Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.04.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-7992 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aleksandr ŽAROVSKIHHI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksandr ŽAROVSKIHH sünd. 27.09.1978, isikukood 37809270277, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 25.01.2007 ja lõpp 25.01.2013 Jätta Aleksandr ŽAROVSKIHH vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Žarovskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Žarovskihh on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.09.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud KarS §74 lg.5, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat alates 25.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav töötab alates 15.12.2010 pesumajas, on läbinud kahel korral 1 psühholoogilise nõustamise alkohoolsete ja narkootiliste ainete tarvitamise kahjulikkuse ning individuaalse mõtlemise ja käitumise teemadel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid ning tema elamisluba on alates 14.10.2010 tunnistatud kehtetuks. Kinnipeetaval puuduvad erialased oskused, mis soodustaksid vabanemise korral töö leidmist. Kinnipeetav suhtub töö otsimisse ükskõikselt, sotsiaalprogrammides osalemiseks ning edasi õppimiseks puudub motivatsioon. Kinnipeetavat ei ole vangistuses viimased poolteist aastat keegi toetanud. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses mõjutas narkosõltuvus. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 4397,63 eurot. Kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku moodustab ema, suhted on head, suheldakse telefoni ja kokkusaamiste teel. Kuigi kinnipeetav on vangistuses olles katkestanud suhted oma kriminaalse taustaga tuttavatega, kavatseb ta vabanedes nendega edasi suhelda. Kinnipeetavat on kolmel korral karistatud Alkoholiseaduse rikkumise ja kahel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Kinnipeetav tarvitas amfetamiini igapäevaselt, süstimise teel, on proovinud ka kanepit ja ecstasyt. Kinnipeetav ei tunnista sõltuvust ja ei ole motiveeritud loobuma. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad vanusele ja kultuurilisele taustale. Ta eitab probleeme, ei taha neid lahendada, kinnipeetaval puuduvad kindlad tulevikuplaanid, oma kuriteo mõistmine ning süü tundmine on piiritletud. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja on arvamusel, et kinnipeetav ei ole oma tegude tagajärgedest teinud piisavaid järeldusi. Kriminaalhooldusametnik peab küll soovituslikuks kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuid vahetult enne karistusaja lõppu, et oleks tagatud kontroll tema käitumise üle ning vastavalt vajadusele ka nõustamine resotsialiseerumiseks. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ja kus elamistingimused on sobilikud. Ema on nõus kinnipeetavat ka materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on vabanemisfondis 12 157 krooni, rahalisi kohustusi on summas 68 814,52 krooni. Vangistuses on kinnipeetavat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, uue kuriteo pani toime katseajal. Uue kuriteo riski suurendab narkosõltuvus, mida kinnipeetav ei eita, kuid millest vabanemiseks puudub motivatsioon. Kinnipeetav ei ole teinud piisavaid pingutusi, et tema ennetähtaegne vangistusest vabanemine oleks põhjendatud – ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi ega jätkanud õpinguid. Kinnipeetaval on soovitatav läbida sotsiaalprogramm Convictus. Positiivse asjaoluna toob kriminaalhooldusametnik välja tööga hõivatuse vanglas. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: vabanemise korral puudub kindel töökoht; kinnipeetava elustiil viitab kriminogeensele käitumismustrile, tal on sõltuvusprobleemid, millest ta ei ole motiveeritud vabanema; kinnipeetavat on karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest; kinnipeetav on varem rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja uue kuriteo pani toime katseajal, mis annab alust väita, et isik ei ole motiveeritud ja suuteline elama seaduskuulekalt; kuna kinnipeetav ei ole eelneva kuriteo põhjal teinud piisavaid järeldusi ja arvestades varasemat kuritegelikku käitumist, säilib risk edaspidisteks seaduserikkumisteks. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Žarovskihh taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et ta teab ise, et narkootikumide 2 tarvitamine on halb, avaldust osalemiseks sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammis ei ole ta esitanud. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, ka vangistust kannab teist korda. Uue kuriteo KarS §184 lg.2 p.2 järgi pani ta toime lehtival katseajal. Tegemist on raske rahvatervisevastase I astme süüteoga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud veidi üle 4 aasta ja kanda jääb veidi alla 2 aasta. Maakohus leiab, et arvestades seda, et varasem kuritegu oli samuti seotud narkootikumidega, käesolevas asjas on toime pandud I astme kuritegu, samuti liitkaristus, on kinnipeetav ära kandnud veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Arvestades seda, et kinnipeetav viibis eelmise kohtuotsuse järgi vangistuses, vabanes sealt ja pani katseajal toime uued samaliigilised kuriteod, puudub maakohtul käesoleval ajal veendumus, et kinnipeetav seekord suudab sedavõrd pika katseaja läbida nõuetekohaselt. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2010.aastal 3 distsiplinaarkaristust, need on käesoleval ajal kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. maakohus leiab, et sellisel juhul on materiaalsete raskuste tekkimisel olemas oht, et kinnipeetav võib toime panna uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kahel korral karistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on narkootikumide tarvitamise eest karistatud ka väärteomenetluse korras. kinnipeetav on ise kinnitanud, et tarvitas igapäevaselt süstimise teel amfetamiini, tarvitanud on ka kanepit ja ecstasyt. Samas ei nähtu asja 3 materjalidest, et kinnipeetav oleks oma sõltuvustega seotud sotsiaalprogrammides. sõltuvusega tegelenud ja osalenud Kindla elukoha ja ema toetuse olemasolu, samuti töötamise vanglas loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Harju Maakohtu 18.09.2007 otsusest nähtub, et sama elukoht koos emaga oli kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista kindla elukoha olemasolu ja ema toetus kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast. Maakohus leiab, et käesoleval ajal kinnipeetava vabastamine on ennatlik. Karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel täidetud. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 25.01.
- Seega on kinnipeetaval veel võimalusi näidata oma soovi ja tahet elada edaspidi seaduskuulekalt ning tegeleda ennetähtaegse vabanemise küsimustega aktiivselt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 10.05.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4