1-11-2000 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2011. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-2000 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Malle Preim

§ 25

lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Süüdistatav Toomas Sults 38702190314 elukoht XXXXXXX XXXXXXX X-XX, ei tööta, varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 27.01.2009. a otsusega

§ 121

ja § 199 lg 2 p 5 järgi 6 kuu vangistusega

§ 74alusel tingimisi 3 aastase katseajaga ja Harju Maakohtu 06.04.2010.

a otsusega

§ 121

järgi rahalise karistusega 6000 krooni, kinni peetud 10.02.2011 Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta Toomas Sultsi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 12. veebruari 2011. a otsusega lühimenetluses tunnistati T. Sults süüdi ja karistati

§ 25lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi 3 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, so Harju Maakohtu 27.

jaanuari

1. a kohtuotsustega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuu 13 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 10.02.
2. a.
3. T. Sults mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, kes varem viimase aasta jooksul pani toime vähemalt kaks vargust (04.06.2010.a. ja 04.08.2010.a. on teda karistatud väärteokorras

§ 218

lg.1 järgi kvalifitseeritavates pisivargustes ), uuesti 10.02.2011 kella 18.30 paiku viibides Tallinnas, aadressil XXXXX XX asuvas G. kaupluses, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada 6 purki õlut Rock ning 12 purki õlut Saku Originaal- kogumaksumusega 14.13 EUR, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tahtest, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni.

1. Maakohtu otsuse peale esitas T. Sults apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, taotledes jätta talle mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata või asendada see üldkasuliku tööga. Oma taotlust põhjendab sellega, et tal on elukaaslane ja kolm alaealist last. Elukaaslasel on raske depressioon ning ta on tunnistatud 70% ulatuses invaliidiks. T. Sults ei saa vanglas viibida, sest pere ei tule tema abita toime. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
3. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T. Sults ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Enda ülekuulamist ta ei soovinud. Seega oli esimese astme kohtus tagatud T. Sultsi õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on T. Sultsile karistust mõistes järginud

§-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub

§-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et T. Sultsi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Ta ei tööta, kuid kuritarvitab alkoholi. Kohus on leidnud, et kuna uue kuriteo pani T. Sults toime katseajal, siis tuleb talle mõista karistuseks vangistus, millele liita eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult. 4.4

§ 74

lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lg-s 2 sätestatule.

§ 65lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku 2

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistust põhjendatult suurendanud T. Sultsile eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega mõistetud karistusest teistkordset tingimisi vabastamist kehtiv seadusandlus ei võimalda, mistõttu T. Sultsi apellatsiooni sellekohane taotlus on põhjendamatu. Seetõttu ei oma ka tähtsust asjaolu, kas süüdistataval on lähedasi, kelle eest ta peaks hoolitsema. 4.5

§ 69

lg 1 kohaselt võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes või

§ 73

või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 4 kohaselt on lisaks üldkasuliku töö tegemise kohustusele süüdimõistetul kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt

§-75 sätestatule. Kuna T. Sults on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid ja kohustusi täita, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et T. Sultsile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on T. Sultsi apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata. Meelika Aava Sten Lind Malle Preimer 3