1-10-14945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 02.detsembril 2010.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) 1-10-14945 (10230109138) Kohtuko

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatav Tõkend Kaitsja Juri Pavlov isikukood 35604070350; elukoht: XXX, asub Vanglas; kodakondsus: määratlemata; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, viimati: 30.05.2008.a. Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja poolt

§ 184lg 1 alusel vangistusega 3 aastat.

vahistamine alates 04.06.2010.a. Katri Koitver RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Juri Pavlov

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 04.06.2010.a. Tõkend- vahistamine- jätta Juri Pavlov suhtes muutmata. Välja mõista Juri Pavlov ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg.1 p. 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 3 350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiis nr. AN-583-10/1976 (30.06.2010.a.) maksumus 7 890 (seitse tuhat kaheksasada üheksakümmend) krooni riigituludesse ja DNA ekspertiisi nr GE-0686-10/1975 (17.08.2010.a.) maksumus 22 500 (kakskümmend kaks tuhat viissada) krooni riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Juri Pavlov 1-10-14945, kaitsjatasu”, „Juri Pavlov 1-10-14945, sundraha“, „Juri Pavlov 1-10-14945, menetluskulu“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: 2 587 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend seitse) krooni, mis on kantud Politseija Piirivalveameti tagatiskontole ja sularaha summas 10 (kümme) eurot, mis on antud hoiule Põhja Prefektuuri hoiuruumi - konfiskeerida ja kanda riigituludesse

§ 832lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõend: fentanüüli sisaldavad pulbrid, mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas (osa objektidest hävinud- ära kasutatud ekspertiisi käigus)- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: ekspertiisist tagastatud pakendid ja objektid: fooliumvoldikud, minigrip kilekotid, plastmassist karp, kaks kummikinnast ja valmislõigatud fooliumtükid, 2 fooliumpaberi rulli, mobiiltelefon Sony Ericsson imei kood 35260202415437 (mobiiltelefoni sees oleva sildi peal on märgitud imei nr.352602024154376) koos kõnekaardiga ZEN nr.EE21091222077498, mis vastab abonendi numbrile XXX, mobiiltelefon Samsung imei koodiga 359243038144088 koos kõnekaardiga EMT nr.8937201009070304947F, mis vastab abonendi numbrile XXX, mobiiltelefon Sony Ericsson imei kood 359076002127758, 1 sim-kaart ZEN nr.EE21100208028571 (nr.XXX), mis on 1-s pitseeritud pakendis ja liiguvad koos kriminaalasjaga- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Esitatud süüdistus: Juri Pavlov´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. ptk.
2. jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult kokku 0,943 grammi narkootiliste ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet vähemalt 96 mg) s.o suures koguses narkootilist ainet. Osa omandatud narkootilisest 2 ainest – kahte fooliumvoldikut kokku 0,043 grammi fentanüüli sisaldava pulbriga – kandis ta endaga kaasas, kuni ta narkootilised ained 04.06.
3. a Tallinnas, Sitsi 11 juures toimunud kahtlustatavana kinnipidamise käigus maha viskas. Ülejäänud narkootilisi aineid – 43 fooliumvoldikut kokku 0,90 grammi fentanüüli sisaldava pulbriga (puhtal kujul 96 mg fentanüüli) hoidis ta enda elukohas Tallinnas, aadressil XXXasuvas korteris, kuni see 04.06.
4. a korteris teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isikuna, kes on varem toime pannud

§12. peatüki 1.

jaos sätestatud kuriteo, pani Juri Pavlov toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Juri Pavlov kohtulikul uurimisel kasutas oma õigust vastavalt Kr

MS § 34 lg 1 p 1 alusel keelduda ütluste andmisest. Kohus, kuulanud ära tunnistaja, kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et süüdistatav Juri Pavlov kinnipidamise käigus viskas maha kaks fooliumvoldikut, mis sisaldasid 0,043 grammi fentanüüli ning tema elukoha XXX, Tallinn läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 43 fooliumvoldikut, milles kokku 0,90 grammi fentanüüli sisaldava pulbrit (puhtal kujul 96 mg fentanüüli). Antud asjaolud on tõendatud eelkõige sündmuskoha Sitsi 11 maja hoovi vaatlusprotokolliga, millest nähtub et vaadeldav objekt on politseisõiduk, politseivärvides sõiduauto Škoda Superb reg.nr.XXX, mis seisab Tallinnas Sitsi 11 maja hoovis. Sõiduauto seisab nelja ratta peal. Politseisõiduki juures asfaldi peal umbes 5 sm kaugusel vasakpoolsest tagumisest rattast on 2 halli värvi voldikut. 2 halli värvi voldikut on kummist kinnastega ära võetud ja pakendatud ümbrikusse (t lk.11). Nimetatud fooliumvoldikud on ka vaadeldud asitõendi vaatalusprotokolliga ja fototabeliga (t lk.30-31, 32). Et süüdistatava Juri Pavlov´i kinnipidamise käigus maha visatud kaks fooliumvoldikut sisaldasid narkootilisi aineid on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-583-10/1976, mille eksperdiarvamuse kohaselt kahes fooliumpaberist voldikus olev beež pulber massiga kokku 0,043 g sisaldab fentanüüli, mille protsendilist sisaldust ei ole võimalik määrata aine vähesuse tõttu (t lk.19-20). Seda, et ühte fooliumpaberist voldikus olevat narkootilist ainet võis käidelda süüdistatav Juri Pavlov kinnitab ka eksperdi arvamuse DNA ekspertiisiaktis nr GE-0686-10/1975, millest punkt 8 nähtub, et foolium voldikult nr 2 (milles oli pulbriline aine; ümbrik nr 1) võetud proovist (proov Al 02824) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Juri Pavlov'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (t lk.22-28). 43 fooliumvoldikut, milles kokku 0,90 grammi fentanüüli sisaldava pulbrit (puhtal kujul 96 mg fentanüüli) leidmist ja äravõtmist kinnitab läbiotsimisprotokoll, millest nähtub, et läbiotsimise koht oli süüdistatava Juri Pavlov´i poolt kasutatavad eluruumid Tallinnas XXX ja selle juurde kuuluvad abiruumid (t lk.13). Läbiotsimisprotokolli kohaselt läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: korterisse sisenedes vasakut kätt akna juures oleva diivani pealt valget värvi käekotist märkmiku vahelt 1minigrip-kiekott, milles 5 fooliumvoldikut tundmatu pulbrilise ainega (pakendati pakendisse nr 1). Korterisse sisenedes paremat kätt seinakapi ülemisest osast 2 fooliumrulli (pakendati pakendisse nr 2). Korterisse sisenedes paremat kätt sektsioonkapi ülemisest sahtlist musta värvi metallkarbi seest sularaha: 4 x 2.- eek, 1 x 10.- eek, 14 x 25.- eek, 12 x 100.- eek, 1 x 500.- eek, 1 x 10.- EUR (pakendati pakendisse nr 3). Korterisse sisenedes paremat kätt sektsioonkapi ülemisest sahtlist valmislõigatud fooliumitükid (pakendati pakendisse nr 4). Korterisse sisenedes paremat kätt köögikapi valamukapist vee äravoolutoru pealt 2 valget värvi kasutatud kummikinnast (pakendati pakendisse nr 5). Korterisse sisenedes vasakut kätt akna juures olevalt diivanilt madratsi alt 1 fooliumvoldik tundmatu pulbrilise ainega (pakendati pakendisse nr 6). 3 Korterisse sisenedes vasakut kätt pliidi seest küttekoldest 1 tühi minigrip-kilekott (pakendati pakendisse nr 7). Korterisse sisenedes paremat kätt sektsioonkapi aknapoolsest alumisest osast kilekaante vahelt valmislõigatud fooliumitükid (pakendati pakendisse nr 8). Korterisse sisenedes vasakut kätt riidekapist halli värvi jope taskust 1 mobiiltelefon Sony Ericsson IMEI 35907600-212775-8 ilma sim-kaardita (pakendati pakendisse nr 9). Korterisse sisenedes paremat kätt sektsioonkapi ja seina vahel maas 1 ümar valgest plastikust karp, milles hulgaliselt fooliumvoldikuid tundmatu aine pulbriga. Voldikuid DNA-jälgede hävimise vältimiseks üle ei loetud (pakendati pakendisse nr 10). Korterisse sisenedes paremat kätt sektsioonkapi ülemisest sahtlist 1 ZEN sim-kaart nr EE21100208028571 (pakendati pakendisse nr 11) ( t lk. 13-15). Süüdistatava Juri Pavlov´i elukohast Tallinn, XXXleitud ja ära võetud esemeid on ka vaadeldud asitõendite vaatlusprotokolliga. Asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud objektideks: 2 fooliumvoldikut (milles oli pulbriline aine ja mis olid ära võetud sündmuskoha vaatluse protokolliga); 1 minigrip kilekott (mõõtmetega 7,5 cm x 4cm), milles 5 fooliumvoldikut (milledes oli pulbriline aine); 2 valget värvi lateksist kasutatud kummikinnast; 1 fooliumvoldik (milles oli pulbriline aine); 1 minigrip kilekott aine jälgedega (mõõtmetega 7,3 cm x 4cm); 1 ümar valgest plastikust karp ( 5

1. cm)kaanega. Kaanel katkine silt kirjaga Erctix. Karbis 42 fooliumvoldikud (milledes oli pulbriline aine); valmislõigatud ruudukujulised fooliumtükid (mõõtmetega ca 3 cm x 3,5
2. cm)13 tk ja 22 tk. Kokku 35 tk; 2 osaliselt ärakasutatud fooliumpaberi rulli pikkusega ca 30 cm, mobiiltelefon Sony Ericsson; mobiiltelefon Samsung; mobiiltelefon Sony Ericsson; 1 kõne sim- kaart ZEN. Nimetatud asitõendite kohta on ka koostatud fototabelid asitõendite vaatlusprotokolli juurde ( t lk. 30-31; 32-44). Et süüdistatava Juri Pavlov´i elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemed sisaldasid narkootilisi aineid on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-58310/1976, mille eksperdiarvamuse kohaselt viies fooliumpaberist voldikus olev hallikasvalge pulber massiga kokku 0,088 g ei sisalda narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Tegemist on tärklisega; kahelt kummikindalt narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leitud; fooliumpaberist voldikus olev beež pulber massiga 0,030 g sisaldab fentanüüli, mille protsendilist sisaldust ei ole võimalik määrata aine vähesuse tõttu; minigrip kilekotis leidub 3metüülfentanüüli jälgi; 42s fooliumpaberist voldikus (mis on valges ümmarguses plastmassist karbikeses) olev beež pulber massiga kokku 0,87 g sisaldab 11% fentanüüli, pulbris on 0,096 g fentanüüli (t lk. 19-20). Seda, et karpi, milles 42 fooliumvoldikut, mis sisaldasid narkootilist ainet võis käidelda süüdistatav Juri Pavlov ja süüdistataval on puutumus nimetatud ainega, kinnitab ka eksperdi arvamus DNA ekspertiisiaktis nr GE-0686-10/1975, mille punkt 5 kohaselt proov fooliumvoldikult nr 5 (milles oli pulbriline aine ja mis oli minigrip kilekotis; ümbrik nr 2, proov A102828); proov fooliumvoldikult (milles oli pulbriline aine; ümbrik nr 4, proov A102833); proov karbi (milles oli 42 fooliumvoldikut) kaane äärelt (ümbertringi; ümbrik nr 6, proov A102835) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Juri Pavlov'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides ( t lk.22-28). Samuti on ekspert andnud arvamuse, et süüdistatava Juri Pavlov´i elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud teisi narkootilisi aineid on käidelnud Juri Pavlov. DNA ekspertiisiaktis nr GE0686-10/1975 eksperdi arvamuse kohaselt on minigrip kilekotilt (ümbrik nr 5) võetud proovist (proov Al 02834) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev Juri Pavlov'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Juri Pavlov´i võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 1,2 x 10-12 . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 8,6 x 1011 inimese kohta. Proov minigrip kilekotilt (milles oli 5 fooliumvoldikut; ümbrik nr 2, proov A102825); proov fooliumvoldikult nr 3 (milles oli pulbriline aine ja mis oli minigrip kilekotis; ümbrik nr 2, proov A102826); proov fooliumvoldikult nr 4 (milles oli pulbriline aine ja mis oli minigrip kilekotis; ümbrik nr 2, 4 proov Al 02827) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad Juri Pavlov'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ( t lk. 22-28). Tunnistaja Aleksandr Panov ütluse näol, et tema arvab, et süüdistatav tegeles narkootiliste ainete müügiga ja teised isikud seda rääkisid, siis antud ütluste näol on tegemist oletustega ning seega ei oma antud ütlused kriminaalasjas otsest tõenduslikku ja olulist tähtsust. Tunnistaja ütlused, et süüdistatava elukohas akna all käsid isikud, kes helistasid süüdistatavale ja süüdistatav viskas aknast nutsakuid välja kinnitab kaudselt kohtule, et süüdistatav oli seotud narkootiliste ainetega, kuna taoline käitumine on omane ja viitab ilmselgelt isikutele, kes käitlevad narkootilisi aineid. Kaitsja seisukoht kohtuvaidlustes, et süüdistatav Juri Pavlov ei ole seotud narkootiliste ainete müügiga ega edasiandmisega, ei ole asjakohane, kuna taolises tegevuses ei ole süüdistatavale üldse süüdistust esitatud. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Lähtudes ülatooduga on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Juri Pavlov käitles (omandas, valdas) narkootilist ainet, oma elukohas Tallinnas, aadressil XXXkuni 04.06.2010. a, mil need tema elukoha läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Juri Pavlov elukohas Tallinnas, aadressil XXXasuvas korteris teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kokku 43 fooliumvoldikut, milles kokku 0,90 grammi fentanüüli sisaldava pulbriga (puhtal kujul 96 mg fentanüüli). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H.Drummer, The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001). Süüdistatava Juri Pavlov´i elukohast leitud ja äravõetud ainete kogusest piisab mitmekümne kordselt

§ 184

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Kohus leiab, et süüdistatav Juri Pavlov on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus leiab, et Juri Pavlov teadis, et ta käitles narkootilisi aineid ning seda suures koguses. Lisaks ülaltoodule leiab kohus, et süüdistatav käitles narkootilisi aineid omakasu eesmärgil, s.t. sihiga teenida majanduslikku kasu, arvestades aine kogust, kuna antud kogusest piisab mitukümmend korda kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.t. fentanüüli kokku 480 5 doosi, seejuures tegelikul kasusaamisel ei ole tähtsust, piisab vastavast kavatsusest. Majandusliku kasu saamine on tõendatud eelkõige tõendiga isiku maksustatava tulu kohta (t lk. 79), millest nähtub, et Juri Pavlov ei ole esitanud 2009.a. ja 2008.a. kohta tuludeklaratsiooni. Kuigi isikul legaalne sissetulek puudub, leiti ning võeti tema juurest ära kinnipidamisel ja läbiotsimisel sularaha summas kokku 2 587 krooni ( t.lk 8-9; 13-15). Fakt, et Juri Pavlov´ile ei ole inkrimineeritud narkootilise aine edasiandmist, ei välista tema karistamisel omakasu motiivi arvestamist. Koosseisuvälise karistust raskendava asjaolu arvestamine pole käsitatav süüdistuse piiridest väljumisena. Sellisele seisukohale on asunud kohtupraktika (nt. Tallinna Ringkonnakohus 1-08-1738) . Kaitsja viide kohtuvaidlustes, et Juri Pavlov´it toetasid tema lähedased majanduslikult tuleb jätta kohtu poolt tähelepanuta, kuna kohtulikul uurimisel, ei ole mingeid taolisi tõendeid avaldatud, mis kinnitaks antud väidet, s.t. antud tõendit ei ole kohtulikul uurimisel uuritud ning kaitsjal puudus alus tugineda antud tõendile (KrMS § 300 lg 1), seega on tegemist lubamatu tõendiga. Veel märgib kohus, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Seega ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Juri Pavlov´i näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises (t lk. 67-78). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Juri Pavlov´i poolt

§ 184

lg 2 p 2 järgi kuriteo toimepanemine ning Juri Pavlov tuleb süüdi mõista

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Vastavalt toimepandule tuleb Juri Pavlov ´it karistada. Karistuse mõistmisel Juri Pavlov ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohus ei saa pidada süüdistatava Juri Pavlov´i viimases sõnas mainutud lauset, „ma ei tea mida öelda, aga narkootikume ostsin enda tarbeks“ karistust kergendavaks asjaoluks, kuna selles ei antud toimepandud teole sisulist hinnangut. Istungil süüdistatav oma süüd eitas, puhtsüdamlikku kahetsust ei väljendanud. Kohus leiab, et

§ 57

lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaolu, puhtsüdamliku kahetsuse, arvestamiseks peab selline asjaolu olema kontrollitav ja tulenema asja materjalidest. Puhtsüdamlik kahetsus puudub kui süüdistatav ei ole temale etteheidetavat tegu omaks võtnud. Süüdistatav sõnades ega tegudes ei väljendanud siirast kahetsust. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Juri Pavlov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Juri Pavlov ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Juri Pavlov ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Juri Pavlov ´it tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99- 6 06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Juri Pavlov suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada

§ 74sätteid s.t.

ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest Juri Pavlov ´i tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Juri Pavlov suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest

§ 184

lg 2 p 2 sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.

§ 184

lg 2 p 2 puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Juri Pavlov käitles narkootilist ainet koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära

§ 184

mõttes mitmekümne kordselt (antud kogustest piisaks kokku 480 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Juri Pavlov näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Juri Pavlov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud vangistustega, sh samalaadse kuriteo eest vangistusega sanktsiooni alammäära lähedalt. Sanktsiooni alammääras mõistetud karistus ei omaks ilmselgelt Juri Pavlov suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Juri Pavlov on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Juri Pavlov ´i tervislik seisund, s.o. C- hepatiidi, HIV põdemine ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Lisaks tuleb märkida, et nimetatud haigused oli süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ning see ei takistanud Juri Pavlov´il kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult etteheidetaval viisil. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu kohtuvaidlustes asjaolule, et prokuröri palutud karistus on liig, kuna pakkudes kokkuleppemenetlust oli prokuröri poolt pakutud karistus oluliselt väiksem. Kohus märgib, et antud kriminaalasjas ei nähtu, et oleks olnud nõusolek kokkuleppemenetluse läbirääkimisteks KrMS § 241 lg 1 p 1-5 toodu kohaselt. Lisaks ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle 7 küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kaitsja palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, juhul kui leiab tema kaitsealuse süü tõendamist, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast samalaadne või leebem karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka Juri Pavlov ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Kohus arvestades kõike eeltoodut leiab, et Juri Pavlov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt. Juri Pavlov `ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 10 875 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 3 350 krooni riigituludesse, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiis nr. AN-583-10/1976 (30.06.2010.a.) maksumus 7 890 krooni riigituludesse ja DNA ekspertiisi nr GE-068610/1975 (17.08.2010.a.) maksumus 22 500 krooni riigituludesse. Kohus peab vajalikuks kohaldada antud asjas

§ 832

lg 1 sätteid ja konfiskeerib Juri Pavlov ´ilt ära võetud sularaha summas kokku 2 587 krooni, kuna kohtul on alust eeldada, arvestades kuriteo olemust, et Juri Pavlov on saanud raha kuriteo toimepanemise tulemusena, arvestades, et tal puudub kindel sissetulek, töökoht. Ka ei ole Juri Pavlov usutavalt tõendanud kohtule, et sularaha on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313, 317 sätetest. Kohtunik Rahvakohtunikud 8