lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust.
alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Martin Annukile Tartu Maakohtu 03.novembri 1999.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 8 kuud vangistust. Lisaks võeti Martin Annukilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Martin Annuk kuulutati tagaotsitavaks ja tema karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamine. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 20.märtsi 2003.a otsusega. Martin Annuki karistuse kandmise aeg algas 11.oktoobril 2010.a ja lõpeb 11.juunil 2012.a. Martin Annukit on varem kriminaalkorras karistatud: - Tartu Linnakohtu 29.septembri 1998.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 144 - §15 lg 2 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga; - Tartu Linnakohtu 03.novembri 1999.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 8 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Tartu Vangla toetab Martin Annuki tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Martin Annukile vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi määratud, ta on osalenud majandusabitöödel ning temaga on läbi viidud motiveerivaid vestlusi. Käesoleval ajal osaleb süüdimõistetu sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Sotsiaalsete oskuste treening“. Vangla andmeil on süüdimõistetu suhtes täitmisel küll rahalisi nõudeid, kuid isiku vabanemisfondis olevad vahendid ületavad nimetatud summa. Oma varasemat väärkäitumist põhjendab süüdimõistetu nooruse rumaluse ja negatiivset mõju avaldanud sõpradega. Käesoleval ajal süüdimõistetu väidetavalt kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle, väärtustab hoopis perekonda ja häid suhteid lähedastega ning on motiveeritud edaspidi kriminaalhooldajaga koostööd tegema ja seaduskuulekalt elama. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud alkoholi tarbimisega seotud süütegude eest ning samuti on isik tarvitanud kanepit, kuid väidetavalt on praegu motiveeritud nii alkoholist kui ka narkootikumidest loobuma. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul kahe aasta jooksul 32%. Kriminaalhooldusametnik toetab Martin Annuki tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kuigi Martin Annuki perekond ei ela käesoleval ajal Eestis, on tal olemas lähedaste sõprade toetus. Sõprade juurde on süüdimõistetul võimalik ka vabanemise järgselt elama asuda ning olemas on vajalikud nõusolekud. Vabanemise järgselt on süüdimõistetul võimalik asuda tööle internetiteenuseid pakkuvasse ettevõttesse xxx ning samuti on süüdimõistetul väidetavalt sääste, mis aitavad majanduslikult toime tulla. Vajadusel saavad majanduslikult toetada ka sõbrad. Varasemalt on süüdimõistetu olnud kriminaalhooldusel, millega kaasnevaid kontrollnõudeid täitis süüdimõistetu nõuetekohaselt ning oli koostöövalmis, kuid esines määratud kohustuste rikkumisi. Samas tuleb arvestada sellega, et käesoleval ajal kannab süüdimõistetu reaalset vangistust esimest korda, mistõttu võib ärakantud vangistus olla piisav, et oma eesmärki saavutada. Martin Annuk kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning mõistab sellega kaasnevaid nõudeid. Kinnipeetava sõnul on ta teinud vajalikud järeldused oma varasemast käitumisest ja soovib edaspidiselt elada seadusekuulekalt. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja kohtule esitatud materjale, arvestades kinnipeetava ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et süüdimõistetu Martin Annuki tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik ja põhjendatud.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Martin Annuk ära kandnud rohkem kui 1/3 temale mõistetud 1 aasta ja 8 kuu pikkusest karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus Martin Annuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Martin Annukit on karistatud kriminaalkorras kokku 3 korral varavastaste kuritegude eest. Teod, mille eest teda on karistatud on kohtuotsuste kuupäevade järgi toime pandud üle 1 0aasta tagasi. Käesolev vangistus on süüdimõistetu jaoks esimene reaalne vangistus. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitunud eeskujulikult, talle ei ole määratud distsiplinaarkaristusi ning ta on osalenud majandusabitöödel ja sotsiaalprogrammides. Vabanedes on süüdimõistetul olemas lähedaste, nii perekonna kui tuttavate, igakülgne toetus. Martin Annukil on võimalus asuda elama oma lapsepõlve tuttavate juurde xxx, kus on täidetud vajalikud nõuded elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Vabaduses on isikule garanteeritud töökoht firmas, kus töötavad tema ammused tuttavad. Tööle asumine aitab oluliselt vähendada süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise riski, kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud enamasti toime just varavastaseid süütegusid. Martin Annuki sõnul on ta ammu katkestanud suhtes enda endiste kuriteokaaslastega ega soovi nendega suhtlemist taastada. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal leiab kohus, et Martin Annukil on olemas motivatsioon edaspidi seadusekuulekalt elamiseks. Süüdimõistetu oskab oma käitumist ja probleemsituatsioone adekvaatselt hinnata, sellest vajalikke järeldusi teha ning on motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid järgima ja alkoholi ning narkootikumide tarvitamisest loobuma. Samuti väärtustab süüdimõistetu suhteid lähedastega ega soovi kriminaalkorras karistatud isikutega edaspidi enam suhelda. Eeltoodust järeldab kohus, et ärakantud vangistus on isikule piisavat mõju avaldanud, ta mõistab kuritegeliku käitumisega kaasnevaid riske ning on oma väärtushinnangutes ja käitumises vajalikud korrektiivid teinud. Samuti omab süüdimõistetu piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Ennetähtaegne vabastamine elektroonilisele järelevalvele ja kriminaalhooldusele allutatuna aitaks kaasa süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise kinnistamisele, kuna isiku üle säiliks teatud kontroll, aidates samas tema resotsialiseerimise protsessi toetada. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust ning kriminaalhooldusametniku soovitust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 2 kuud. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks kriminaalhooldusametniku soovitatud lisakohustused – asuda tööle ettenähtud tähtaja jooksul vabanemisest, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Tööl käimine ja kindla sissetuleku omamine aitavad maandada uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski ning tagavad iseseisva toimetuleku. Samuti aitab uute kuritegude riski maandada kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistustud isikutega, kuna varasemalt on isik pannud kuritegusid toime grupis. Kuna süüdimõistetu varasemad süüteod on seotud alkoholi tarvitamisega ja Martin Annuk avaldas ise väikest kõhklust selle probleemiga vabaduses hakkamasaamises, samuti on ta ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist, siis on kindlasti vajalik talle määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, et muuta tema karistuse jätkuv kandmine vabaduses vähem ohustatuks varasemate pahede poolt. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada süüdimõistetu Martin Annuk (IK 38203252723) temale Tartu Maakohtu 18.detsembri 2002.a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 4 alusel määrata Martin Annukile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 11.juunini 2012.a.
lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse Martin Annuki keha külge. Kohustada Martin Annukit katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata Martin Annukile katseajaks järgmised lisakohustused:
Määrata Martin Annuk katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Martin Annuk vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.