4-11-1013/5

Väärteoasi nr. 4 – 11 - 1013 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillil 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juureolekul kaebaja: MML kohtuvälise menetleja: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Ülle Aliorg osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. aprillil 2011 a. MML kaebust Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kiirmenetluse otsusega nr. 001290 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et tema perekonnal ja naabril on kaasomandis elumaja ja hoone katus jaguneb kaasomandi seaduse järgi pooleks võrdsetes osades. Ta on talviti puhastanud katust ja seda rohkem kui poole osa. Väidetavalt 12.01 kukkus katuselt jää, mille osa kuulus naabrile. Fotodelt ka näha, et tema pool oleva elamise katus oli puhas aga naabri osa puhastamata. Naaber on puhastanud katust viiendiku osalt ja seda ka ühel korral. Tekitatud kahjustused on tekitatud naabri tegevusetuse või hooletuse tõttu. Naaber on tema pere vastu esitanud mitmeid kaebusi, mis tegelikult sisu suhtes ei vasta tõele. 2007 a. esitas valesüüdistuse ebaseaduslikus ehituses, kuid see fakt ei leidnud kinnitust. Aastatepikkune kemplemine ja pidevalt naabri eest kulude kandmine on tekitanud kahtlusi naabri süüdivuses. Samuti on alust arvestada, et ka käesolev kaebus naabri poolt on fabritseeritud, kuna vahetult enne kaebuse esitamist ta esitas maksunõude naabrile 2010 a. aasta suvel läbiviidud tööde eest. Taotleb talle mõistetud karistuse tühistamist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et keeruline olukord naabriga, kaasomandi suhe lihtsalt ei toimi. Kolimise ajal tuvastati tegelikult, et maja katus vajab täielikku vahetust. Tellis projekti aga naaber hakkas seda takistama. Ta on regulaarselt puhastanud katust, katuse osa, mis kokku vajus, oli paks lumekiht ja see osa kuulus naabrile. Katuse enda konstruktsioon on vilets, sest see on pikalt umbes aasta kaetud rohelise kilega. Ta ei näe enda süüd ja taotleb otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebaja väidetega. Üks asi on tsiviilõiguslikust seadusandlusest tulenevad suhted. Väärteomenetluse korras reguleeritakse suhteid Tallinna Linnavolikogu poolt vastuvõetud õigusaktidest. Nõude täitmata jätmise eest karistatakse vastavalt KarS § 2 lg. 2 sätte kohaselt, kui tegu õigusvastane, koosseisupärane ja isik on selle teo toimepanemises süüdi. Kaebaja ei ole täitnud Tallinna linna heakorra eeskirja nõudeid selles osas, et kinnistu omanikuna pidi eemaldama katuselt jää ja lume. Kohtuvälise menetleja ametnik karistuse määramisel on arvestanud kaebaja isikut, süü suurust ja leidis, et 5 trahviühikut on proportsionaalne toimepandud teoga. Otsus jätta muutmata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt menetlust alustati MMLsuhtes kaasomaniku TTpoolt esitatud kaebuse alusel. Avalduses paluti abi L ähvarduste ja omavoli vas-tu. Ta on fikseerinud viimaseid sündmusi juhuks, kui ähvardused omanik L poolt reaalsuseks osutuvad. 11.
3. kukkusid omanik L ( ehitusloata ehitatud ) juurdeehituse katuselt väga suu-red jääpangad ja purustasid omanik Tepandi pesuruumi katuse. Seletuskirja juures olevale ma-terjalile Tepandi viitab kuupäevaliselt L poolt katuse puhastuse töid, kuid samas viitab seletuskirja lõpus, et Tepandi laskis jaanuari algul teostada katuse puhastustöid aga L poolt pole näidatud mingit huvi katuse puhastamisel. Kohtuvälise menetleja otsuses kiirmenetluses kirjeldatu kohaselt L rikkus heakorra eeskirja nõudeid sellega, et ei koristanud õigeaegselt lund ega jääd hoone katuselt, mille tagajärjel sai kannatada kaasomanikule kuuluv pesuruumi katus. Kiirmenetluse otsuse juurde lisatud L ütlustest nähtub, et ta on Raudtee tee 4 a kinnistu kaasomanik. Lepingu kohaselt hoone katus on ühine ja seda peavad nad puhastama võrdsetes osades. Ta on hoone katust puhastanud mitmetel kordadel ja rohkem kui üle poole katuse pinnast. Ta ei ole kindel, et kukkunud jäätükid kukkusid pesuruumi katusele just temale kuuluva hoone laiendatud osa katuselt. Samas laseb katus vett läbi ja katus vajaks hädasti uuendamist. Selleks on juba kolm aastat tagasi koostatud projekt, kuid ebakõlade tõttu naabriga ei ole saanud katust uuendada. Seetõttu ka ei ole ehitatud lumetõket. Ta ei ole nõus, et kõne all oleva jää kukkumine pesuruumi katusele on põhjustatud tema hooletusest. Kohus tutvus kohtule esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil antud ütlustega tuvastas alljärgneva: -menetlust on alustatud TTavalduse alusel selles, et L poolt ehitusloata ehitatud juurdeehituse katuselt suured jääpangad ja lumi purustasid avaldajale kuuluva pesuruumi katuse -sündmuskoha vaatlusprotokolli alusel fikseeritud Raudtee 4a kinnistu, millel paikneb kahekordne hoone ja hoone seina ääres väike juurdeehitus. Ehitise taga ja kõrval maas suured jääkamakad. Juurdeehituse sees suitsuklaasist uks ja põrand kaetud keraamiliste plaatidega ning on olemas dušinurk ja maas suured jääkamakad ning puidutükke. Dušinurga kohal olev lagi sisse kukkunud. Objekt on pildistatud ja fotod lisatud toimikusse -Tepandi seletusest nähtub, et L vastavalt lepingule oli kohustatud paigutama katusele lumetõkked, kuid pole seda teinud. Loopinud katuselt tema kinnistu osale ja pesuruumi katusele jääd ja lund. 11.01 kukkusid suured jäätükid tema pesuruumi katusele ja purustasid selle. Kohus tuleb ülaltoodu alusel järeldusele, et vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg. 1 alusel võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Kogutud materjalidest nähtuvalt kaebuse lahendamise käigus asjaolud ei olnud selged ja kiirmenetluse otsuse sisu on lähtunud Tepandi poolt esitatud kaebuse sisust. L on väitnud, et katuse vahetamiseks on kolm aastat tagasi koostatud projekt ja seetõttu ta pole paigaldanud ka vastavalt lepingu nõudele lumetõket. Materjalide juurde lisatud fotodelt ei nähtu pesuruumi asukohta, kas on võimalik hoone katuselt sattuda sellele lund ja jääd. Hoone asendiplaanil näha, et juurdeehitus on ehitatud vastu maja, kuid fotodelt see täpselt fikseerimata. Ei ole tuvastatud, kumma omaniku poole katuselt võis jää ja lumi sattuda pesuruumi katusele, kas selle fakti kinni-tamiseks oli tuvastatud inimese tegutsemine või lumi ja jää sattusid katusele loomuliku libi-semise tagajärjel. Sündmuskohaskeemil märgitud jää ja lume kukkumise koht ja juurdeehitus. Kohtule ei ole arusaadav, kas see ongi pesuruum ja kas see asub L või Tepandi kaasomandis. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et käesoleva kaebuse lahendamisega ei olnud asjaolud selged ja sellele on kohtuvälise menetlejale oma kirjalikus seletuses ka viidanud MML, seega puudus alus kiirmenetluse lahendamiseks. Vajalik oleks pidanud menetlema kaebust üldmenet-luse korras ja seega oleks saanud mõlemad pooled andnud selgitusi vastavalt esinenud asja-oludele. Kohus juhib tähelepanu sellele, et Väärteomenetluse seadustiku § 19 alusel on L tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning § 55 lg. 1 p. 2, 3 selgitatud talle, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kohtule jääb arusaamatuks see fakt, et seadustikus pole mingit märget selle kohta, et juhul kui isik keeldub ütluste andmisest, ei saa tema puhul rakendada kiirmenetlust, kuid selline fakt on fikseeritud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kiirmenetluses. Ütluste andmine või mitte andmine on menetlusaluse isiku õigus ja see on fikseeritud Väärteomenetluse seadustiku § 19 p. 4 sättes ja see on fikseeritud ka Põhiseaduses. Ütluste andmisest keeldumine ei saa olla kiirmenetluse kohaldamisest keeldumise põhjuseks. Kohus on seisukohal, et asjaolud ei olnud selged ja seega polnud alust esitatud kaebust menetleda kiirmenetluses vaid oli alus menetleda kaebust üldmenetluses. Kiirmenetluse käigus peavad asjaolud olema üheselt selged ja arusaadavad, kuid L oma seletuses andis ütlusi, millest nähtuvalt asjaolud ei olnud selged, seega ei olnud alust menetleda asja kiirmenetlusena ja MMLei saanud kaitsta oma õigusi. Seetõttu MMLsuhtes määratud rahatrahv 5 trahviühikut s.o. 20 eurot kuulub tühis-tamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2, § 133 p. 6 kohus otsustas: MMLpoolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus kiirmenetluses nr. 001290 MMLkaris-tamise kohta KOKS § 66 – 2 lg. 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut s.o. 20 eurot tühistada ja menetlus lõpetada. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik