lg 2 p 7, 8, 9; 184 lg 1; 346 järgi Urmas Gerasimovi süüdistus
lg 1 järgi Maksim Fjodorovi süüdistus
lg 3 ja 199 lg 2 p 7, 8; 184 lg 1 järgi Igor Maltsevi süüdistus
lg 2 p 4, 7, 8 järgi Priit Pärtelpoja süüdistus
detsembri 2010.a otsus üldmenetluses. Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Hermo Taal, tema kaitsja adv Leelo Viil, Urmas Gerasimov ja tema kaitsja adv Eva Tibar, Priit Pärtelpoja kaitsja adv Rein Kiviloo Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Hermo Taal isikukood 35404160430, XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-X XXXXXXX, ei tööta, varem karistatud üheksal korral, viimati 26.05.2009.a Harju Maakohtu poolt
Urmas Gerasimov isikukood 36208050313, XXXXXX XXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXXXXXX, ei tööta, varem seitsmel korral kohtu poolt karistatud, viimati 10.05.2006.a Harju Maakohtu poolt
, 121 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, karistus pööratud täitmisele Harju Maakohtu 09.11.2007.a määrusega, vabastatud ennetähtaegselt tingimisi, kandmata karistus 7 kuud ja 25 päeva. Priit Pärtelpoeg isikukood 37804172774, XXXXX XXXXXXX, ei tööta, elukoht XXXXXXXXXX XX XXXXX XXXXXX XXXXXXXXX, varem karistatud 7 korral, viimati 29.04.2010.a Harju Maakohtu poolt
Kaitsjad Adv Eva Tibar ja Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
lg 2 p 8 järgi (21.04.2007.a episood) ja karistati 5-kuulise vangistusega.
lg 1 ja 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Harju Maakohtu 26.05.2009.a otsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks loeti 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõisteti Hermo Taalile karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust,
lg 1 järgi 4 aastat vangistust.
Eelvangistuses viibitud 4 päeva arvati karistusaja hulka, karistuse kandmise alguseks loeti 06.03.2010.a.
Urmas Gerasimov tunnistati süüdi
Karistuse kandmise alguseks loeti 06.03.2010.a. Priit Pärtelpoeg tunnistati süüdi
Karistusaja alguseks loeti 19.08.2010.a.
2 Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel Igor Maltsev ja Maksim Fjodorov, kuid nende suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. 2. Hermo Taalile oli esitatud süüdistus
kella 06.15-06.45 vahel Tallinnas XXXXXXX XXX XX asuvast I. ukseluku lõhkumise ehk sissetungimisega varastas arvuti monitorid, -protsessori, klaviatuuri, radiaatori, võrgukaabli ja sularaha 12000 krooni, tekitades kokku kahju 17 660 krooni ning A. P. kuuluva tooli maksumusega 10 000 krooni; olles
lg 2 p 9 tähendatud isik, ajavahemikul 05.juunil 2009 kl 1 kuni 07.juunil kl 11.30 koos Priit Pärtelpojaga tungis aknaklaasi eemaldamise teel sisse Tallinnas XXX XX V. OÜ kauplusse ja varastas erinevaid ehitusmaterjale, -detaile, tööriistu ja muud vara, tekitades kokku kahju 59 995.90 krooni ning P. P. vara kokku 35 715 krooniulatuses; 13.augustil 2009 kella 12.30 paiku varastas Tallinnas XXXXX XX hoovist M. L. jalgratta Merida Matts Cruise 5.5 maksumusega 3000 krooni, mis oli lukustatud jalgrattalukuga maksumusega 200 krooni; 15.veebruari 2010 öösel sõitis koos Igor Maltsevi ja Maksim Fjodoroviga Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX ja XXX suvilate taha metsateele ja näitas I. Maltsevile, millistesse hoonetesse sisse tungida ja lahkus koos M. Fjodoroviga mõneks ajaks. Sel ajal sisenes I. Maltsev XXXXXXXX XXX XXX suvila territooriumile, võttis eest aknaklaasi koos liistudega, edasi ronis XXXXXXXX XXX territooriumile ja võttis eest kahe akna klaasid koos liistudega. Oodanud ära H. Taali, sisenesid nad lahtise aknaava kaudu XXXXXXXX XXX XXX majja, kust varastasid I. V. vara kokku vara 28 730 kr väärtuses. Seejärel sisenesid nad XXXXXXXX XXX XXX hoonesse ja varastasid K. K. vara kokku 2500 kr väärtuses. Varastatud esemed viisid suvilate taha metsa, kutsusid kohale M. Fjodorovi, kes sõitis oma sõiduautoga kohale ning viisid varastatu H. Taali elukohta Tallinnas XXXXXX X majas, kus H. Taal varastatu realiseeris.
Taal süüdi selles, et ta ajavahemikul 02.veebruarist kuni 06.märtsini 2010 käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses - omandas korduvalt eeluurimisega täpselt tuvastamata kohtades Tallinnas eeluurimisega tuvastamata ja tuvastatud isikutelt, sealhulgas mitmel korral Urmas Gerasimovilt vahendamise ja edasiandmise eesmärgil umbes 30-40 g kaupa pulbrilist ainet, mis on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele ehk vähemalt 1,3 grammi narkootilist ainet amfetamiini, hoidis seda oma elukohas Tallinnas XXXXXX X ning andis korduvalt edasi J. R., T. H., T. M., E. R., V. S., M. F., R. R., G-J. A., A. P. ning eeluurimisega tuvastamata isikutele; sealhulgas 06.03.2010.a. kella 15.30 paiku omandas H. Taal Tallinnas Pääsküla piirkonnas U. Gerasimovilt 25,56 g pulbrilist ainet, mis sisaldas suures koguses 7,69 g amfetamiini ja hoidis seda enda juures, kuni ta samal päeval politsei poolt kinni peeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist.
Taalile esitatud süüdistus selles, et ta 27.aprillist 2009 kuni 06.märtsini 2010 peitis oma elukohas Tallinnas XXXXXX X allkorruse eluruumis T. S. 3 nimele väljastatud Eesti kodaniku passi nr XXXXXXXX, mis oli varastatud 27.04.2009 Tallinnas XXXXX XXX XX-XXX toast. Selles süüdistuses mõisteti H. Taal aga õigeks. 3. Urmas Gerasimov tunnistati
lg 1 järgi süüdi selles, et ta ajavahemikul 02.veebruarist kuni 06.märtsini 2010 käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses - omandas korduvalt tuvastamata kohtades ja isikutelt vahendamise ja edasiandmise eesmärgil täpselt tuvastamata kogustes, aga vähemalt 30-40 g kaupa pulbrilist ainet, mis sisaldas suures ehk koguses, mis on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele e vähemalt 1,3 grammi amfetamiini, hoidis seda enda juures ning vahendas korduvalt tuvastamata isikutele sh Hermo Taalile umbes 30-40 grammi kaupa, viimati 06.03.2010 kella 15.30 paiku Tallinnas Pääsküla piirkonnas pulbrilist ainet massiga 25,56 g, mis sisaldas suures koguses, s.o 7,69 g amfetamiini pakendatuna 6 minigripp kilekotti, mis Hermo Taalilt kinnipidamisel politsei poolt ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. 4. Priit Pärtelpojale oli esitatud süüdistus selles, et olles
juunil 2009 kella 16-st kuni 07.juunil 2009 kell 11.30-ni koos Hermo Taaliga tungis sisse Tallinnas XXX XX V. OÜ kauplusse ja varastas sealt erinevat vara, tekitades kokku kahju 59 995,90 krooni ning lisaks sellele P. P. vara kokku 35 715 krooni väärtuses. Maakohus mõistis aga P. Pärtelpoja
lg 2 p 7 järgi õigeks, kuivõrd kohtuistungil ei leidnud tõendamist kuriteo toimepanemine grupis, kohus leidis, et kontrollitud tõendid ei viita sellele, et P. Pärtelpoeg oleks tekitanud kannatanutele olulist kahju. APELLATSIOONIDE SISU.
lg 2 p 7, 8, 9 järgi õigeksmõistmist 21.04.2007.a ja 13.08.2009.a episoodides ning talle nii Nii
lg 2 p 7, 8, 9 kui
Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning rikutud on kriminaalmenetlusõiguse norme. Hermo Taal ei tunnista ennast
Ta on selgitanud, et narkootilist ainet omandas ta enda jaoks kellegi Sergei käest ning kuivõrd ta on alaline narkootilise aine tarvitaja ja vajab suhteliselt suuri koguseid, siis temalt kinnipidamisel ära võetud kogust ei saa suureks pidada ning tema tegu tuleks kvalifitseerida
Ta ei ole narkootilist ainet U. Gerasimovi käest omandanud. H. Taali sõnul on pikaajalisel narkootilise aine tarvitajal narkojoobe tekitamiseks vaja 1-2 g puhast ainet, temalt äravõetud kogusest oleks saanud 6-8 doosi. Kaitsja viitab kohtuotsusele, milles on narkootilise aine koguse hinnang sisustatud kohtupraktika alusel. Kohtute seisukohad on selles osas olnud aga erinevad. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 1-1-121-06, milles väljendatud seisukohtade kohaselt kujuneb keskmiseks joovet tekitavaks koguseks ca 1 gramm puhast amfetamiini. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud suure amfetamiinikoguse kindlakstegemine üldist kohtupraktikat ja keskmist inimest arvesse võttes. Kohtus üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et nad tarvitasid koos H. Taaliga amfetamiini ainult väikestes kogustes. Kaitsja leiab, te kaalukateks tõenditeks ei ole telefonikõnede salvestused. Telefonivestluste pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha aine koguseid. Ka ei ole kindel, kas räägiti narkootilistest ainetest või millestki muust. H. Taal tunnistati süüdi 21.04.2007.a I. toimepandud varguses. H. Taal ei ole ennast süüdi tunnistanud. Kaitsja leiab, et kohtuotsuses osundatud tõendite põhjal ei saa H. Taali süüd tõendatuks lugeda. Turvakaamerate salvestustel ei ole H. Taali isik äratuntav. Varastati ju suurekaliibrilisi esemeid, mida H. Taal üksi ei oleks suutnud ära viia. DNA ekspertiis kinnitaks üksnes H. Taali kolledži ruumides viibimist, mitte aga varguse toimepanemist. Samuti ei tunnista H. Taal end süüdi M. L. jalgratta varguses XXXXX XX hoovist. Ka selles episoodis ei kinnita kohtuotsuses osundatud tõendid H. Taali süüd. Süüdistatava väited menetlusnormide rikkumise kohta tema äratundmiseks esitamisel tunnistajatele K. ja R. ei ole ümber lükatud. Kohus ei arvestanud, et tõendite hindamisel tekkinud kahtlused tuleb 5 tõlgendada süüdistatava kasuks. Turvakaamerate salvestuste kvaliteet ei võimalda isikut nende põhjal ära tunda.
Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. DNA ekspert on andnud arvamuse, mille kohaselt ei saa välistada U. Gerasimovi bioloogilise materjali esinemist segaproovis, mis tuvastati H. Taalilt ära võetud minigripp kilekotilt. Mõlemad süüdistatavad on selgitanud, kuidas sai U. Gerasimovi bioloogiline materjal mingrippkotile sattuda. Kohus pole sellele hinnangut andnud. H. Taal ja mitmed tunnistajad on kinnitanud, et H. Taal sai narkootilist ainet politseiinformaatori Sergei käest. Kohtu hinnangul on selline isik välja mõeldud selleks, et välistada U. Gerasimovi süüditunnistamist. Kohtu järeldus ei vasta aga uuritud tõenditele. 6 Kuulatud helisalvestistest nähtub, et selline isik eksisteerib reaalselt, veelgi enam, tema nimi – S. L. ja telefoninumber on teada ka menetlejale. Seega on kohtu järeldus vale. Kõnesalvestiste osas andsid nii U. Gerasimov kui H. Taal selgitusi, et vestlustes räägiti kullast ja selle müügist. Ka selles osas on maakohtu järeldused meelevaldsed ja erapoolikud. Läbiotsismise käigus ei leitud U. Gerasimovi juurest ka narkootilistele ainetele viitavaid esemeid. Asjaolu, et nn versioon kulla kohta esitati alles kohtuistungil, ei anna alust kahelda selle õigsuses. Kohus mõistis U. Gerasimovi süüdi selles, et ta vahendas narkootilist ainet kohtueelse menetlusega tuvastamata isikutele ja H. Taalile. See on aga tõendamata. Ka kohus ei tee ühtki viidet ühelegi tõendile, mille alusel teeb järelduse aine vahendamise kohta lisaks H. Taalile ka teistele isikutele. Sellega on kohus rikkunud nõuet, mille kohaselt tuleb otsuses ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ja millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Kohtuotsusest ei nähtu, millist ainet ja millises koguses U. Gerasimov väidetavalt vahendas. Narkootilise aine koguse määratlemisel on see aga ülitähtis. Isegi kui eeldada, et U. Gerasimov vahendas narkootilist ainet, siis puuduvad kohtuotsuses tõendite analüüs ning adekvaatsed järeldused, mille alusel ja kuidas jõuab kohus seisukohale, et tegemist on narkootilise aine suure kogusega, arvestades asjaolu, et teadmata on nii aine, selle kontsetratsioon kui ka kogus. Sellises olukorras oleks kohus pidanud lähtuma KrMS § 7 lg 3 sätestatust. Kaitsja leiab eelnevat arvestades, et kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kohtuotsuses puuduvad põhjendused ning resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kaitsja viitab ka U. Gerasimovile mõistetud karistusele. Prokurör taotles tema karistamist 2aastase vangistusega. Kohus mõistis U. Gerasimovile 5 aastat vangistust. Kaitsja on seisukohal, et karistus ei vasta süü suurusele ka juhul, kui U. Gerasimovile süüksarvatud tegu oleks tõendamist leidnud. U. Gerasimovi ei ole varem narkosüütegude eest karistatud. Tal on olemas elukoht ja legaalse sissetuleku võimalus. Temale süüksarvatud tegu on toime pandud 1 kuu jooksul, seega oli tegemist lühiajalise väidetava narkootilise aine vahendamisega. 9. Priit Pärtelpoja kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist oma kaitselause süüditunnistamises
Kaitsja taotleb, et uue otsusega tunnistataks P. Pärtelpoeg süüdi
P. Pärtelpoeg võttis omaks XXX X XX asuva kaupluse ruumides viibimise, kuid eitab kategooriliselt sealt mingite esemete varastamist. Kaitsja hinnangul ei ole P. Pärtelpoja süü tõendatud. Kohus on põhjendanud süüditunnistamist üksnes V. D. ütlustega selle kohta, et tunneb P. Pärtelpojas ära isiku, kes temale tööriistu müügiks pakkus. Ta viibinud ühel korral koos P. Pärtelpoja ja veel ühe mehega ka selle kaupluse ruumides, kuid ei tea, kas midagi varastati, pakke meestel ei olnud. Tunnistaja ütlusi saab pidada äärmisel juhul kaudseks tõendiks. Kui keegi isik pakub müügiks varastatud kaupa, ei tähenda see veel, et ta need esemed ise varastas. Kaitsja leiab, et V. D. ütlused ei ole usaldusväärsed ning kriitiliselt tuleb suhtuda ka tema poolt P. Pärtelpoja äratundmisse. V. D. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt ka seetõttu, et ta 7 peeti sündmuskohal kinni ja kuulati üle varguses kahtlustatuna. See näitab tema isiklikku huvi asja vastu. Apellant märgib, et vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-60-01 ei ole kohtuotsusega tuvastatud, millised esemed varastati ja missugune on nende väärtus. P. Pärtelpoja süüditunnistamine ühe kaudse tõendi alusel ei ole põhjendatud, ta tuleb süüdi tunnistada kergemas kuriteos ja mõista talle kergem karistus. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
Taalilt tema kinnipidamisel ära võeti, ei sisaldanud puhast amfetamiini suures koguses. Kohtukolleegium ei nõustu apellantidega. H. Taalilt võeti kinnipidamisel ära 25,56 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 7,69 grammi puhast amfetamiini. Vastuse küsimusele, kas sellest puhta amfetamiini kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule, annab arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis, st aluseks selle küsimuse lahendamisel on eksperdiarvamus, mitte kohtupraktika ega Riigikohtu lahend. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi arvamuse kohaselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3 grammi) amfetamiinist. Ekspert on arvamuse kujundamisel lähtunud n.ö keskmisest inimesest, arvestades, et narkootilise aine sagedasel kasutajal või tugevas sõltuvuses oleval inimesel on narkootilise aine päevane annus kordi suurem kui inimesel, kes pole narkootikumide tarvitaja /IV kd tl 73-75/. Seega ainuüksi sellest ainest, mis H. Taalilt ära võeti, piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 59 inimesele. Teisalt on ju kindlaks tehtud, et H. Taal käitles ebaseaduslikult 2010.a märtsis suures koguses narkootilist ainet, omandas korduvalt nii tuvastamata isikutelt kui U. Gerassimovilt ca 30-40 grammi kaupa narkootilist ainet, millest piisas narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, andis seda korduvalt edasi mitmetele isikutele, st tegeles narkodiilerlusega. Siinjuures osundab kohtukolleegium Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistusõiguslikult anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud
süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edasiandmisel tarvitajatele (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-4-04; 3-11-51-05 jt). Kuigi ei ole kindlaks tehtud, ja seda polegi võimalik tagantjärele kindlaks teha, milline oli puhta narkootilise aine kogus nendes paljudes doosides, mida H. Taal mitmetele isikutele edasi andis, on vaieldamatult alus väita, et tegemist oli narkootilise ainega suures koguses, kuivõrd juhul, kui on tõendatud narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hilisemalt on võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on loogiline väita, et narkootilist ainet on käideldud koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-121-06; 3-1-1-68-09). Nii H. Taal kui tema kaitsja ei pea käesolevas asjas telefonikõnede salvestusi kaalukateks tõenditeks, väites, et neist ei tulene, kas räägiti narkootilistest ainetest või millestki muust. Kohtukolleegium ei pea neid väiteid tõsiseltvõetavateks. Telefonikõnede salvestused on käesolevas kriminaalasjas niivõrd ilmekaks tõendiks, nende sisu ei jäta vähimatki kahtlust, et kõneldi just narkootikumidest. Süüdistatavate poolt maakohtu istungil esitatud versioon, mille kohaselt ajanud nad ebaseaduslikku kullaäri, on naeruväärne. Eelnevat arvestades on Hermo Taal põhjendatult süüdi tunnistatud
9 H. Taali kaitsja vaidlustab oma kaitsealuse süüditunnistamise ka M. Lao jalgratta varguses ja 2007.a I. toimepandud varguses, leides, et H. Taali süü ei ole tõendatud. Kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu. Maakohus on H. Taali süüditunnistamist neis episoodides veenvalt põhistanud (lk 25, 27-28). Kohtukolleegium märgib, et H. Taali DNA tuvastamine k. sekretäriruumist, kooli õuepoolse turvakaamera ja Eesti Panga turvakaamerate salvestused annavad kahtluseta aluse väita, et I. pani varguse toime H. Taal. Samuti on tõendatud M. L. jalgratta vargus XXXXX XX hoovist H. Taali poolt. Tunnistajate C. K. ja R. R. ütlused, nende poolt kohtuistungil ära tuntud H. Taal ja turvakaamerate salvestused koosmõjus kinnitavad vaieldamatult H. Taali süüd. Kahtlusi, mida peaks tõlgendama süüdistatava kasuks, kohtukolleegiumi hinnangul ei esine. Mis puutub H. Taali väitesse, mille kohaselt narkootiliste ainete saamine U. Gerasimovilt ei ole leidnud tõendamist, siis see asjaolu on maakohtu otsuse kohaselt leidnud veenvat tõendamist (lk 31-40). H. Taali väited menetluse kallutatuse kohta on ilmselgelt paljasõnalised, sellistele asjaoludele kriminaaltoimiku materjalid, sealhulgas kohtuistungi protokoll, ei viita. H. Taalile mõistetud karistus on seadusega kooskõlas, maakohus on karistust mõistes lähtunud
sätetest, kohtu seisukohad on motiveeritud, liitkaristus on mõistetud
H. Taalile ja I. Maltsevile mõistetud karistuste võrdlemine sellisel moel, nagu teeb seda H. Taal oma apellatsioonis, ei tulene karistuse mõistmise seaduslikest alustest. Karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isiku süü ning karistuse mõistmine on alati individuaalne. 14. Urmas Gerasimovi kaitsja apellatsiooniga seonduvalt osundab kohtukolleegium esmalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohale, mille kohaselt saab põhimõtteliselt kohtuotsust lugeda motiveerituks ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-94-04). Loomulikult peab kohus sellisel juhul erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist. Vaidlustatud otsusest tuleneb, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud, kaalunud kõiki asjaolusid ja motiive, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning andnud üldhinnangu e teisisõnu - hinnanud argumente kogumis. Nagu kohtukolleegium oma otsuses juba märkis, ei jäta telefonikõnede salvestuste sisu kahtlust, et nii U. Gerasimov kui H. Taal suures koguses narkootilisi aineid käitlesid ning et just U. Gerasimov oli see, kellelt H. Taal narkootilisi aineid sai. Maakohus on seda veenvalt põhjendanud ja kummutanud väite, nagu oleks H. Taal saanud narkootikume kellegi Sergei käest (lk 39). Samuti on kohus põhjalikult analüüsinud süüdistatavate versiooni nn „kullaärist“ ja põhjendatult selle kummutanud. Kohtukolleegium kordab, et mainitud versioon on kõnesalvestiste sisu silmas pidades naeruväärne ning osundab siinjuures Riigikohtu poolt otsuses nr 3-1-1-15-10 väljendatud seisukohale, mille kohaselt tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada vaid selline kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kõne all olev kaitseversioon aga vaieldamatult eluliselt usutav ei ole. Mis puudutab apellandi väidet, nagu poleks narkootilise aine kogus, mida U. Gerasimov vahendas, kindlaks tehtud, siis kohtukolleegium, mitte nõustudes kaitsjaga, märgib, et maakohus tuvastas, et selle 25,56 g pulbrilist ainet, mis sisaldas 7,69 g amfetamiini, mis H. Taalilt kinnipidamise käigus 06.03.2010.a ära võeti, sai H. Taal just U. Gerasimovilt (lk 3940). Ainuüksi selle aine näol oli tegemist narkootilise ainega suures koguses. 10 DNA eksperdiarvamust, mille kohaselt ei saa välistada U. Gerasimovi bioloogilise materjali esinemist segaproovis, mis tuvastati H. Taalilt äravõetud minigripp kilekotilt ning millele kaitsja viitab, ei ole kohus põhjendatult käsitanud, kuivõrd tegemist on tõenäoliku eksperdiarvamusega, mis süüdistuse seisukohalt määravat tähtsust ei oma. Samas ei tulene ju eksperdiarvamusest ka mingeid U. Gerasimovi õigustavaid asjaolusid, mida peaks kohus arvestama. U. Gerasimov märgib oma apellatsioonis ekslikult, nagu puuduksid puhta narkootilise aine koguste puhul eksperthinnangud. Ekspertiisiaktist nr AN-294A-10/1033 nähtub, et ekspertiisiks esitatud kollakasvalge pulber kuues minigripp kotis massiga kokku 25,56 rammi sisaldab amfetamiini sulfaadina, amfetamiinsulfaadi sisaldus on 41 %, seega on pulbris 7,69 amfetamiini /I kd tl 181/. Tegemist on pulbriga, mis H. Taalilt 06.03.2010.a ära võeti ning mille H. Taal oli saanud samal päeval U. Gerasimovilt. U. Gerasimovile mõistetud karistusse puutuvalt osundab kohtukolleegium esmalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-91-07, milles väljendatud seiskoha kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus U. Gerasimovile
lg 1 ettenähtud keskmises määras karistust mõistes oma seisukohta piisavalt põhjendanud ning teinud seda
§-s 56 sätestatut järgides – lähtunud eelkõige U. Gerasimovi süü suurusest (43-44). U. Gerasimovi ja tema kaitsja poolt viidatud asjaolud – süüdistatavat ei ole varem narkosüütegude eest karistatud, tal on olemas elukoht ja võimalus legaalset sissetulekut teenida, ei ole käsitatavad kergendavate asjaoludena
Tõsi, et kriminaalasjas on tuvastatud U. Gerasimovi kuritegelik käitumine ühe kuu vältel, kuid ka see ei võimalda kohtukolleegiumi hinnangul mõistetud karistust tühistada. Samas tuleb ju arvestada, millise intensiivsusega narkootiliste ainete vahendamine toimus. 15. Priit Pärtelpoja kaitsja apellatsiooniga kohtukolleegium ei nõustu. Põhjendused P. Pärtelpoja süü tuvastatuse kohta on maakohtu otsuses esitatud, kohtukolleegium nõustub nendega (lk 25-27). Kaitsja märgib apellatsioonis eksitavalt, nagu oleks maakohus P. Pärtelpoja süüditunnistamisel üksnes tunnistaja V. D. ütlustele tuginenud. Maakohtu järeldused tulenevad tõendite kogumist, sealhulgas ka näiteks DNA ekspertiisiaktist, mille kohaselt tuvastati sündmuskohalt leitud suitsukonidelt, vorstipakendilt, elektriseadme pistikult P. Pärtelpoja bioloogilist materjali. Fakt on see, et tunnistaja V. D. on ka kohtuistungil P. Pärtelpoja ära tundnud kui isiku, kes talle Balti jaama turu juures uusi ehitusmaterjale ja tööriistu müügiks tõi /VI tl 46/. Kindlaks on tehtud, ja seda ei vaidlusta P. Pärtelpoeg ka ise, et ta on XXX XX asuvas kaupluses viibinud. Asja tehiolusid silmas pidades ei saa pidada kuigi tõsiseltvõetavaks, et P. Pärtelpoeg V. D. kellegi teise poolt varastatud kaupa müügiks pakkus. Maakohus on P. Pärtelpoja põhjendatult
lg 2 p 8, 9 järgi süüdi tunnistanud, temale mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud. 16. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioonid ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06.12.2010.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 11 Malle Preimer Julia Katškovskaja 12 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.