§-de 91, 130 ja 227 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et liiklusõnnetuse toimumine on tõendatud tunnistaja ütlustega, ekspertiisiaktiga nr. LT – 95 – 10/1294 ja muude asjas kogutud materjalidega. Liiklusõnnetuse tagajärjel on varaline kahju tekitatud AS-ile Swedbank Liising, seega Liiklsusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas.
kohaselt peab juht muu hulgas enne sõidu ja manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu, sama määruse § 130 ütleb, et juht peab sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Kohtuekspert on läbiviidud liiklustrassoloogia ekspertiisis leidnud, et analüüsides sõidukite vigastusi sõltuvalt asukohast, iseloomust ja vigastusi kandvate detailide profiilist, nähtub, et sõiduauto Dacia Sandero reg. märk xxx vigastused juhipoolsel uksel võivad olla tekitatud sõiduauto BMW 525 reg. märk xxx esistange vasakpoolse nurgaga. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on menetluse käigus kogutud materjalidega tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
kohaselt ei pea liiklusõnnetuses osalenud juht juhtunust politseile teatama, kui juhid või juht ja kahju saaja (d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja sellele alla kirjutanud. Arvestades menetluse käigus kogutud materjale (seal hulgas sõidukite vigastuste asukohtasid, nende ulatust ning liiklusõnnetuse tekkemehhanismi) on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pidi tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral liiklusoludesse tajuma asjaolu, et toimus liiklusõnnetus.
rikkumine on tõendatud tunnistaja ütlustega ja muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja jätab menetlusaluse isiku vastulauses öeldu otsuse tegemisel arvesse võtmata kuna seal öeldu on ilmses vastuolus teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik O B rikkus seega
§-de 91, 130 ja 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 7417 lg. 1 ja § 7431 lg. 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3, määras kohtuväline menetleja O B’le Liiklusseaduse § 7417 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200.-EEK-i (76 eurot ja 69 euro senti). Liiklusseaduse § 7431 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500.EEK-i (95 eurot ja 87 euro senti). Lisaks rahatrahvile kohustati kaebajat tasuma menetluskulude katteks (ekspertiisikulu) veel 413 eurot ja 06 euro senti. KAEBUSE SISU O B esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 07.02.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,019326 tühistada täies ulatuses, lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, üle kuulata tunnistajana hr MB, kelle kohtusse ilmumist tagab kaebuse esitaja ise ning hüvitada temale valitud kaitsjale makstud tasu. 2 Kaebuse esitaja ei saa nimetatud otsusega nõustuda. Eelnimetatud liiklusõnnetust ei ole toimunud. Kaebuse esitaja ei ole osalenud taolistes liiklusõnnetuses. Sellest tulenevalt ei ole ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile teatamata ka lahkunud. Vaidlustatavas otsuses leidis kohtuväline menetleja, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et kaebuse esitaja on toime pannud
§-de 91, 130 ja 227 nõuete rikkumise. Kaebuse esitaja on veendunud selles, et tema ei ole
nõudeid rikkunud. Tema on seisukohal, et tema süü ei ole millegagi tõendatud. 12.03.2010.a. kell 16:44 viibis kaebuse esitaja kodus aadressil Xxx. Seal asus ka tema auto. Seda võib kinnitada kaebaja abikaasa MB (sünd. 15.05.1969.a.), kelle tunnistajana ülekuulamist kaebaja taotleb. Esiteks soovib kaebuse esitaja rõhutada, et väidetav liiklusõnnetus olevat toimunud 12.03.2010.a. Kohtuvälise menetleja määratud ekspertiis oli teostatud 15.12.2010.a., so. üheksa kuu möödudes. See võis mõjutada ekspertiisi tulemust. Ekspertiisi läbiviimine toimus Talinnas aadressil Tervise tn 30, mitte väidetaval sündmuskohal (Rummu tee 4, Tallinn). See võis mõjutada ekspertiisi tulemust. Eksperdile oli esitatud järgmine küsimus: kas sõiduki Dacia Sandero vigastused juhipoolsel uksel on tekitatud sõiduauto BMW 525 esistange vasakpoolse nurgaga? Ekspert tuletas järgmise arvamuse: sõiduauto Dacia Sandero vigastused juhipoolsel uksel võivad olla tekitatud sõiduauto BMW 525 esistange vasakpoolse nurgaga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ekspert ei ole sisuliselt vastanud kohtuvälise menetleja küsimusele. Selline ekspertiisi tulemus, et Dacia vigastused võivad olla tekitatud BMW-ga ei oma antud asjas mingit tõendusliku jõudu. Sellest võib järeldada, et vigastused võivad olla tekitatud ka mitte antud BMW-ga vaid hoopis kolmanda sõidukiga või isegi mitte sõidukiga vaid teise tundmatu objektiga. Kindlaks tegemata jäi ka vigastuste tekitamise eeldatav aeg. Kohus juhindub VTMS § 30 lg.1 p.1, § 132 punktist 3, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.