nr 52 § 10 lg 2 ja ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o 28 eurot. Kaebuse kohaselt A K on tudeng, ostis endale 28.02.2011.a telefoni teel kvartali sõidupileti koodiga 292 ja hinnaga 18.53 eurot. 14.02.2011.a trollis nr 9 kontrolliti sõiduõigust tõendavat 1 dokumenti ja kontrollimise hetkel selgus, et A. K sõitis õpilase sooduspiletiga. Samuti selgus, et igal sõidupiletil on oma kood ja ülalmainitud kood kuulub mitte üliõpilase sooduspiletile vaid õpilase sooduspiletile. A. K ei teadnud et koodid on vahetatud. Õpilase kvartali sõidupileti hind on 18,53 eurot ja üliõpilase kvartali sõidupileti hind on 19.81 eurot, eks siis hinna vahe on väike vaid üle 1 euro. Kaebuse esitaja leiab, et määratud rahatrahv summas 28 eurot on põhjendamatu, taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kaebuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles on seisukohal, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta A. K´i kaebuse rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2011
nr 52 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi määrus) § 8 lg 1 kohaselt on sõitja kohustatud omama ja kaasas kandma ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud käesolevast
st tulenevat sõidu õigust tõendavat dokumenti. Sama
p 9 kohaselt on õpilaskaart sõidukaart, mis annab õpilasele (üldharidus- ja kutsekoolid) õiguse kasutada ühtse piletisüsteemi ühistransporti (ekspressliinidel koos lisatalongiga), ja sama paragrahvi punkti 10 kohaselt sooduskaart on sõidukaart, mis annab üliõpilasele, pensionärile (kuni 64-aastased, kaasa arvatud), raske või keskmise puudega 16aastasele ja vanemale isikule ning 3 ja enama lapsega pere vanemale õiguse kasutada ühtse piletisüsteemi ühistransporti. Sooduskaardid on ainult tallinlaste ID-piletit.
lg 3 p 1 kohaselt sooduskaardi kasutamise õigus on üliõpilasel, kelle rahvastikujärgne elukoht on Tallinnas, ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on õpilaskaardi (tallinlasele) kasutamise õigus õpilasel, kelle rahvastikujärgne elukoht on Tallinnas.
lg 3 p 1 kohaselt on soodustuse kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks „õpilastel – Eesti Vabariigi isikutunnistus (ID-kaart) või õpilaspilet või sellega võrdsustatud ISIC Scolar kaart“, ja sama lõike punkti 2 kohaselt „üliõpilastel – Eesti Vabariigi isikutunnistus (ID-kaart) ja üliõpilaspilet või sellega võrdsustatud iSIC Student kaart või Swedbanki Tudengikaart.“
lg 2 sätestab, et sõitja on kohustatud esitama kontrollõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Kuna kaebaja oli üliõpilane ja kasutas õpilaskaatri, mille kasutamise õigus on õpilasel, seega puudus tal sõidu õigust tõendav dokument, siis on ühistranspordis sõites täidetud ÜTS § 547 lg 1 sätestatud teo objektiivne koosseis. Tallinna Linnavolikogu määrus hakkas kehtima 01.01.2011.a Õigusaktide mittetundmine ei vabasta vastutusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ja KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna kaebaja enda väitel eksis pileti ostmisel „koodides“, siis on tõendatud, et väärtegu on toime pandud vähemalt hooletusega, kuna kohtuvälise menetleja ametnik ei ole tuvastanud, et kaebaja tahtnuks piletita sõita, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud teadma, et õpilaskaardi ja üliõpilase sooduskaardi hinnad on erinevad ning õpilaskaardi kasutamise õigus tal puudub. Sellega on täidetud väärteo toimepanemise subjektiivne koosseis. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid ja raskendavaid ning õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kaebaja käitumine pileti ostmisel on väga levinud, siis kohtuväline menetleja on määranud karistuse 7 trahviühikut, so 28 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et sellise karistuse määraga on isikut võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kaebuse esitaja oli nõus kaebuse menetlemisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustus samuti kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi A K´i kaebuse, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku 2 (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja, kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et põhjendatud on tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 14.03.2011.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr ÜTkm 020969 ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Väärteomenetlus menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume ei anna, kuid need võib tuletada kriminaalmenetlusõigusest. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-105-09). Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2011
nr 52 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 8 lg 1 kohaselt on sõitja kohustatud omama ja kaasas kandma ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud käesolevast
st tulenevat sõidu õigust tõendavat dokumenti. Sama
p 9 kohaselt on õpilaskaart sõidukaart, mis annab õpilasele (üldharidus- ja kutsekoolid) õiguse kasutada ühtse piletisüsteemi ühistransporti (ekspressliinidel koos lisatalongiga), ja sama paragrahvi punkti 10 kohaselt sooduskaart on sõidukaart, mis annab üliõpilasele, pensionärile (kuni 64-aastased, kaasa arvatud), raske või keskmise puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ning 3 ja enama lapsega pere vanemale õiguse kasutada ühtse piletisüsteemi ühistransporti. Kiirmenetluse otsuse nr ÜTkm 020969 kohaselt sõitis A. K 14.03.2011.a kella 14:12 ajal Tallinnas Ehitajate tee peatuse juures trollis nr 9 (reg. Nr 269). Kontrollimise hetkel kaebuse esitajal puudus üliõpilase sooduspileti sõiduõigust tõendav dokument. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on rikkumise kirjeldusena märgitud: „Menetlusalune isik oli eksinud piletihindade suhtes.“ Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle ja nii menetlusaluse isiku ütlustega kiirmenetluse otsuses on tõendatud, et A. K´il kontrolliti 14.03.2011.a kella 14:02 ajal Tallinnas Ehitajate tee peatuses trollis nr 9/269 sõiduõigust tõendavat dokumenti ja kontrollimise hetkel A. K´il puudus üliõpilase sooduspileti sõiduõigust tõendav dokument. Samuti ei ole vaidlust selles, et A. K´il oli olemas õpilase kvartali sõidupilet. Kiirmenetluse kohaldamist välistavaid asjaolusid kohus väärteoasja materjalidest tuvastanud ei ole, kiirmenetluse otsuse pöördel on menetlusaluse isiku allkiri VTMS § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Seega on tõendatud A. K´i teos ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivsete tunnuste esinemine. Väärteo subjektiivse koosseisu saab lugeda samuti täidetuks, nimelt oleks A. K pidanud tähelepaneliku suhtumise korral ette nägema, õpilaskaardi ja üliõpilase sooduskaardi hinnad on erinevad ning õpilaskaardi kasutamise õigus tal puudub. Vaatamata sellele, et kohus on tuvastanud A K´i käitumises väärteotunnuste esinemise, peab kohus võimalikuks lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel ilma tema karistamiseta. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel eeldab, et menetlusalusele isikule omistav tegu on nii koosseisupärane, õigusvastane kui süüline (KarS § 2 lg 2), kuid tema vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu otsustab menetleja väärteomenetluse siiski lõpetada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas nr 3-1-1-105-09, p 11; asjas 3-1-1-146-03, p 8). Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel lähtub seega menetlusökonoomilistest kaalutlustest, kuid võimaldab lisaks ka proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt välistada karistuse kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmis pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 15 ja 16 ning asjas nr 3-1-1-50-08 p 6.3. 3 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik mõjutada A. K´i edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvides toimida ka ilma isikule karistust mõistmata. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, § 133-134. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.