1-11-5103/4

(10240105890)Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi Kuldar Kirss`i süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses Prokurör Silvi Pass Süüdistatav KULDAR KIRSS, isikukood 38707205224, EV kodanik, elukoht: xxxx, ei tööta, varem karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld – 21.03.2011 Kaitsja: van.adv. Arri Tooming Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada KULDAR KIRSS KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Kuldar Kirss suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kuldar Kirss`ilt menetluskuluna sundraha 417.03 (nelisada seitseteist ja 03) eurot riigituludesse. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kuldar Kirss`ilt menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 19.18 (üheksateist ja 18) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Kui rahaline karistus ja menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud

1. novembri 2010.a. õhtul viibis ebakaine Kuldar Kirss oma tuttava juures xxxx ning helistas mobiiltelefoniga mitmele isikule – nende seas ka R Õle ja häält moonutades esitas kõigile küsimusi, mis talle endale naljakatena tundusid. R Õ vihastas soovimatu kõne peale ja ütles Kirssi aadressil vägivallaähvarduse. Tahtes teada saada, „kes nii kange vend on“, tegi Kirss kaaslastele ettepaneku xxxx sõiduks. Kuna seltskonnas ainsana kaine T T nõustus teisi kohale viima, sõidetigi xxxx. Seal kohtus Kirss R Õ, hakkas tema venna järele pärima ning noormeeste vahel tekkis sõnavahetus, mille käigus Kirss tungis Õ kallale. Näkku ja rindu saadud rusikalöökidest kannatanu kukkus hekipõõsasse ning pärast seda sai veel paar lööki pea piirkonda. Kuldar Kirss on kinnitanud vaid rusikaga löömist, kuid kiirabi kaardi nr 54/0/2610 sissekandest nähtub, et R Õ esines ka rindkere põrutus (t.l.4). II Süüdistuste sisu Käesolevas kriminaalasjas on Kuldar Kirss`ile süüdistus esitatud selles, et tema
2. novembril 2010.a. kella 21.00 paiku xxxx maja juures tungis kallale alaealisele R Õ, lõi talle rusikaga rindkere piirkonda ja korduvalt rusikaga pea piirkonda, põhjustades kannatanule valu ning tekitades rindkere põrutuse ja huule haava. Seega Kuldar Kirss, põhjustades teisele inimesele korduva löömisega valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Silvi Pass taotleb Kuldar Kirss`i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 256 eurot. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on 3 selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus Kuldar Kirss`i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Kuldar Kirss`i karistust kergendab kahetsus, tema käitumises KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Kuldar Kirss`i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulu kuulub väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus
3. mail
4. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne