Obsah (7)

§ 318§ 189§ 180§179§ 423§ 424§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2011 Kriminaalasja number 1-09-20352 Kohtukoosseis Paavo Randma, Malle Preimer, Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtuo

§ 318

lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale, v.a juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetlust sätestavate sätete rikkumisega. Samas sätestab

§ 189

lg 3, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt

§ 189

lg-le 3 ei ole ette nähtud

§ 318lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut.

Seega on menetluskulude vaidlustamine käesoleval juhul menetluslikult võimalik. 4. Kriminaalkolleegium leiab, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude vähendamiseks kaitsjatasu ja ekspertiisitasusid puudutavas osas tuleb jätta rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel. Kuigi eelmises punktis sedastas kohus, et määruskaebemenetluse korras on võimalik siiski vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud lahendit menetluskulude osas, ei saa siiski vaadata mööda mõningates sellega seonduvatest menetluslikest küsimustest. Nagu öeldud, on käesolev kriminaalasi lahendatud kokkuleppemenetluses ning nagu on tuvastatav, on süüdistatavalt välja mõistetav menetluskulu tervikuna olnud ka sõlmitud kokkuleppe osiseks. Käesolevas kriminaalasjas on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on S. Kidalovale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulude väljamõistmine. Sõlmitud kokkuleppe p 7 kajastab selgesõnaliselt järgmist: „Süüdistatavale on selgitatud, et kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud hüvitatakse süüdimõistva kohtuotsuse puhul

§ 180

sätestatud korras ning kohtuotsusega mõistetakse süüdimõistetult välja sundraha

§179sätestatud korras“.

Seda arusaama on kinnitanud S. Kidalova enda allkirjaga; oluline on seejuures tähele panna, et S. Kidalovale oli kokkuleppe sõlmimisel tagatud nii kaitsja kui ka tõlgi abi. Seega sõlmis S. Kidalova kokkuleppe teadmises, et süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb hüvitada ka kõik menetluskulud.

1. Edasiselt on kokkulepe avaldatud kohtumenetluses, kus nii süüdistatav kui ka kaitsja paluvad kokkulepe seal kajastatud tingimustel (s.o ka menetluskulude väljamõistmise osas) kinnitada. Ei S. Kidalova ega ka tema kaitsja ei ole kohtuistungi protokolli kohaselt avaldanud mingeid vastuväiteid sellele, et kohtuotsusega mõistetakse välja ka menetluskulud või väljendanud midagi selle kohta, et nende summade väljamõistmine käiks süüdistatavale üle jõu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida sedagi, et S. Kidalova pani toime narkokuriteo, millega olid vältimatult seotud ka kulutused ekspertiisidele, samuti oli talle kriminaalmenetluse kestel tagatud kaitsja abi. Tegemist on reaalselt kantud kuludega, mis tuleb ringkonnakohtu hinnangul süüdistatavalt koos süüdimõistva kohtuotsusega ka välja mõista. Seega jätab ringkonnakohus osas, millega taotletakse ekspertiisikulude ja kaitsjatasu osaliselt või tervikuna riigi kanda jätmist, esitatud määruskaebuse rahuldamata.
2. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti süüdistatavalt välja sundraha.

§ 180

lg 3 sätestab tõepoolest, et kui menetluskulude 2 hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda (ka see seaduse sõnastus näitab, et menetluskulusid ei saa riigi kanda jätta täielikult, nii nagu seda ühe alternatiivina taotleb kaitsja). Kui samal ajal sätestab seadus ka seda, et selle küsimuse lahendamisel tuleb silmas pidada süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Seetõttu on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium senises praktikas olnud kestvalt seisukohal, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. S. Kidalova ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu leiab ringkonnakohus, et selle menetluskulu võib jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Ka ei ole tegemist n.ö reaalselt kantud kuluga, mida oleks vahetult kulutatud kriminaalasja menetlemisel (erinevalt ekspertiisikuludest ja kaitsjatasust). Lootuses, et nimetatud meede omab positiivset toimet süüdistatava edasisele õiguskuulekusele, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse seega sundraha väljamõistmise osas. 7. Järgnevalt lahendab kriminaalkolleegium määruskaebuse osas, mis puudutab taotlust kohustada tasuma S. Kidalovat menetluskulud 1 aasta jooksul pärast vanglast vabanemist. Selles osas selgitab kriminaalkolleegium järgmist. Iseenesest on tõepoolest võimalik aega, mille vältel peab isik menetluskulud tasuma, muuta. Nimelt sätestab

§ 423

, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega saab nimetatud taotluse esitamisel ja motiveerimisel S. Kidalova täitmiskohtuniku vahendusel kindlaks määrata endale jõukohase ning riiklikult aktsepteeritud graafiku temalt välja mõistetud menetluskulude tasumiseks. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks mainida, et määruskaebuses esitatud (ning ka kriminaaltoimikus sisalduv) andmestik on liialt napp selleks, et vastavasisulise otsustuse saaks võtta vastu ringkonnakohus, isegi kui menetluslikult sellist võimalust aktsepteerida. Isegi kui lugeda tõeseks need väited majandusliku olukorra kohta, puudub ringkonnakohtul igasugune teave selle kohta, kas on S. Kidaloval näiteks mingit realiseeritavat vara, mida saaks müüa kiiresti ning mille realiseerimine ei oleks vaatluse all olevat summat silmas pidades ebaproportsionaalne (nt mootorsõiduk vms). Sellekohast otsustust ei saa ringkonnakohus seega käesoleval hetkel langetada.

1. Kuid nagu eelnevast tuleneb, oleks taotluse rahuldamine sellisel kujul, nagu seda taotletakse määruskaebuses, ka võimatu (ühe aasta jooksul pärast kinnipidamiskohast vabanemist). Küll on aga menetluskulude tasumise graafikut võimalik kohandada paindlikumaks. Sellega seoses peab ringkonnakohus vajalikuks osundada veel sellele, et S. Kidalovale on mõistetud pikk vabadusekaotuslik karistus. Seejuures on kinnipidamisasutuses võimalik töötada, mis on vastavalt Vangistusseaduse §-le 43 tasustatud tegevuseks; ka selle arvelt võib S. Kidalova hüvitada temalt väljamõistetud menetluskulusid. Arvestades aega, mis S. Kidaloval tuleb kinnipidamisasutuses veeta, leiab ringkonnakohus, et selle aja kestel saaks süüdistatav soovi korral tasuda arvestatava osa temalt välja mõistetud menetluskuludest.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4 ja § 390 lg-st 1 rahuldab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja määruskaebuse menetluskulude vähendamiseks osaliselt. Paavo Randma Malle Preimer Julia Katškovskaja 3