Obsah (5)
§ 117§ 119§ 118§ 38§ 294-10-4523 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määrus tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4523 (233010001718) Kohtunik Larissa Prokopoenk
) § 116 lg 1 kohaselt pärast kiirmenetluses käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 või üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist nõuab maakohus viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 09.12.2010 saadeti politseile teatise esitatud kaebuse kohta ja nõuti välja väärteoasja toimik. 16.12.2010 saabus kohtusse Ida Prefektuurist väärteoasja toimik.
§ 117
lg 1 p 1 kohaselt eelmenetluses maakohtunik kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist.
§ 117
lg 1 p 3 kohaselt maakohtunik lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku §s 119 sätestatud alusel.
§ 119
lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29. Esmalt vaataatab kohus läbi taotluse edasikaebamise tähtaja ennistamise kohta. Tulenevalt
§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr
MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Seoses viimatinimetatud tingimusega tuleb silmas pidada, et lähtudes
§ 38lg-st 1 ja Kr
MS § 172 lg-st 1 peab kohus kaebetähtaja ennistamise vormistama määrusega.
§ 117lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses.
Väärteoasja materjalidest tuleneb, et väärteoprotokoll on koostatud 16.03.2010 Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas vanemkonstaabli Anton Moissejenkovi poolt. Protokolli kohaselt on menetlusalune isik OÜ ALPAKO HOOV, seaduslik esindaja Dmitri Malõšev juhataja. Samuti väärteoprotokollis on osutatud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, selleks päevaks on osutatud 14.04.2010. Väärteoasjas 12.04.2010 vastuvõetud otsuse kohaselt karistati ALPAKO HOOV, registrikood 10045021, KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga summas 10000 krooni. Siinjuures otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, sest kohtuvälise menetleja otsusest ei ilmne, millise organi või juhtivtöötaja tegu juriidilisele isikule omistatakse ja milles see tegu seisnes. Samuti kohtuvälise menetleja otsuses puudub analüüs organi või juhtivtöötaja juriidilise isiku huvides tegutsemise kohta. 2
(2)Riigikohtu Kriminaalkolleegium märgib, et tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab kontreetse kohustuse täitmise eest (RKKK 3-1-1-43-08). Dmitri Malõšev ülekuulamise käigus selgitas, et ta on OÜ ALPAKO HOOV juhataja, kuid kirjalikke tõendeid oma töökohustuste kohta ei ole ta esitanud. Samuti kohtuväline menetleja ei kogunud tõendeid, mis kinnitaksid Dmitri Malõševi OÜ-us tööülesandeid ja pädevust. Kohus kontrollis Äriregistri järgi OÜ-u Alpako hoov B-kaardi, mille kohaselt Dmitri Malõšev ei ole OÜ-u juhatuse liige alates 17.10.2006.a. ning antud asjas väärteoprotokolli koostamise ajal kuni käesoleva ajani on ainsaks juhatuse liikmeks – kaebuse esitaja Dmitri Funtov. Riigikohus on korduvalt osundanud, et KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada selle organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Kuna antud väärteoasjas ei ole tuvastatud Dmitri Malõsevi kuuluvus osaühingu organi liikmete või juhtivtöötajate hulka, ei saa kindlalt väita, et osaühingu pädev töötaja oli teadlik teostatud väärteomenetlusest. Seega kohus leidis, et OÜ Alpako hoov juhatuse liikme Dmitri Funtovi taotlus edasikaebamise tähtaja ennistamise kohta on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Teiselt vaatatab kohus läbi esitatud kaebuse sisuliselt. KarS § 14 lõikest 1 tulenevalt on juriidilise isiku vastutuse alused ja tingimused ühesugused nii kurutegude kui ka väärtegude puhul. Mõlema süütegude liigi osas on seadusandja käsitletava sätte järgi juriidiliste isikute suhtes aluseks võtnud siiski spetsiaalsuse põhimõtte, mis tähendab, et juriidilise isiku vastutus ei ole üldine kõikide süütegude eest, vaid saab tuleneda üksnes karistusseadustiku eriosa või mõne muu seaduse sellisest paragrahvist, milles on juriidilise isiku teo karistatavus otseselt ette nähtud. Karistusseadustiku eriosas on juriidilise isiku vastutuselevõtmist lubav säte paigutatud viitelise normina konkreetset tegu kriminaliseeriva normiga sama paragrahvi eraldi lõikesse, kasutades keelendit sama teoi eest, kui see on toime pannud juriidiline isik. Käesolevas väärteomenetluses kvalifitseeriti OÜ ALPAKO HOOV tegu KarS § 218 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga summas 10000 krooni. KarS § 218 sätestab vastutust järgmiste tegude eest:
(1)Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega KarS §-s 218 puudub juriidilise isiku vastutuselevõtmist lubav säte. Kuna Karistusseadustik ei sätesta juriidilise isiku vastutust § 218 järgi, siis esineb
§ 29lg 1 p 1 alus - teos puuduvad väärteo tunnused ning väärteomenetlus tuleb lõpetada. 3
(2)Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et antud menetluses ei ole võimalik lahendada kaebuses esitatud taotlust kohtutäituri otsuse peatamiseks. Nimetatud avalduse saab isik esitada Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel hagita menetluses. Avaldus tuleb esitada kohtutäituri tööpiirkonna järgsele kohtule, milleks on Viru Maakohtu Narva kohtumaja. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
117; 119 lg 1; 192; 193 nõudeist. Larissa Prokopenko 4
(2)