← Eesti

1-11-1356/5

Kriminaalasi nr 1-11-1356 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01 aprill märts 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 28 märtsil 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-11-1356 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Jüri Vissak Taotlus Andrei Juganovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu ANDREI JUGANOV Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 38203092238 RESOLUTSIOON Jätta Andrei Juganov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andrei Juganov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.08.2002.a otsusega kriminaalasjas nr 1/1-265/2002 KrK § 1773 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistus osaliselt Lääne-Viru Maakohtu 06.07.2001.a otsusega mõistetud kandmata karistusega, mis on 10 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 aastat vabadusekaotust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.08.2002.a ja lõpeb 1

(3)13.08.2013.a. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 02.02.2011.a, koos elektroonilise valve kohaldamisega 14.02.2008.a. Andrei Juganov esitas 01.11.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 01.02.2011.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 28.03.2011.a seisuga on Andrei Juganovi kandmata karistusaeg 2 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Andrei Juganov on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 06.07.2001.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 3 ja § 115 lg 3 p 2 järgi 13 aastat vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Andrei Juganov tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna see aitaks Juganovil kergemini sulanduda ühiskonda peale pikka vangistust. Prokurör leiab, et Andrei Juganovi ei saa hetkel vabastada enne tähtaega. Prokurör leiab, et hetkel on kaks põhilist asja, mis vabastamist takistavad, s.o toime pandud kuritegude iseloom, mille eest piisavalt veel karistust kanda ja teiseks see, et ta ei ole vanglas suutnud hoiduda distsipliini rikkumisest. Andrei Juganov ise selgitab, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Ta leiab, et ta on juba piisavalt kaua vangistuses viibinud ja viimasel ajal oluliselt enam ka distsipliini rikkunud ei ole. Need rikkumised, mille eest ta omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole süüdimõistetu arvates üldse olulised, kuna vabaduses selliste tegude eest ei karistaks. Vanglas olles on ta õppinud, omandanud kolm elukutset, töötanud, et kahjusid hüvitada ja et oleks raha vabanemise korral. Kohus oli 2001. a ja käesolevaks ajaks on palju seadusi muutunud, mistõttu Juganov arvab, et tema poolt toime pandud kuriteo eest uue koodeksi järgi on hoopis leebemad karistused. Ta tahab luua elu nii, et kõik oleks hästi ja elule on hoopis teised vaated. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Andrei Juganov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. On positiivne, et Andrei Juganov on vangistuse ajal õppinud, omandanud erialasid, töötanud ja hüvitanud kahjud. Tal on plaan vabanemise korral elukorralduse osas ja soovib edaspidi jätkata seaduskuulekalt. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Andrei Juganov kannab karistust muuhulgas raske, esimese astme kuriteo eest, mis on toime pandud lapseealiste suhtes. Karistuse kandmise ajal on teda karistatud veel ka vangistuses toime pandud kuriteo eest. Andrei Juganovile mõistetud karistusest on kandmata veel üle kahe aasta vangistuse. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et teda on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, viimased kaks karistust on kehtivad. Juganovi enda selgituste kohaselt on teda viimati karistatud alles eelmise aasta lõpus, s.o vaid kolm kuud tagasi. Andrei Juganov on rikkumiste ja ka kuritegude kohta selgitusi andes ennastõigustav, vähendab rikkumiste tähtsust. Viimased distsiplinaarrikkumised on toime pandud peale seda, kui kohus viimati arutas tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja rõhutas reeglitele allumise vajadust. 2
(3)Kohus leaib ka praegu, et taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Andrei Juganovi käitumisest vangistuses ja ka tema suhtumisest hetkel selliseid järeldusi teha ei saa. Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on veel piisavalt aega, et tema eeskujuliku käitumise korral oleks võimalik teda vabastada ennetähtaegselt ja allutada käitumiskontrollile ning tagada vabanemisel vajalik tugi isikule kriminaalhoolduse näol. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et käesoleval ajal tuleb Andrei Juganov jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.