Obsah (9)

§ 199§ 200§ 74§ 65§ 218§ 68§ 75§ 78§ 25

1-11-3391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-3391 (11230102896) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Mari Nettan Süüdistatav Kristo Piirits ik: 38006285210, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx, Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.03.2011, kahtlustatavana kinni peetud 02.03.2011 kuni 03.03.2011 Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 26.06.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta; KrK § 202 järgi vabadusekaotus 2 aastat; KrK § 40 lg 1 ja KrK § 47 alusel vabadusekaotus 2 aastat tingimisi, katseajaga 1 aasta 6 kuud;
2. Harju Maakohtu 06.01.2006 otsusega

§ 200

lg 2 p 7 järgi vangistus 3 aastat 6 kuud

§ 74alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 3.

Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 8 kuud;

§ 65lg 2 alusel vangistus 4 aastat 1 kuu 9 päeva.

Vabanes ennetähtaegselt tingimisi, seisuga 13.11.2006 ärakandmata karistus 3 aastat 7 kuud ja 20 päeva Väärteokorras 23 korral karistatud, sh viimati: - Põhja Prefektuuri 16.08.2010 otsusega 16.08.2010 toime pandud väärteo eest

§ 218

lg 1 alusel rahatrahv 180 krooni; - Põhja Prefektuuri 13.10.2010 otsusega 14.09.2010 toime pandud väärteo eest

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 240 krooni.

1 Kaitsja Advokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON 1. Kristo Piirits süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Kristo Piirits´ale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.03.2011 kuni 03.03.2011 so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Kristo Piiritsale mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva Kristo Piiritsa suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Kristo Piirits temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 5.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Kristo Piiritsat järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada Kristo Piiritsale määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.05.

2. Kristo Piirits suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. Kristo Piirits´alt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 05 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kristo Piirits, 1-11-3391, kaitsjatasu“.
4. Jätta Kristo Piirits´alt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti KrMS § 180 lg 3 alusel Kristo Piiritsalt välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 2 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Kristo Piiritsat süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt vargusi toime (sh viimati 16.08.2010 ja 14.09.2010), uuesti 02.03.2011 kella 16:27 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Ümera 3, Tallinn, asuvast kauplusest Maxima pudeli õlut „Kapten“ maksumusega 1,91 eurot, peitis selle endale jope põue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna peale kassarivi läbimist peeti ta kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Kristo Piirits pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Kristo Piirits seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 02.03.2011 koostatud Maxima Eesti OÜ avaldusest nähtuvalt 02.03.2011 Maxima Eesti OÜ kaupluses aadressil Ümera 3 Kristo Piirits möödus kassadest jättes tasumata kauba (õlu „Kapten“ 2

1. l)eest 1,91 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 2) • 02.03.20111 koostatud turvafirma Scarabeus Security kinnipeetute üleandmise lehest nähtuvalt peeti 02.03.2011 kell 16:30 Maxima kaupluses asukohaga Ümera 3 kinni Kristo Piirits, kes möödus kaupluse kassadest, jättes maksmata kauba (õlu „Kapten“ 2
2. l)eest 1,91 eurot. ( t/l 3) • 02.03.2011 koostatud tunnistaja AM`i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tema, olles tööl 02.03.2011 kell 16:14 sisevalvetöötajana Maxima kaupluses aadressil Ümera 3, märkas noormeest, kes võttis 2 l õlle, seisis kassa järjekorda, pani seal pudeli omale põue ning möödus kassadest, jättes võetud kauba eest tasumata 1,91 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 5,6) • 03.03.2011 koostatud kahtlustatava Kristo Piiritsa ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 02.03.2011 umbes kella 16:00 ajal läks Lasnamäe linnaosas asuvasse Maxima kauplusesse. Oli alkoholijoobes. Kauplusesse kavatses minna selleks, et toime panna vargus. Kavatses kauplusest varastada õlut. Sisenes kauplusesse, ei võtnud ostukorvi, koheselt suundus kaupluse müügisaali. Alkoholiosakonnast võttis ühe pudeli õlut Kapten 2 liitrise. Seejärel liikus kaupluse kassade juurde, hoides õllepudel käes. Olles kassajärjekorras peitis õllepudeli omale jope alla, põue. Ta ei kavatsenud kassas kauba eest tasuda. Ta möödus kaupluse kassast kauba eest tasumata ning suundus kaupluse väljapääsu suunas. Enne väljapääsu pidas teda kinni kaupluse turvatöötaja. Turvakontrolli käigus leiti tema juurest Maxima kauplusest varastatud õlu Kapten. Kuna kauba ostmiseks tal puudus raha ning oli õlle joomise isu, otsustas toime panna varguse. Teab, et käitus valesti. Kahetseb tehtut. (t/l 12-14) • Väljatrükk Põhja Prefektuuri 13.10.2010 otsusest väärteoasjas nr 231510008819, millega Kristo Piiritsale mõisteti

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 240 krooni.

(t/l 25,26) • Väljatrükk Põhja Prefektuuri 16.08.2010 otsusest väärteoasjas nr 231510007466, millega Kristo Piiritsale mõisteti

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 180 krooni.

(t/l 27,28) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava 3 Kristo Piiritsa süüd tunnistavaid ütlusi, Maxima Eesti OÜ avaldust, tunnistaja AM`i ütlusi, turvafirma Scarabeus Security kinnipeetute üleandmise lehte, Põhja Prefektuuri otsuseid väärteoasjades nr 231510008819 ja nr 231510007466, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Kristo Piiritsa käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Kristo Piirits temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli eelnevalt vähem kui aasta jooksul toime pannud kaks vargust, mille eest teda karistati väärteokorras. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti 02.03.2011 kella 16:27 ajal võttis Kristo Piirits Ümera 3, Tallinn, asuvast kauplusest Maxima pudeli õlut „Kapten“ maksumusega 1,91 eurot, peitis selle endale jope põue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna peale kassarivi läbimist peeti ta kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Sellest teeb kohus järelduse, et legaalse sissetuleku puudumisel hangib süüdistatav elatusvahendeid varavastaste süütegude toimepanemisega ning selline käitumine on süüdistataval muutunud elulaadiks ja elatusvahendite saamise viisiks ning sellist käitumist tuleb hinnata varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel avaldanud kahetsust, kuid kohus ei pea võimalikuks seda kahetsusavaldust arvestada siirana. Süüdistatava süstemaatiline varavastaste süütegude toimepanemine näitab teo toimepanemist kavatsetult ja sihikindlalt kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, mistõttu objektiivne süüdistatava käitumine viitab kahetsuse puudumisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka süstemaatiline varavastaste süütegude toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem 3 korral. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine jäi katse staadiumisse ja varguse katsega varalist kahju ei tekkinud ning süüdistatava rünne oli suunatud väheväärtusliku asja ebaseaduslikule omastamisele, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatava suhtes kahel korral mõistetud karistus jäetud tingimisi kohaldamata ning viimane selline karistus pöörati uue kuriteo toimepanemise tõttu täitmisele. Sellele järgnevalt vabanes süüdistatav pikaajalise vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt 3 aastase katseajaga ning karistust täitmisele ei pööratud, kuid katseaja lõppedes süüdistatav jätkas uute väärtegude toimepanemist. Sellest saab järeldada, et püsiv kriminaalhooldaja järelevalve suudab süüdistatavat sundida uute süütegude toimepanemisest hoidumisele, mistõttu leiab kohus, et arvestades süü suurust ja inkrimineeritud varavastase ründe objektiks olnud vara vähest väärtust, võib ka seekord süüdistatavale mõistetava karistuse jätta kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et süüdistataval lasuvad piirangud ja kohustused katseajal suudavad teda sundida uuesti hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd süüdistataval on pikemat aega puudunud sissetulek ning ta on töötuna registreeritud, siis leiab kohus, et süüdistatavale käiks menetluskulude täies ulatuses tasumine ilmselgelt üle 4 jõu, mistõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel suurema osa väljamõistetavast menetluskulust riigi kanda, mõistes süüdistatavalt välja väiksema osa menetluskulust. Märt Toming kohtunik 5