4-11-1582/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-11-1582 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse sisu James Paali kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo Avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema ülemkonstaabel Margus Pihli poolt 28.03.2010.a. tehtud määrusele väärteoasjas nr. 2302,10,019500 kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta. Kaebuse esitaja JAMES PAAL, isikukood: 32706300228, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 79 lg 3 p 1 alusel jätta rahuldamata James Paali kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo Avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema ülemkonstaabel Margus Pihli poolt 28.03.2010.a. tehtud määrusele väärteoasjas nr. 2302,10,019500 kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta. Vastavalt VTMS § 79 lg 5 saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 191 p 12 ei ole käesolev määrus vaidlustatav määruskaebe korras. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 08.07.2010.a. kella 10:49 ajal toimus Tallinnas, Vabaduse pst. 135 juures liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduauto Mitsubishi registreerimismärgiga xxx ja sõiduauto Nissan registreerimismärgiga xxx koos haagisega xxx. Sündmuskohal käis politsei, kes vormistas liiklusõnnetuse materjalid LÕ
2. Sõidukite juhid liigutasid oma sõidukit sündmuskohalt ja liiklusõnnetuse täpne asukoht on teadmata. Sõiduauto Mitsubishi juhi James Paali sõnul liikus ta otse teises sõidureas. Mitsubishist soovis mööda sõita maastur Nissan teise sõiduritta. Möödasõidul riivas maasturi järelkäru poritiiva terava äärega Mitsubishi paremat külge. Maastur sõitis 100 meetrit edasi ja peatus, Mitsubishi sõitis maasturi ette ja peatus samuti. Sõiduauto Nissan juhi TJ sõnul sõitis ta oma suunavööndis, nägi peeglist vasakul olevat sõiduautot, mis tegi manöövrit paremale, mille tulemusel sõitis vastu haagise poritiiba. Olles ise parema tee servas, ei õnnestunud avariid vältida. Kohe seisma jääda ei saanud, kuna mõlemad sõidukid oleksid liikluse sulgenud. Peale avariid jätkasid mõlemad sõidukid liikumist endisel kiirusel. Parkisid paarikümne meetri järel, esimesel võimalusel. Tunnistajana kuulati kohtuvälises menetluses üle ka sõiduautos Mitsubishi reisijana viibinud MLR, kelle ütluste kohaselt toimus tema sõidukil kokkupuude I reas sõitva Nissaniga, mis kaldus veidi tee II rea poole. Tema autost möödasõidul Nissan ise läks mööda, kuid järelhaagis riivas tema auto parempoolset külge. Mõlemad sõidukid sõitsid edasi ja jäid seisma kõnniteel. Kuna menetluse käigus kogutud tõendite alusel ei olnud võimalik tuvastada, kumma sõidukijuhi tegevuse tagajärjel toimus kõnealune liiklusõnnetus, siis lõpetas Põhja Prefektuuri avariitalituse vanemkonstaabel Aire Askileiskiri oma 09.03.2011.a. määrusega James Paali ja TJ suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses süü tõendamatusega. 25.03.2011.a. esitas James Paal kohtuvälise menetleja juhile kaebuse, milles vaidlustas väärteomenetluse lõpetamise määruse, kuna igal liiklusavariil on põhjus ja keegi on avariis süüdi, kui ei ole tegemist vääramatu jõuga. Liikluspolitsei ülesanne on uurimisega välja selgitada nii üks kui teine. Neid ülesandeid ei ole liikluspolitsei ega liiklusmenetluse talitus antud juhtumil seni täitnud. James Paal avaldab, et kui juhtide ütlused oleks olnud ühesugused, siis puudunuks ka vajadus politsei väljakutsumiseks. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukid olid liikluspolitsei saabudes ära liigutatud, kuna liiklusõnnetus toimus liikumisel, samuti on käsitatavas õnnetuses üks sõltumatu tunnistaja, kelle vältel sõitis Mitsubishi teises sõidureas ja Nissan kaldus veidi tee keskme ehk teise rea poole. 28.03.2011.a. määrusega jättis kohtuvälise menetleja juht ülemkonstaabel Margus Pihl James Paali poolt kohtuvälise menetleja 09.03.2011.a. määrusele esitatud kaebuse rahuldamata, kuna kohtuvälisel menetlejal puudus võimalus usaldusväärselt välja selgitada väärteo toimepannud isikut ja anda objektiivset hinnangut toimunud suhtes ja seetõttu on väärteomenetluse lõpetamise määrus koosatud õigesti ja õigetel alustel. 11.04.2011.a. esitas James Paal kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo Avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema ülemkonstaabel Margus Pihli poolt 28.03.2010.a. väärteoasjas nr. 2302,10,019500 tehtud määrusele. Kohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja vaadata läbi väärteoasjas nr. 2302,10,019500 toimiku materjalid ja võtta vastu õiglane õiguslik otsus selles liiklusõnnetuses süüdlase küsimuses. Kaebuse kohaselt on James Paali eesmärk menetluse jätkamise taotlemisega saada korvatud liikluskindlustusest liiklusõnnetuse varaline kahju. Menetluse käigus ei ole tehtud piisavalt tööd leidmaks avarii põhjustajat. James Paal pöörab kohtuvälise menetleja juhi määruses esitatud põhjuseid analüüsides tähelepanu sellele, et kui liiklusõnnetuse pooled elimineerida jääb otsustavaks tunnistaja ütlus või koos osapooltega on üks kahe vastu. Kuna mõlemad sõidukid liikusid edasi, mis antud juhul oli paratamatu, siis selles on „süüdi“ mõlemad osapooled ehk segasüü puhul jaguneb vastutus pooleks. Kohtumääruse põhjendused 2 Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja väide, et menetluse käigus ei ole tehtud piisavalt tööd leidmaks avarii põhjustajat, ei ole asjakohane. Väärteomenetluses tehtud toimingud on õiguspärased ning nende tegemisega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Kohus ei nõustu kaebuses toodud väitega, et kohtuväline menetleja on uurinud liiklusõnnetuse asjaolusid ebapiisavalt. Kohtuväline menetleja poolt on algatatud liiklusõnnetuse asjaolude uurimiseks väärteomenetlus, on koostanud liiklusõnnetuse akti, üle kuulanud tunnistajatena liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid ning ühes sõidukis kaasreisijana osalenud isiku ja jõudnud järeldusele, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest ei ole võimalik kedagi vastutusele võtta. Kuigi kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ei ühti, ei anna see veel alust väita, et kohtuväline menetleja on oma tööd teinud mittenõuetekohaselt. Kaebuse esitaja palub jätkata menetlust liiklusõnnetuse süüdlase kindlakstegemiseks. Kohtuväline menetlus viidi läbi selleks, et välja selgitada, kes on süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Kohus peab vajalikuks märkida, et seda, kas mõne isiku tegevuses on süüteokoosseis või mitte, saab hinnata kogutud tõendite alusel üksnes väärteoasja menetleja, olgu siis kohtuväline menetleja või kohus. Antud väärteoasjas ei ole olnud võimalik kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega liiklusõnnetuse põhjustajat kindlaks teha. Väärteoasjas kogutud tõendid on vastuolulised; sõidukite asukohta avarii toimumise hetkel polnud võimalik kindlaks teha, kuna sõidukeid oli liigutatud; teisi tunnistajaid, kes saaksid anda täiendavat informatsiooni toimunu kohta, ei ole; olemasolevad võimalused tõendite kogumiseks on ammendatud, mistõttu lõpetas kohtuväline menetleja väärteomenetluse. Süüdlase väljaselgitamine ning õigusliku hinnangu andmine tema käitumisele on kohtuvälise menetleja pädevuses. Kuna kohtuväline menetleja leidis, et ei ole piisavalt tõendeid, et üheselt öelda, kes liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi on, siis lõpetas ta algatatud väärteomenetluse väärteotunnuste puudumisel. Vanemkonstaabel Aire Askileiskiri on oma 09.03.2011.a. määruses väärteomenetluse lõpetamist ka piisavalt põhjendanud. Seega on kohtuvälise menetleja tegevus seaduslik ning talle ei saa ette heita seda, et ta on süüteoasja menetlemise lõpetanud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning seda mitte edasi menetlenud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd kohtuväline menetleja on läbi viinud kõik vajalikud toimingud ja määruses oma seisukohti ka motiveerinud, siis ei ole ametnik menetlusõigust rikkunud. Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kuna kohus ei tuvastanud isiku õiguste rikkumist ja kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme, siis väärteomenetluse lõpetamise määrus 09.03.2011.a. ning kohtuvälise menetleja juhi määrus 28.03.2011.a. on seaduslikud ning James Paali kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus juhindub VTMS § 79 lg 3 p 1, § 191 p 12, § 199 lg
3. Aulike Salo Kohtunik 3 4