud kokkupuude siis, kui ta saatis neid Väike-Maarjasse lõikama. A P nimeline isik ei ole käinud tema käest raha küsimas. Tunnistaja M T kinnitas kohtuistungil, et Janek Fjodorov oli xxxx tema naabrimees ja Ergo Ehrbach oli tööandja xxxx. M T väitis, et Janek Fjodorov, kes tegeles metsaga, küsis tema käest, kas nende harvesteridel on tööd, siis oli tööd. M T tunnistas, et andis Janek Fjodorovile Ergo Ehrbachi telefoninumbri.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja M T kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. M T on kohtueelses menetluses (I kd, tl 84 pöördel ja tl 85) öelnud, et „Uuesti kuulsin sel teemal Ergo käest 2003.a. suve hakul. Siis Ergo rääkis, et lank, mille nad Janeku tellimusel olid lõiganud, osutus varguseks. Antud teemal ma ei ole Janekiga üldse rääkinud. Olen teda näinud küll, kuid mis minul temaga rääkida.“ M T kinnitas kohtuistungil, et nii võis olla küll. Tunnistaja A P kinnitas kohtuistungil, et nad on koos Ergo Ehrbachiga Xxxx juhatuse liikmed. A P sõnul tunneb ta Janek Fjodorovi seoses ühe metsatööga 2003.a. aprillis või märtsis, kus nad osutasid Janek Fjodorovile teenust Kadrina või Vohnja pool kuskil. A P sõnul üks nende töömees M T, kes elab xxxx, tuli talle sellest rääkima, et tema naabril Janek Fjodorovil on pakkuda metsaraie teenust. A P väitel juhatas M T teda Janek Fjodoroviga kokku nädal, paar enne langi lõikust. A P mäletas kindlasti seda, et Janek Fjodorov ütles, et mets on sõbra nimel ja sõber tuleb ise ka sinna. Mets oli Vohnja kandis ja seda oli umbes 500 tm. A P sõnul oli hinnaks 120 krooni tihumeetri kohta, mida vastavalt suusõnalisele kokkuleppele lubas Janek Fjodorov ise maksta. A P ütlustest nähtub, et tema pidi ära sõitma Hiiumaale, andes Janek Fjodorovile Ergo Ehrbachi kontaktid ja siis võtsid nad omavahel ühendust, käies seda tükki vaatamas. A P tunnistas, et arve pidid nad saama Janek Fjodorovi käest kui kõik on müüdud ja arve aluseks pidid olema vastuvõtupunkti aktid. A P kinnitas, et A H tõi paberid nende traktoristi kätte. A P mäletas, et kui tuli kaebus, et traktoristid läksid pidutsema ja tööd ei tehta, siis oli Janek Fjodorov helistanud ja andnud A Hi telefoni numbri. A P teadis öelda, et reedel sai viidud transport sinna ja pühapäeva õhtuks oli lõikus läbi. A P kinnitusel sai ta ühel korral kokku Janek Fjodoroviga ja rohkem kui 2 korda sai ta kokku A Higa, sest raha ei tulnud, kuid A H oli öelnud, et tema pole Janek Fjodorovi käest raha saanud. A P tunnistas, et raha küsimisel toetus ta harvesteri lugeja andmetele, mis oli kas 513 või 530 tm. A P teada toimus materjali väljavedu öösel ja Ergo Ehrbach oli mingit valget Sisu näinud. A P põhjendas seda, miks ta kohtueelses menetluses üksnes Janek Fjodorovist rääkis sellega, et Janek Fjodorovi käest oli rohkem alust raha saada, sest tema nagu organiseeris seda, tema pakkus tööd. A P väitis, et kohtueelses menetluses oli A Hist kindlasti juttu. Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil, et elas 2003.a. xxxx, H A ta ei tunne ja aadress xxxx ei ütle talle midagi. Tunnistaja A K sõnul on tal olnud 4-5 passi ja esimese passi kaotas ta kas 1995.a. või 1996.a. kui ta elas xxxx. Nimed Janek Fjodorov ja Ergo Ehrbach ei ütle talle midagi, kuid A Hi ta tunneb, sest kui ta elas xxxx, siis nende naaber oli A Hi tädi. A K väitis, et viimasest kohtumisest A Higa on üle 10 aasta möödas. A K teada oli A H politseinik. A K kinnitas, et talle ei ütle midagi nimi V U, nad ei ole kohtunud, samuti ei ole ta kohtunud L Kga. Prokuröri taotlusel ja juhindudes

§ 296

lg 1 avaldas kohus kasvava metsa 9 raieõiguse müügilepingu (I kd, tl 46-48), mille kohta A K avaldas, et ei ole teinud sellist lepingut ning tema allkiri seal küll ei ole. Prokuröri taotlusel ja juhindudes

§ 296

lg 1 avaldas kohus tööettevõtulepingu metsamaterjali ülestöötamiseks ja vahelattu koondamiseks (I kd, tl 37-39), mille kohta A K avaldas, et ta ei tea seda firmat, ta ei ole xxxx elanud. Prokuröri taotlusel ja juhindudes

§ 296

lg 1 avaldas kohus rahvastikuregistri väljavõtte (I kd, tl 40), mille kohta A K avaldas, et ta ei tunne sellist isikut. Tunnistaja I S kinnitas kohtuistungil, et 2003.a. töötas ta xxxx harvesterijuhina ja töödejuhatajaks oli Ergo Ehrbach. 2003.a. kevadel saatis Ergo Ehrbach teda tegema metsalõikust Kadrina vallas Xxxx maaüksusel, näidates talle piirid ette, mis olid metsas lintidega märgistatud. I S sõnul sai ta Ergo Ehrbachi käest metsateatise koopia, mille kohaselt oli lubatud lageraie ja harvendusraie. I S väitel oli ka mingi töövõtuleping. I S sõnul kestis töö 3-4 päeva, kusjuures mets veeti välja kuskile metsasihile sinna samasse. Üldse lõikasid nad 300-500 tm. I S oma sõnul äravedu ei näinud. Prokuröri taotlusel ja juhindudes

§ 296

lg 1 avaldas kohus metsateatise koopia (I kd, tl 41), mille kohta I S avaldas, et võimalik, et see ongi see sama. I S väitis, et ta ei tunne Janek Fjodorovi ega A Hi. Tunnistaja V S kinnitas kohtuistungil, et oli 2003.a. lühikest aega Ergo Ehrbachi juures tööl metsaväljaveo traktori peal. V S mäletas, et teda toodi treileriga vist Vohnjasse vedama. V Si sõnul Ergo Ehrbach helistas ja ütles, et ta peab Tallinn-Tapa ristmikul saama kokku ühe inimesega, kes tuleb bussiga, et selle langi dokumendid saada. V Si väitel tuli see inimene tööbussiga ja ta nägi, et buss seal seisab ning ta läks ja küsis dokumente. V Si sõnul tuli see inimene bussist välja ja hakkas dokumente otsima, kuid ei leidnud, mispeale ta helistas Ergo Ehrbachile, et dokumente ei ole. V Si väitel oli see mees jässakas ja temast pikem. V S tunnistas, et ta läks kohe langile ja hakkas vedama. Sel ajal lõikas harvesteriga V N. V S kinnitas, et lõpuks ikkagi Ergo Ehrbach oli näidanud neid pabereid, sest õhtuks need ikka jõudsid sinna. V Si sõnul lõpetas ta laupäeval varakult töö ja tema töö võttis üle paarimees V N. V S kinnitas, et kui ta öösel vedas, siis paar autot käis, kuid nende juhtidega ta ei suhelnud. Tunnistaja V N kinnitas kohtuistungil, et tema töötas harvesteri operaatorina ja Ergo Ehrbach oli tema tööandja. V Na väitel asus raielank Kadrina vallas Xxxxs 1,5-2 km kaugusel tema majast ja I Slt, kes oli sellel juba lageraiet alustanud, võttis ta öösel vahetuse üle, lõigates 100 tm. Dokumendid raie kohta – kaart ja metsateatis, mis lubas lageraiet ja harvendusraiet ning mingid paberid, mida tavaliselt ei ole, olid traktoris. V N avaldas, et nägi metsaveoautosid, mis jäid eemale. Tunnistaja V N kinnitas kohtuistungil, et ta vedas metsa välja ning tööandjateks olid talle xxxx Ergo Ehrbach ja A P. V N mäletas, et 2003.a. märtsi lõpus langil Kadrina vallas, mis on tema kodu juures Viitna poole 4 km, alustas ta tööd hommikul kui väljavedu oli tehtud minimaalselt, võib olla 0,5 koormat oli välja veetud. V N väitis, et tema nägi vahetuse alguses kahte metsaveorekkat seal ootamas, kuid rekka juhtidega ta ei suhelnud. Tunnistaja A A kinnitas kohtuistungil, et tunneb Janek Fjodorovi, sest töötas OÜ-s Brongen Puit valget värvi metsaveoauto Volvo juhina kuskil 2003.a. mai lõpus või juuni alguses, olles tööl kuskil 3 kuud. A Ai teada oli seal veel ka üks punane Scania. A Ai väitel ta Loobu tee äärest ei ole vedanud. A Aile ei tulnud meelde, et oli kohti, kust ta oleks vedanud välja kümneid koormaid. A Ai väitel ta öösel metsa ei vedanud. Tunnistaja J J kinnitas kohtuistungil, et töötas 2003.a. Janek Fjodorovi juures metsaveoauto juhina. Prokuröri taotlusel ja juhindudes

§ 296

lg 1 avaldas kohus metsamaterjali 10 veoselehe (I kd, tl 119), mille kohta J J arvas, et see on tema täidetud.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja J J kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. J J on kohtueelses menetluses (I kd, tl 97) öelnud, et „Ma ei mäleta, et oleks 2003.a. märtsi lõpus käinud metsamaterjali vedamas Vohnja lähistel. Mulle näidatud metsamaterjali veoselehe koopial nr. 00149 ei ole kirjutatud minu allkiri, see on võltsitud. Veoseleht ei ole ka minu poolt täidetud. Mina ei kirjutanud veoselehtedele niimoodi oma aadressi. Kas ma Illuka kandist olen metsamaterjali vedanud, seda ma ka ei mäleta.“ J J jäi kohtuistungil selle juurde, et äkki ikka on see veoseleht tema käega kirjutatud, sest vahel sai kirjutada sõidu ajal. J J kinnitas, et selle materjali tõi ta ikka sealt, mis kirjas ja kui kuupäevad on veoselehel erinevad, siis teostati ka vedusid erinevatel päevadel. Tunnistaja J K kinnitas kohtuistungil 20.11.2008, et ta on müünud metsamaterjali Janek Fjodorovile ning et Illuka vallas asuval Xxxx maaüksusel on ta teinud raiet mitmel aastal 6-7 aastat tagasi. Prokuröri taotlusel ja juhindudes

§ 296

lg 1 avaldas kohus OÜ Brongen Puit ja OÜ Kabala Mets vahelise lepingu (I kd, tl 101), mille kohta J K avaldas, et all paremas nurgas on tema allkiri ja kuupäev 15.11.2002, lepingu summa vastab tõele. Prokuröri taotlusel ja juhindudes

§ 296

lg 1 avaldas kohus metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu akti nr 12/1 31.03.2003.a. (I kd, tl 106), mille kohta J K avaldas, et all paremas nurgas on tema allkiri ja see akt vastab tõele. Prokuröri taotlusel ja juhindudes

§ 296

lg 1 avaldas kohus metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu akti nr 12/2 31.03.2003.a. (I kd, tl 107), mille kohta J K avaldas, et all paremas nurgas on tema allkiri ja see akt vastab tõele. J K väitis, et on müünud Janek Fjodorovile 3-l korral metsamaterjali.

§ 289

lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja J K kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. J K on kohtueelses menetluses (I kd, tl 99 pöördel ja tl 100) öelnud, et „Rohkem mina kunagi ei Janek Fjodorovile ega tema firmale OÜ Brongen Puit metsamaterjali müünud ei ole. 2003.a. kevadel mina Xxxx maaüksusel enam raiet ei teinud ega ei teinud seal ka keegi teine, olen seda korduvalt kontrollinud. 31.03.2003.a. mina Janek Fjodoroviga mingeid lepinguid teinud ei ole. Mulle näidatud OÜ Brongen Puit ja OÜ Kabala Mets vahelisi metsamaterjali üleandmisivastuvõtmisi pole reaalselt toimunud ning minu allkirjad lepingutel nr. 12/1 ja 12/2 on võltsitud. Miks ta seda on teinud, ei oska põhjendada.“ J K väitis kohtuistungil, et oli segaduses ega mäleta, mis ta uurijale rääkis. Ta möönis, et ei saanud siis võib-olla küsimusest aru. Arved on õiged, osa raha sai ta ülekandega, osa sulas. Tunnistaja J K kinnitas kohtuistungil 29.06.2010, et OÜ Kabala Mets maaüksuselt Illuka vallas tuli puitu ligi 2000 tm ning et see puit, mida OÜ Kabala Mets müüs OÜ-le Brongen Puit oli reaalselt olemas. Kõik summad on OÜ Kabala Mets OÜ-lt Brongen Puit kätte saanud. J K väitel organiseeris Janek Fjodorov väljaveo ja äraveo.

§ 289

lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja J K kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. J K on kohtueelses menetluses (I kd, tl 99 pöördel) öelnud, et „Kõik raiutud metsamaterjal sai korraga laoplatsile välja veetud – kokku 1088 tm ja J. Fjodorovi firmale OÜ Brongen Puit müüdud.“ J K kinnitas kohtuistungil, et ta ei mäleta, mida ta politseile rääkis. J K tunnistas, et rääkis vist ühest arvest. J K arvates maksis OÜ Brongen Puit sularahas, aga ta ei ole kindel. Tunnistaja A E kinnitas kohtuistungil 03.04.2009, et Ergo Ehrbach on tema endine abikaasa. A Ei sõnul töötas ta 2003.a. märtsis OÜ Viitna Kõrts Toidutares klienditeenindajana. A Ei väitel ei tunne ta Janek Fjodorovi, kuid tunneb A Hi, kes elas R Viga. A E kinnitas, et siis kui ta Palmses elas, oli R V tema naaber. A E teadis R Vi juttude järgi, et A H oli politseis ja tegeles ka metsaga. A E väitis, et ühel hommikul, kui ta tööle läks, siis A H ootas kõrtsi ukse taga ja nad vestlesid Ergoga. Varsti peale seda tõi A H mingid paberid ja pani leti peale. Seal oli kellegi passi koopia kõige peal. A H oli palunud, et ta annaks need Ergole edasi. A Ei sõnul oli pabereid rohkem kui üks ja kõige peal oli passi koopia. Tunnistaja A E kinnitas 11 kohtuistungil 12.05.2010, et teda on seoses selle kriminaalasjaga 2004.a. sügisel kas septembri lõpus või oktoobris Rakvere politseis üle kuulatud. A Ei sõnul rääkis ta seda sama juttu, mida siingi on rääkinud. A Ei väitel oli teda üle kuulanud see sama naisterahvas, kes oli üle kuulanud ka Ergo Ehrbachi. Tunnistaja Kaia Koch kinnitas kohtuistungil, et selles kriminaalasjas, kus on süüdistatavad Janek Fjodorov ja Ergo Ehrbach, oli kahtlustatav ka A H, kelle suhtes menetlus lõpetati, kuna ei olnud kindlaks tehtud, et ta oleks selle kuriteo toime pannud. Kaia Koch väitis, et tema koostas selle määruse ja prokurör Ave Arnim pidi selle kinnitama. Kaia Kochi arvates kõik dokumendid pandi kriminaalasja materjalidesse. Kaia Kochi sõnul ei ole põhjust kuulata üle kahtlustatavate elukaaslasi metsaasjades, tema ei ole seda üheski asjas teinud. Kaia Koch jäi selle juurde, et kui ta oleks A Ei üle kuulanud, siis oleks tema ülekuulamise protokoll toimikus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tulenevalt

§ 61lg 2 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Janek Fjodorovile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,6,7 järgi varguses suures ulatuses ja isikute grupi poolt, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 27.10.2010 otsuses nr 3-1-1-57-10 selgitanud kaastäideviimise mõistet. Kaastäideviimise mõistet tuleb sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks valitseb neist tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Teo valitsemine tähendab seejuures koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all hoidmist. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel ehk funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et puude raie süüdistuses tähendatud ajal ja kohas teostas Xxxx, mille juhatajaks oli Ergo Ehrbach. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et Xxxx töömehed langetasid metsa, koondasid metsamaterjali ja vedasid selle välja laoplatsile. Kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendid kogumis ei võimalda aga kohtul teha tõsikindlat järeldust selles, et süüdistatav Janek Fjodorov koos kohtu alla andmata isikuga (kelle all prokurör süüdistuses on tõenäoliselt mõelnud A Hi) talle inkrimineeritava kuriteo toime pani. Olemasolevate tõendite pinnalt, millest kõige olulisemaks on süüdistatava Ergo Ehrbachi kohtueelses menetluses ja kohtulikul uurimisel antud vastuolulised ütlused, ei ole võimalik tuvastada üheselt, et süüdistatav Janek Fjodorov ja A H tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult (grupis). Arvestada tuleb antud juhul ka seda, et tõe rääkimise kohustust süüdistataval ei ole.

§-s 289 sätestatu võimaldab isiku kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldada üksnes vastuolude tuvastamiseks tema ristküsitlusel antud ütlustega, kuid kohtul puudub võimalus sellest tulenevalt tunnistada usaldusväärseks hoopiski kohtueelses menetluses antud ütlused, jättes kõrvale ristküsitlusel saadud ütlused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 21.03.2007 otsuses nr 3-1-1-1-07 p 7.2 öelnud seda, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb 12 nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus jätab tõendiallikana kõrvale süüdistatava Ergo Ehrbachi kohtuistungil antud ütlused selles osas, mis puudutavad süüdistatavat Janek Fjodorovi, sest tal on mitmeid erinevaid põhjendusi, miks ta muutis oma ütlusi võrreldes kohtueelses menetluses antutega, kuid need ei ole kohtu arvates usutavad. Süüdistatav Ergo Ehrbach põhjendas kohtueelses menetluses Janek Fjodorovi vastu ütluste andmist sellega, et tol ajal ta A Hi ei teadnudki ning kui ta oleks rääkinud tõtt, siis ta ei oleks oma raha kätte saanud. Kohtule jääb arusaamatuks see, miks süüdistatav Ergo Ehrbach kui ta väidetavalt A Hi sel ajal ei tundnud, ei andnud ütlusi süüdistatava Janek Fjodoroviga kaasas olnud teise isiku tegevuse kohta. Süüdistatava Ergo Ehrbachi väitel polevat A H teda ähvardanud. Süüdistatav Ergo Ehrbach on korduvalt kohtulikul uurimisel rõhutanud seda, et tema jaoks süüdistatav Janek Fjodorov ja A H tegutsesid koos, suutmata samas isegi kohtulikul uurimisel anda selles osas järjekindlaid ütlusi, et mida siis konkreetselt neist kumbki tegi. Tunnistaja A P on oma ütlustes paljuski edasi andnud süüdistatavalt Ergo Ehrbachilt kuuldut, sest tema koos Ergo Ehrbachiga Xxxx maaüksusel ei käinud, kui sinna tulid süüdistatav Janek Fjodorov ja A H. Tunnistaja A P ütluste usaldusväärust kahandab asjaolu, et temagi põhjendas seda, miks ta kohtueelses menetluses üksnes Janek Fjodorovist rääkis sellega, et Janek Fjodorovi käest oli rohkem alust raha saada, sest tema nagu organiseeris seda, tema pakkus tööd, samuti oli A P kui Xxxx juhatuse liige huvitatud eelkõige sellest, et nende firma saaks metsa ülestöötamise teenuse osutamise eest raha kätte. Tunnistaja M T ei tea anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Süüdistatavat Janek Fjodorovi ei saa seostada ühegi süüdistatava Ergo Ehrbachi poolt politseile esitatud dokumendiga. Süüdistatava Janek Fjodorovi seost tunnistaja A Kga ei ole kohus tuvastanud. Tõendeid selles osas, et süüdistatav Janek Fjodorov organiseeris metsamaterjali äraveo ja metsamaterjali realiseerimise, ei ole. Puuduvad tõendid, et metsamaterjal veeti metsast ära OÜ-le Brongen Puit kuuluvate metsaveoautodega seostamaks nimetatud asjaolu süüdistatava Janek Fjodoroviga. Kannatanu esindaja Uno Luht Keskkonnainspektsioonist on teostanud Ida-Virumaal Illuka vallas asuval Xxxx maaüksusel raiutud kasvava metsa koguste analüüsi (III kd, tl 44-66). Kolme erineva majanduskava takseerandmeid võrreldes ilmneb, et olulised ja suuremad raied Xxxx maaüksuse metsas tehti kahe esimese majanduskava välitööde tegemise vahepeal ehk ajavahemikus 18.09.2001 – 24.10.

  1. Peamiselt raiuti okaspuupuistuid ehk kuusikuid ja männikuid. Arvestades metsakorraldusega määratud kasvava metsa koguseid, ei saa sel ajavahemikul raiutud kasvava metsa tagavara ületada 445 tm. See asjaolu, et süüdistatavale Janek Fjodorovile kuulunud OÜ Brongen Puit samal ajal metsa vedas ja realiseeris, kuid realiseeritud puidukogused võisid mitte olla pärit dokumentides näidatud kohast, ei tähenda seda, et puitu veeti Kadrina vallas Xxxxs asuvalt Xxxx maaüksuselt. Süüdistataval ei lasu kriminaalmenetluses üldist kohustust kõrvaldada tema käitumise osas üles kerkinud kahtlusi. Kriminaalasjas on tõendite kogumiseks kindel kord. Süüdistatav Ergo Ehrbach avaldas kohtulikul uurimisel, et ta esitas kohtueelses menetluses politseivaneminspektor Olav Karule antud kriminaalasjas tähtsust omavad dokumendid, mille pinnalt on käinud asjas põhiline vaidlus. Samas ei ole võimalik kriminaaltoimiku materjalide pinnalt kindlaks teha seda, kuidas need dokumendid on toimikusse saadud (kes esitas ja millal, miks neid dokumente ei ole vaadeldud, asitõendiks tunnistatud). 13 I kd, tl 37-39 – Tööettevõtuleping metsamaterjali ülestöötamiseks ja vahelattu koondamiseks. Sõlmitud A K ja xxxx vahel. Tegemist on dokumendi koopiaga, mille ülaservas on märge: Koopia õige. Esitas E. Ehrbach. Uurija Olav Karu allkiri. Selline märge on ainult dokumendi esimesel lehel. I kd, tl 41 – koopia metsateatisest. Koopia sellest dokumendist on tehtud selliselt, et dokumendi alumisest osast on osa teksti puudu, mistõttu ei ole võimalik välja lugeda täitmise kuupäeva. Tegemist on üldse kinnitamata koopiaga. I kd, tl 42-45 – kinnitusregistri väljavõte. I kd, tl 46-48 – koopia kasvava metsa raieõiguse müügilepingust, kus kasvava metsa raieõiguse võõrandaja oli V U ja kasvava metsa raieõiguse vastuvõtja oli A K. Tegemist on üldse kinnitamata koopiaga. I kd, tl 49 – A K passi koopia. Omaette küsimus on siin see, et originaaldokumente ei ole suudetud kohtumenetluse käigus leida, millised on antud väidetavalt süüdistatava Ergo Ehrbachi poolt prokurör Ave Arnimile 2005.a. enne kriminaalasja kohtusse saatmist. Seoses sellega on Riigiprokuratuur läbi viinud teenistusliku juurdluse ja prokurör on kohtule esitanud teenistusliku juurdluse kokkuvõtte 01.08.2008 (III kd, tl 67-69). Kriminaalasjas saadeti süüdistusakt Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt kohtusse 06.07.
  2. Süüdistusaktist ei nähtunud, et kriminaalasjas oleks tehtud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust A Hi osas. Nimetatud määruse olemasolust said kohus ja kohtumenetluse pooled teada alles 02.03.2006 kohtuistungil, kui prokurör selle kohtule koos kriminaaltoimikuga esitas. Ida Prefektuuri Rakvere politseiosakonna politseiinspektor Kaia Koch on määrusega 19.11.2004 A Hi osas kriminaalasjas nr 03259000674 menetluse lõpetanud juhindudes

§ 200- § 199 lg 1 p 1 (II kd, tl 57-58).

Nimetatud määrusega on nõustunud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ave Arnim. 03.04.2009 kohtuistungil esitas prokurör kohtule prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse muutmise määruse 03.04.2009 A Hi kohta. Sellega muudeti kriminaalasjas nr 03259000674 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrust lõpetamise aluse osas ning lõpetati kahtlustatava A Hi suhtes kriminaalmenetlus

§ 200

ja § 199 lg 1 p 2 alusel seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega (III, tl 156157). Kokkuvõtvalt puuduvad kohtu käsutuses tõendid, mis võimaldaksid kohtul süüdistatava Janek Fjodorovi temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistada, mistõttu ta tuleb süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,6,7 järgi õigeks mõista. Kannatanu V U suri xxxx. Vastavalt 20.06.2007 Tallinna notar Ülle Anmanni asendaja Marina Malõševa poolt välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele olid tema vara pärijateks võrdsetes osades tütred V U ja V D. Kannatanu V D suri xxxx. Vastavalt Tallinna notari Liia Aigro poolt 18.03.2010 välja antud pärimistunnistusele on tema vara pärijaks tema poeg R-R K. Kannatanud V U ja R-R K, kes on Kadrina vallas Xxxxs asuva Xxxx maaüksuse kaasomanikud, on esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud kahju osas kokku summas 14 349 070.90 krooni ja Keskkonnainspektsioon on raiekohtade koristamata jätmisega esitanud tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju osas summas 11 500 krooni.

§ 310

lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 310

lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Süüdistatavate Janek Fjodorovi ja Ergo Ehrbachi poolt valitud kaitsjatele makstud tasu otsustas kohus täielikult hüvitada, arvestades eelkõige menetletava kriminaalasja arutamisele kulunud aega ning tehtud töö mahtu mitte niivõrd menetletava kohtuasja keerukust. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes

§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu

  1. oktoobri 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-05-317 muutmata, esitatud apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Eesti Vabariigilt Janek Fjodorovile tema poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Küllike Nammile makstud tasu summas 960 eurot. Kohtuotsus jõustus
  2. aprillil
  3. a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Lea Herne

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.