← Eesti

1-09-389/9

1-09-389 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.juunil 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-389 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Silvi Väikmeri Kriminaalasi Kaupo Kaljuvee süüdistuses KarS § 400 lg 1 järgi ning AS KPK Teedeehitus süüdistuses KarS § 400 lg 2 üldmenetluses Prokurör Riigiprokurör Triin Bergmann Süüdistatav Kaupo Kaljuvee isikukood 37110150228, EV kodanik, emakeel eesti keel, kõrgharidus, ei tööta, elukoht xxx; varem kohtulikult karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Monika Mägi Süüdistatav AS KPK Teedeehitus Äriregistri kood 10210690, asukoht XXX, esindaja juhatuse liige AK Kaitsja Juhindudes KrMS §-dest 174; 175 lg 1 p 1; 181 lg 1; 309 lg 1 ja 2; 310 lg 2; 311; 314; 315 kohus otsustas: Õigeks mõista Kaupo Kaljuvee KarS § 400 lg 1 järgi. Õigeks mõista AS KPK Teedeehitus KarS § 400 lg 2 järgi. Välja mõista Kaupo Kaljuvee kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 54 547, 80 (viiskümmend neli tuhat viissada nelikümmend seitse krooni ja kaheksakümmend senti) krooni riigi eelarve vahenditest. Välja mõista AS KPK Teedeehitus kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 184 359 (ükssada kaheksakümmend neli tuhat kolmsada viiskümmend üheksa) krooni riigi eelarve vahenditest. RESOLUTSIOON

  4. Vandeadvokaat Raul Palmaru Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 25.juunil 2010.a. SÜÜDISTUS Kaupo Kaljuvee on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse KarS § 400 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles alates 24.05.2004 AS KPK Teedeehitus /10210690/ juhatuse liige ning alates 31.05.2007 OÜ D /10612661/ nõukogu liige ja tegutsedes AS KPK Teedeehitus nimel ja huvides ning 23.01.2008 väljastatud volituse alusel OÜ D nimel ja huvides, võttis konkurentsi kahjustava tegevusega pakkumuse esitajana osa KT/ XXX/ poolt korraldatavast ja 30.11.2007 välja kuulutatud riigihankest nr 102773 „Riigimaantee nr 45 TartuRäpina-Värska km 54,6-69,4“ alljärgnevalt: • 23.01.2008 kooskõlastas Kaupo Kaljuvee e-posti vahendusel OÜ D prokurist Urmas K’iga ja AS TG/ XXX/ juhatuse liikme Jarkko P P’ga, samuti AS KPK Teedeehitus kontoris asukohaga Magasini 31, Tallinn toimunud kohtumisel Jarkko P P’ga ja Urmas K’iga ning AS Teekaru kontoris asukohaga Ravi 2, Tallinn toimunud kohtumisel AS TGjuhatuse liikme Jarkko P P’ga riigihanke nr 102773 pakkumustes esitatavaid hindu, leppis kokku riigihankes nr 102773 kaubaturu jagamise ning vahetas teavet plaanitava hinna suuruse kohta AS KPK Teedeehitus ja AS TGvahel. • 23.01.2008 sõlmis Kaupo Kaljuvee AS KPK Teedeehitus nimelt koostöölepingu D Oy-ga /2163026-3/, keda esindas Jarkko P P ning millega reguleeritakse poolte suhteid riigihanke nr 102773 pakkumise ettevalmistamisel, pakkumisel ja pakkumise edukaks osutumisel sõlmitud tööettevõtulepingu täitmisel. •
  5. jaanuariks 2008 esitas Kaupo Kaljuvee Kagu Teedevalitsusele riigihanke nr 102773 raames AS KPK Teedeehitus ja OÜ D nimelt 24.01.2008 allkirjastatud ühispakkumuse, mille maksumus on 106 893 046 krooni. •
  6. jaanuariks 2008 esitas Jarkko P P Kagu Teedevalitsusele riigihanke nr 102773 raames AS TGja D Oy nimelt 21.01.2008 allkirjastatud ühispakkumuse, mille maksumus on 108 444 585 krooni. Nimetatud kahes ühispakkumuses esineb üksikuid erinevusi kululoendis käsitletud töö ühikuhindades. Vastavalt Konkurentsiseaduse § 2 lg 1 on konkurentsiseaduse tähenduses ettevõtja äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, KonkS § 4 lg 1 2 p 3 kohaselt on keelatud kaubaturu jagamine ja KonkS § 4 lg 1 p 4 kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava teabe vahetamine. Seega pani Kaupo Kaljuvee toime KarS §-s 400 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi ning jagatakse kaubaturg, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. AS-i KPK Teedeehitus on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse KarS § 400 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et AS KPK Teedeehitus, mille juhatuse liige on alates 24.05.2004 Kaupo Kaljuvee ja seega juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses, võttis Kaupo Kaljuvee kaudu, kes tegutses AS-i KPK Teedeehitus nimel ja huvides, konkurentsi kahjustava tegevusega pakkumuse esitajana osa KT/ XXX/ poolt 30.11.2007 välja kuulutatud korraldatavast riigihankest nr 102773 „Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 54,6-69,4“ alljärgnevalt: • 23.01.2008 kooskõlastas Kaupo Kaljuvee AS KPK Teedeehitus nimelt e-posti vahendusel, samuti AS KPK Teedeehitus kontoris asukohaga Magasini 31, Tallinn toimunud kohtumisel AS TG/ XXX/ juhatuse liikme Jarkko P P’ga ning OÜ D prokuristi Urmas K´iga riigihanke nr 102773 pakkumustes esitatavaid hindu, leppis kokku riigihankes nr 102773 kaubaturu jagamise ning vahetas teavet plaanitava hinna suuruse kohta AS TGning AS KPK Teedeehitus vahel. • 23.01.2008 sõlmis Kaupo Kaljuvee AS KPK Teedeehitus nimelt koostöölepingu AS TGjuhatuse liikme Jarkko P P’ga, kes allkirjastas koostöölepingu D Oy /2163026-3/ nimelt. Koostöölepinguga reguleeritakse poolte suhteid riigihanke nr 102773 pakkumise ettevalmistamisel, pakkumisel ja pakkumise edukaks osutumisel sõlmitud tööettevõtulepingu täitmisel. •
  7. jaanuariks 2008 esitas Jarkko P P K AS TG ja D Oy nimelt Teedevalitsusele riigihanke nr 102773 raames 21.01.2008 allkirjastatud ühispakkumuse, mille maksumus on 108 444 585 krooni. • 24.jaanuariks 2008 esitas Kaupo Kaljuvee AS-i KPK Teedeehitus ja OÜ D nimelt Kagu Teedevalitsusele riigihanke nr 102773 raames ühispakkumuse, mille maksumus on 106 893 046 krooni. Nimetatud kahes ühispakkumuses esineb üksikuid erinevusi kululoendis käsitletud töö ühikuhindades. Vastavalt Konkurentsiseaduse § 2 lg 1 on konkurentsiseaduse tähenduses ettevõtja äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, KonkS § 4 lg 1 p 3 kohaselt on keelatud kaubaturu jagamine ja KonkS § 4 lg 1 p 4 kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava teabe vahetamine. Seega pani AS KPK Teedeehitus läbi oma juhatuse liikme Kaupo Kaljuvee tegevuse toime KarS §-s 400 lg 2 sätestatud kuriteo, s.o kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi ning jagatakse kaubaturg, s.t konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse. 3 MENETLUSE KÄIK Süüdistatav Kaupo Kaljuvee kinnitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 17.11.2009.a. toimunud kohtuistungil, et süüdistuse sisu talle arusaadav ei ole ja süüdi ta end ei tunnista. Süüdistatav Kaupo Kaljuvee andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 26.04.2010.a. toimunud kohtuistungil süüdistatavana riigiprokurör Triin Bergmann poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et KPK Teedeehitus AS-ga on ta seotud alates 2004.a, algselt oli Koger Teedeehitus, edasi AS KPK Teedeehitus. AS KPK Teedeehitus juhatuse liige on ta 20042009.a oktoober. KPK Teedeehitus AS –l oli D OÜ-ga, selline seos, et AS KPK Teedeehitusel muutusid omanikud ja seda aastal 2005 või 2006 ja, siis kattusid osaliselt omandisuhted D OÜ-ga, siis otsustati, et D tuuakse sidusettevõtteks, see oli umbes 2005 või
  8. Need füüsilised isikud, kes omanikeringis kattusid olid UKja Jaanus Peet. Süüdistatav Kaupo Kaljuvee selgitas, et OÜ D oli spetsialiseerunud alusehitusele ja pinnasetöödele. AS KPK Teedeehitusel oli põhirõhk asfaldile - teede ehitusel. Taheti koondada jõud, mis oleks andnud kogu tootmisprotsessis ühendatud jõud ja parima teadmise. OÜ D tegi nii mõnelgi objektil alltööettevõttu alus- ja pinnasetöödes. KPK vajas suuremat läbilöögiobjekti ja nad tegid kõik jõupingutused selleks, et selline läbimurdeobjekt saada, täpsed plaanid tehti iga hanke puhul eraldi. Vaidluse all oleva hanke puhul olid osalemiskriteeriumid sellised, et KPK ise üksinda ei saanud osaleda, oli vaja koostööpartnerit, kellega etteantud riigihanke tingimuste juures saaks pakkumuse esitada, seda siis võimalikult soodsalt, kuna hindamiskriteerium oli hankes üks ja see oli – madalaim hind. Nad tegid aegajalt koostööd T OÜ-ga, hilisema nimega D ja umbes 3 nädalat enne kõnealust riigihanget esitasid nad nendega ühispakkumise Rõhu-Puhja tee ehitamiseks. Sealt alates suhtlesid ja arutasid nad koostööprojekte. D oli sel aastal Eestis mobiilne asfalditehas ja neil oli kindel soov see tehas suvehooajal tööle rakendada. UK oli nende poolt see inimene, kes hangetel osalemiste eest vastutas, viimase otsus oli teha koostööd D , et saavutada odavaim asfaldihind, mis oli võtmeküsimus ja seda, arvas ta, et suudab pakkuda D . UKesitles KPK-s talle ennast kui juristi ja viimane oli KPK nõukogu esimees, üks aktsionäridest. Alates 2007.a kevadest tundis tema – Kaupo Kaljuvee, ta oli ainus juhatuse liige, et ei käi kõikidest teemadest üle ja ta pidas vajalikuks kaasata veel juhatusi liikmeid, mis realiseerus siis, kui AKtuli juhatuse liikmeks ja UKise tegeles näppupidi ise hangete ja pakkumistega seonduva tegevusega. UKvalmistas ise ette pakkumisi, otsustas, millistes hangetes peaks osalema, pani kokku pakkumiste maksumused ja lõplikud hinnad. UKpidas ka teda kursis sellega, millistes pakkumistes KPK hakkab osalema, kellega koostööd tehakse. Nimelt oli neil iganädalane kokkulepitud istumine ja nad käisid need teemad iganädalaselt läbi - seda nii pakkumiste kui ka tööde teostamisega seonduvad teemad. Riigiprokurör Triin Bergmann esitatud küsimusele konkreetselt KTriigihanke kohta, et, milline roll pidi selle riigihanke täitmises olema OÜ-l D, selgitas süüdistatav Kaupo Kaljuvee, et talle teadaolevalt andis UKülesanne, et D kalkuleeriks pinnasetööde maksumuse sellesse hankesse. Kas oli ka juttu sellest, et KPK ja D esitavad kahekesi ühise pakkumise, selle otsust ta ei oska öelda, kuid UKvalmistas ette pakkumise ja tema – Kaupo Kaljuvee allkirjastas selle, see oli ühispakkumine D ja KPK vahel. Alla kirjutas tema – Kaupo Kaljvee, kuna UKei saanud seda teha, sest riigihanke pakkumise peab allkirjastamata juhatuse liige ning tema teada oli kohe algusest peale plaan esitada ühispakkumus koos Ti ja Destiaga, mitte OÜ-ga D. Riigiprokurör Triin Bergmann taotletud, kaitsjate ja teiste menetlusosaliste nõusolekul, kohtu avaldatud IV kd tl 50 Kaupo Kaljuvee eeluurimisel 19.09.2008.a. kahtlustatavana antud ütluste ja nimelt: „Selleks valmistas KPK ette paralleelselt 2 võimalust, kuidas osaleda selles hankes ja see võita. Need olid samaaegsed läbirääkimised Ti ja D OY-ga ning samal ajal Delegetec OÜ-ga.“ 4 kohta ja riigiprokuröri esitatud küsimusele, kas nad pidasid OÜ-ga D ühispakkumuse koostamiseks läbirääkimisi selgitas viimane, et ta võib ainult eeldada, et UKseda tegi, sest tema – Kaupo Kaljuvee’le teadaolevalt arvutas D hindasid ja UKvõis seda teha - läbirääkimisi pidada. Nimelt tõi UKtõi tema kätte pakkumise, kus ta nägin, et oli ühispakkumine D ja KPK koos ja UKesindas mõlemaid, vähemalt KPK-d ja kuna viimane oli tol ajal ka Di prokurist, siis võis UKesindada ka Di, või osales seal AI, ta ei oska öelda, kuid lõpuks esitati Ühispakkumus D ja KPK, füüsilised isikud, kes need esitasid UKDi poolt ja Kaupo Kaljuvee KPK poolt. Süüdistatav Kaupo Kaljuvee kinnitas riigiprokurör Triin Bergmann’ile, et ta arvab, et ta ei eksi, kui ütleb, et UKesindas mõlemat ettevõtet. Kui tema – Kaupo Kaljuvee’le sai teatavaks, et on kavas esitada ühispakkumus D ja KPK-ga, siis UKtegi ettepaneku tulla tal osalema, soome keeles, oli ta nende nõupidamiste juures kui tõlk, kuna UKsoome keelt ei osanud, teiselt poolt olid laua taga Jarkko P ja ühe korra oli ka kaasatud Patrik J . Ta osales kahel nõupidamisel ja neid nõupidamisi oli ka enne ja ka pärast. Need mõlemad kohtumised olid enne pakkumuse esitamist ja tema osales
  9. ja 23.jaanuari kohtumistel. 21.01.2008.a toimunud koosoleku sisuks oli see, et seal oli arutusel seoses selle hankega kõige üldisemad küsimused. UKoli teinud palju eeltööd materjalide ja maavarade hankimiseks selle teelõigu piirkonnas ja viimase kinnituse järgi oli see ta kodukant, viimasel oli seal palju infot ja kontakte, et saada seal piirkonnas parimaid lahendusi ja parimat hinda materjalidele, D rääkis oma huvist - rakendada sellel objektil oma mobiilne asfalditehas. Tema – Kaupo Kaljuvee mälu järgi 21.01.2008.a. nõupidamisel konkreetselt hindadest ei räägitud, kuna seal täpsustati võimalusi, kuidas teostada kululoendi erinevaid töid, või. kuidas neid rehkendada. Seda, kas lepiti kokku selles, kuidas ja, kelle poolt kululoend koostatakse, kui tuleb ühispakkumine, ta ei mäleta. Ta ei mäleta, et seda oleks täpselt kokku lepitud, kuid UKKPK poolt seda kululoendit täiendas ja täitis. Kululoendi põhi oli üks osa hankedokumentidest, see oli exceli tabel kujul ja erinevad numbrid kirjutas KPK poolt sinna Urmas K, mingil ajahetkel edastati see küll ka talle, aga millised numbrid seal olid, ta ei julge öelda. Nõupidamisel osalejate vahel vahetati infot e-maili teel, e-mailid liikusid erinevas suunas. 21.01.2008.a oli kindlasti ühispakkumuse esitamine põhiline teema ja tema mälu järgi, selle hankega muid teemasid ei olnud, kui ühispakkumus ja tema teada D sel nõupidamisel ei osalenud, st, kui nõupidamised olid, siis UKesindas KPK-d ja Di nendel nõupidamistel ei kaasatud. 23.01.2008.a toimunud koosolekul, nõupidamisel oli UKette valmistanud põhja Destia, Tiga ühispakkumuse koostamiseks, sinna tegid nad nõupidamise ajal täpsustusi ja seejärel räägiti nõupidamisel kululoendist ja, kuna kululoendis on oluline konkurentsi või firma teave, siis seda ilma kokkuleppeta tavaliselt ei avaldata. Ühispakkumine käib tavaliselt nii, et mõlemad annavad parima informatsiooni, mis viib lõpliku ühispakkumise maksumuse võimalikult odavaks ja need kõige odavamad numbrid läksid kululoendisse ning koostöö tingimused olid seal sellised, et mõlemad osapooled saavad ja on kohustatud teostama 50 % töödest. Lepingu projekt oli nõupidamise ajaks välja prinditud, D oli esitada täpsustusi, tema – Kaupo Kaljuvee kirjutas eesti keeles need omakäeliselt üles ja viis lepingu teksti need muudatused sisse ning, kui ta õieti aru saab ja mäletab, siis KPK pidi olema juhtiv partner ja ega ta rohkem seda kommenteerida ei oskagi. Seda, kas KPK oli lisaks ühispakkumusele esitada antud riigihankes ka eraldi pakkumus ta ei tea, see oli UK töö spetsiifika, viimase otsused olid pakkumustega seotud. Lepingus on allkirjastajaks tema – Kaupo Kaljuvee sellepärast, et UK arvas ja pidas õigeks, et seda peaks tegema st ettevõtet esindama, juhatuse liige ja selliseid lepinguid on varem ja hiljem sõlmitud, põhiline idee sellest lepingust on talle arusaadav. Mis see põhiline idee oli, kui KPK võitnuks otsepakkumisega, kuidas see leping kehtinuks D suhtes, seda ta ei oska kommenteerida. Mis selle lisaklausli sisu on, mis on ta käsikirjalise märkuse põhjal tehtud, seda ta ei oska kommenteerida. UK otsustas, et ei esita ühispakkumust D ja T iga vaid esitatakse ühispakkumus D iga samal päeval s.o 23.01.2008.a. Tema – Kaupo Kaljuvee sai UK käest ettevalmistatud riigihanke pakkumuse ja järgmisel päeval esitati riigihanke pakkumine KPK ja D 5 poolt. UKei sundinud tal seda alla kirjutama,, see oli rutiin, neil läks nädalas mitu pakkumist, UKtõi need, sekretäri juures registreeriti ja kirjutati alla. Kui kaks erinevat pakkumist esitati, siis järelikult teavitati D ja Ti esindajaid, et ühispakkumust nendega ei esitata vaid KPK esitab pakkumise koos Diga, kuid ta ei tea, kes ja, kuidas seda tegi. UKkoostas kululoendi, kuidas ja, kellele seda edastati ta ei tea, kas ehk 23.01 seal nõupidamise käigus vahetati e-maile kululoendiga st. esitati ühiselt välja töötatud kululoend. Ta ei tea, kas seal esitati KPK ja Di ühispakkumist, tema teada vahetati kululoendid selle nõupidamise tulemusena, kus olid kõige odavamad hinnad sisse kirjutatud. Kululoend edastati e-maili teel, kuigi need e-mailid ei jõudnud kohale mingi tehnilise rikke tõttu. Siis
  10. jaanuari õhtul viis tema – Kaupo Kaljuvee selle kululoendi mälupulgaga D kontorisse, kontor asus Ravi tänaval ta kodu lähedal. Hankes pakkumuse esitamise tähtaeg oli 24.jaanuar, kas kellaaeg oli ka antud, seda ta ei mäleta, aga see on pakkumise kutses. Kellele ta mälupulga kululoendiga andis, seda ta täpselt ei mäleta aga tema meelest oli seal juures Jarkko P. Millal see
  11. jaanuari nõupidamine kellaajaliselt toimus, seda ta täpselt ei mäleta, aga tema meelest pealelõunasel ajal. Koostöölepingu objekti ei olnud olemas, kõik tingimused kehtisid edasi, leping oli sõlmitud ühispakkumise edastamiseks, kuid kuna ühispakkumist ei esitatud, siis ei olnud tema – Kaupo Kaljuvee jaoks ka lepingu objekti. Kaupo Kaljuvee andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 26.04.2010.a. toimunud kohtuistungil süüdistatavana kaitsja Monika Mägi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et 21.-23.jaanuar - just nendel päevadel oli UKni jõudnud kuuldused, et hanke võitja on ettemääratud – TR, koos oma tütardega, AS Põlva teed ja AS Valga teed. Need inimesed, kes REV2-s töötasid, neid tema – Kaupo Kaljuvee mingil määral teadis. UK ütles ka talle, et TR-l ja sellel, kes hanget korraldas, neil persoonidel oli isiklikku huvi ja ühisosa ja, sellele on ta saanud kinnitust peale konkreetse riigihanke lepingu sõlmimist ja tööde teostamise ajal. KTjuhataja hr Tõnis Pleksepp, kes hanget korraldas, töötab nüüd TR-s. Tema – Kaupo Kaljuvee hinnangul oli Eestis ja on tänaseni n-ö suurte ettevõtete ülemvõim. KPK ja T olid ja on tänaseni väikeettevõtjad teedeehituse turul, kuid KPK koha pealt julgeb ta öelda, et võimekus, tehtud investeeringud ja oskused võimaldaksid viimasel kasvada suuremaks, kuid sellist läbilöögi objekti, millega oma võimekust tõestada, ei ole tänaseni õnnestunud riigihangetelt lepingusse saada. 2007-2008.a nö turumõjuga ettevõtteks teedeehituse alal s.t kindlasti olulise mõjuga ettevõtted turul olid TR, TREV, T, ASPI ja Skanska rohkem projektipõhiselt. Näiteks on tema – Kaupo Kaljuvee teada TREkoos oma tütardega on olnud ca 1,5 miljardilise käibega ettevõte, KPK oma 200 miljoni kroonise käibega on väike ettevõte. Kaupo Kaljuvee andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 26.04.2010.a. toimunud kohtuistungil süüdistatavana kaitsja Raul Palmaru poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et tema teada KPK suurim võidetud hange 2007.a. lõpuni oli mitte üle 44 miljoni krooni. Kaitsja Raul Palmaru esitatud küsimusele, millised olid KPK Teedeehitus ja TG omavahelised seosed selgitas süüdistatav, et T Gga tekkis seos läbi D osaühingu, kes ostis T G oma eesti esinduseks, märkides, et eelmise nimega T OY, tänane Destia, viimasega tegid nad 2004-2005.a. koostööd kahe teeehitusprojekti teostamisel, sellest ajast on neil kontaktid, sidemed ja seos. RõhuPuhja hankel, kus nad esitasid Destiaga ühispakkumise, seal jäid nad hinnalt kolmandaks, seal nad kvalifitseeriti, tunnistati vastavaks. Kuna nad olid kolmandad, siis sellest lähtuvalt tegid nad jõupingutusi, et oma hinda alandada, et leida võimalused odavama pakkumise tegemiseks. T teadvustas, et tuleb jätkuvalt pingutada, viimased võtsid väga tõsiselt oma asfaltbetoontehase kulud ja omahinna ette, ja tegid kõik jõupingutused selleks, et hinda alandada. 6 Konkreetse hanke kohta selgitas süüdistatav Kaupo Kaljuvee, et temale teatas sellest hankest üldse Urmas K, viimane andis korralduse võtta välja pakkumise kutse dokumendid, need saadi kätte, K tutvus pakkumise esitamise tingimustega ja leidis, et KPK ei saa üksi pakkumist esitada, sest pakkuja finantsseisundi nõuded olid seatud selliselt, et KPK üksinda ei oleks kvalifitseerunud. Seejärel UKnägi ette, et on võimalik teha ühispakkumine ja läbi selle oma hind esitada. UKpani kululoendi kokku, viimane jagas selle kululoendi piltlikult tükkideks, kuna pakkumine koosnes paljudest erineva sisuga töödest. UKjagas projektijuhtidele välja nende osade kululoendid, mida konkreetne projektijuht pidi eelarvestama ja esitama, näiteks trassitööd, asfalditööd, ehitusosakond alusehituse, sinna juurde võttis konkureerivaid pakkumisi näiteks Dilt, olemas olid ka põhjad, aga kululoendi numbreid ei olnud. 21.01.2008.a nõupidamisel vahetati informatsiooni, UKandis infot läbirääkimistest kohalike karjääridega, toormaterjali hankimine ja nende maksumused räägiti läbi ja soome pool kinnitas, et neil on huvi valmistada asfaltbetooni oma mobiilses seadmes. 23.01.2008 nõupidamisel oli tema teada kululoend juba olemas, eeltöö oli tehtud, et hindasid kululoendisse kirjutada, hinnad olid olemas, kindlasti mitte lõpuni täpsustatud, kuid numbrid olid olemas. Kohapeal arutati läbi konkreetseid ühikhindu. Tehti seda selliselt, et mõlemad osapooled avaldasid oma olulised numbrid, neid võrreldi, koostati üks kululoend, kuhu läksid kõige odavamad hinnad ja hindade võrdlemine oluliselt langetas hindu. KPK odavamad hinnad, mis lõpuks sinna kululoendisse läksid olid seotud kohalike materjalidega liiv, kruus, killustik -, mis moodustasid olulise osa projekti maksumusest. Urmasel oli eelkokkulepped sõlmitud karjääridega selle konkreetse teelõigu läheduses, viimane tundis kohalikke olusid hästi. Ta arvab, et lepingu lõplikust maksumusest kohalikud materjalid, võisid olla seotud 40 %. Kuna KPK on kohalik Eesti ettevõte, siis olid viimasel paremad suhted alltöövõtjatega, materjalide tarnijatega ja tema teda olid alltöövõtuga seotud kulud madalamad, kui T G. AS TGja Destia’l koos oli kindlasti hea ja konkurentsivõimeline hind asfaltbetooni tootmisel ja paigaldamisel, kuna viimastel oli mobiilne asfalditehas, siis said nad asfalti toota vahetult objekti lähedal, KPK tehas asus Tartus, veomaa 70 kilomeetrit, see oleks oluliselt tõstnud asfaltbetooni omahinda. TG- D kulu asfaldi transpordile oleks olnud minimaalne, kuna see tehas oleks asunud objekti kõval. Kaitsja Raul Palmaru esitatud küsimusele, kui palju see oleks võinud kroonides odavam olla, märkis süüdistatav Kaupo Kaljuvee, et suurusjärk oli 5 miljonit krooni asfaltbetooni tootmise pealt. Tema mälu järgi ja varasemate projektide kogemusel on D oskused ja oskusteave paigaldada ja ehitada nt drenaažitorustikke oluliselt paremad, kui Eesti ettevõtjatel, sest viimased ehitavad drenaažtorud koos alusehitusega, truup oli ka parema hinnaga Eestisse importida, kui KPK selle pakkumise sai ning drenaažitööd olid T G odavamad, kui KPK teedeehitusel. Kui ta oleks võinud iseseisvalt kokku panna, siis hindade võrdlemine võis teha kindlasti oluliselt odavama pakkumise. Hanke võitmise korral oleks kindlasti olnud vaja valida mõned alltöövõtjad, kuid laias laastus oleks KPK kindlasti suutnud seda täita. Süüdistatav Kaupo Kaljuvee kinnitas kaitsja Raul Palmarule, et kindlasti ühispakkumiste tegemine ja koostöö teistega aitab ka riske jagada, sest oluline on omada vabasid rahalisi vahendeid, kuna maksetähtajad on pikad, märkides, et ajagraafikujärgne teostus on üks risk, mida saab jagada ja ka kahjumijärgne risk on see, mida saab jagada. Kululoendid saadeti otse UK kätte, neid kululoendeid tema – Kaupo Kaljuvee üldse näinud ei ole, tema ei ole ühtegi kululoendit välja töötanud ja kui ta õigesti mäletab, siis kululoend tekkis D ja KPK vaheliste hindade võrdlemisel, see 108 miljonit sisaldas tellija jaoks kõige soodsamaid hindasid ja see oli ühiselt väljatöötatud hind. UKpani kokku lõpliku kululoendi, mille KPK esitas ja andis tema – Kaupo Kaljuvee’le alla kirjutamiseks, see oli soodsaim ja viimane kommenteeris seda selliselt, et „nüüd on veel võetud riskid ja krooni baasil 7 on see lõplik maksumus“ ja nüüd on siis „püksid maas“ - nii ütles K. Ta ei tunne, et oleks teinud mingit lubamatut koostööd, selgitades, et kõik pingutused olid tehtud, et maksumaksja saaks vähem maksta ja kindlasti tal ei olnud eesmärgiks kahjustada konkurentsi. Süüdistatav Kaupo Kaljuvee selgitas kaitsja Monika Mägi esitatud küsimustele, et konkurentsiseadust ta peensusteni ei tundnud, sest ta on ehitusinsener ja ta usaldas täielikult Urmas Ku, viimane oli jurist, nii viimane vähemalt kinnitas. Kui sellest asjast juba probleem kerkis, siis selgitati välja, et pakkumise hinnavahe oli 10 miljonit krooni ja ilma konkursita läbi viidud lisatööde eest veel kokku 20 miljonit krooni, lõplik maksumus oli 30 miljonit kallim, kui KPK pakkumise alusel oleks tehtud. Riigiprokurör Triin Bergmann poolt teisel küsitlusel esitatud küsimustele andis süüdistatav Kaupo Kaljuvee ütlusi selle kohta, et Destial oli asfaltbetooni tootmine odavam kui KPK’l, mitte aga transpordikulud. Asfaltbetooniga seotud kulud võiks kululoendis olla A osas number
  12. Mis põhjusel on suutnud KPK Destiast odavamalt pakkuda ka neid, mis puudutas katendit, punktis 1 ja 2, millest KPK-l selline võimekus tekkis, seda ta ei oska öelda, sest ta ei ole ise seda kululoendit kokku pannud. Riigiprokuröri Triin Bergmann esitatud küsimusele, et, kuidas KPK suutis võimalikust parimast pakkumisest – 108 miljonist – minna veel allapoole, ilma, et oleks tekkinud kahjumit, selgitas süüdistatav, et see vahe on alla kahe protsendi, kuidas see KPK-l õnnestus, seda ta ei oska öelda, UKpani selle kokku ja kirjutas lõpliku maksumuse ja tema allkirjastas selle pakkumise ettevõtte juhatuse liikmena. KPK-l ja D’il koos oli piisavalt referentsi antud pakkumises osalemiseks, sest KPK ja D’i ühispakkumine suurte vaidlustega lõpuks kvalifitseeriti ja sellest võib eeldada, et koos nad vastasid riigihanke nõuetele, kuid KPK-l ja D’il, esitades ühispakkumise, oleks olnud vajalik võtta alltöövõtjaid, eeskätt neid, mida kumbki ei suuda toota või tarnida, nt liikluskorraldusvahendite tootmine ja tarbimine, elektritööd jne. Alltöövõtjad ei pidanud olema riigihanke pakkumuses ära nimetatud, sest seda riigihanke seadus ei eelda, kas need olid nimetatud nende poolt esitatud pakkumuses, seda ta ei mäleta, sest neid pakkumisi läks nädalas mitu ja olid standardsed vormid ning antud pakkumise pani kokku Urmas K. Riigiprokurör Triin Bergmann esitatud küsimusele, kas seesama kululoend, mida meili teel üritati saata ja, mis ei läinud läbi, kas see oli sama kululoend, mille ta hiljem viis Ple ja J ile mälupulgal ja, kas need olid identsed, selgitas süüdistatav Kaupo Kaljuvee, et seal saadeti mitmeid e-maile ning eeldatavasti oli ka see sama loend. Ta ei oska selgitada seda, miks nende ettevõtte serveris ei ole meilivahetust säilinud ja tema mäletamist mööda toimus see, nii, et tema sai kululoendi meili teel UKlt. See meil, mida ta on 23.01 üritanud saata Ple ja J ile ja, mis sisaldas lauset, et „See võiks olla D lõpphind.“, mida ta sellega mõtles, seda ta ei oska kommenteerida, ta eeldab, et see oli tõlgitud. KPKl kui ettevõtte tööd juhtis juhatus ja nõukogu. KPK’l oli eesmärk ja soov tõestada konkurentidele ja Maanteeametile, et nad on suutelised sellise mahuga objekti täitma, mitte vähetähtis oli anda 80-le inimesele tööd, kasumist ei olnud juttu. Ehitusturg oli languses ja tollal ka 0-ga tehtud pakkumised, tänases perspektiivis oleksid tähendanud kasumit, kuid KPK 2008.2009.a teenis kahjumit. Et kulud saaks kaetud ja töötajatel oleks tööd, need olid püsikulud, mitte kasum. Temal ja UK’l oli juttu sellest, et pöörduda õiguskaitseorganite poole kui oli tunda korruptsiooni hõngu, kuid viimane ütles talle, et ta tegeleb sellega, kuid UKei avaldanud talle, kus ta tegeleb. Teda – Kaupo Kaljuvee’d viimane sellesse ei pühendanud ja ta usaldas Urmas K’u, kahjuks on see tegemata ja tema allkirjaga avaldust ei ole tehtud. Põhjus, miks ta ei ole enam KPK juhatuse liige on selles, et UKsuri 2009.a ja tal oli tehtud leping ja kokkulepped viimasega, peale Urmase surma asus nõukogu juhtima Jaanus Peet ja ta ei leidnud viimasega ühist keelt ja ta otsustas lepingu lõpetada. 8 Süüdistatav AS KPK Teedeehitus juhatuse liige AKkinnitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 17.11.2009.a. toimunud kohtuistungil, et süüdistuse sisu talle arusaadav ei ole ja süüdi ta end juriidilise isikuna ei tunnista. Tanel R andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 26.04.2010.a toimunud kohtuistungil KPK Teedeehituse esindajana riigiprokurör Triin Bergmann poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et antud riigihankega on ta olnud seotud kohtukaasuse raames, juhatuse liikmena, kuid 2007.a. lõpus ja 2008.a. alguses ta sellega seotud ei olnud Tanel R andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 26.04.2010.a. toimunud kohtuistungil KKPK Teedeehituse esindajana kaitsja Raul Palmaru poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et 2008.a. lõpus oli KPK Teedeehitusel kahjum 4-5 miljonit krooni. Tänaseks turule jäänud ettevõtetest on nad väike ettevõte, tema liitus KPK-ga oktoobri lõpus 2009.a, majandustulemus oli miinusmärgiga, sellest tingituna on läbi viidud reorganiseerimine, 40-50 inimest on kaotanud töökoha, kahjum on auditeerimata ja ta ei hakka summat ütlema. Kui KPK hankelt kõrvaldatud ei oleks, siis spekulatiivselt arvab ta, et reorganiseerimine ei oleks olnud nii drastiline. Praegu on suuremad turuosalised TRE , T (uue nimega LEOÜ) , NI(endine ASPI). Tunnistaja PMJ andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 17.11.2009.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavatest tunneb ta töö kaudu Kaupo Kaljuveed ja seda alates 2007-2008.a., lisaks töösuhetele neil isiklikke suhteid ei olnud, vihavaenu tal ei ole ja saab rääkida õigust. Riigiprokurör Triin Bergmann poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja PMJ ütlusi selle kohta, et tema on alates 2002.a olnud D OÜ palgal 2007.a. ja nimelt otsis D OÜ töötajaid Eesti ettevõttesse. Vabadest töökohtadest teatati 2007.a. ning ta otsustas kandideerida ja 2007.a mais tuli ta siia, ta valiti sellele ametikohale. D OÜ’s oli ta projektijuht ja vastutas teede korrashoiu eest, siin aga ostiti tegevuse koordinaatorit ja planeerijat. Eestis töötades allus ta Jarko Ple, viimane oli T G tegevdirektor ja viimane oli ta ülemus. D poolel, enne, kui ta tuli Eestisse oli ta ülemuseks keegi Juho, aga viimane on juba pensionil. Tööülesanded sai ta Plt. Kohtuasi, mis puudutab riigihanget 30.
  13. 2007.a. Tartu-Räpina –Värska, sellega oli ta seotud selliselt, et nimelt täitis tema - PMJ nende hinnanimekirja ja ta osales selles töös. Riigihankest ja sellest, et T ja D soovivad seal osaleda sai ta teada selliselt, et nimelt oli tal ülesanne hoida silm peal milliseid riigihankeid avatakse, kuid aega on palju möödas ja riigihankeid on olnud palju. Riigiprokuröri Triin Bergmann esitatud küsimusele, kas tunnistaja oskab öelda, et, kas D ja T soovisid osaleda hankes üksi või kellegagi koos, selgitas viimane, et sellega oli nii, et algselt oli kavandatud koostöö KPK Teedeehitusega, kuidas ta seda teada sai, seda ta täpselt ei mäleta, aga aasta tagasi käis ta Konkurentsiametis ülekuulamisel ja seal rääkis ta, et, kui ta näeks ülekuulamise protokolli, siis suudaks ta meenutada. Koostöö KPK-ga pidi seisnema selles, et nad oleksid esitanud ühispakkumise. Konkreetset juhtumit ta ei mäleta, aga põhimõtteliselt on nii, et mõlemad esitavad oma hinnapakkumise, neid võrreldakse, kooskõlastatakse ja fikseeritakse ühispakkumise hinnad. Nende ettevõte koostas oma hinnapakkumise, mis saadeti elektronpostiga KPK-le. Ta ei mäleta, kellele saadeti, aga ta usub, et Urmas ja Kaupo olid isikud, kellele saadeti ja, et kellelegi veel oleks saadetud ta ei usu. Tunnistaja PMJ selgitas, et lõppfaasis otsustati, et nad teevad kaks eraldi pakkumist. Ta ei mäleta, kas sel hetkel või tagant järele jõudsid nad arvamusele, et nii palju on vastuolusid ja, et parem on esitada kaks eraldi pakkumist, kuid tema see otsustaja ei olnud, see pidi olema P, sest tema - PMJ 9 polnud selliseid volitusi. Kes olid KPK ja D poolt, st., kes pidasid läbirääkimisi ja otsustasid, seda ta ei oska öelda, sest ta on osalenud ühel koosolekul ja, siis räägiti veel sellest, et tehakse ühispakkumine. KPK osas ta ei oska ka öelda, läbirääkimised toimusid UKja Kaupo Kaljuvee’ga. Kui otsustati, et minnakse kahe erineva pakkumisega, siis tema aitas kokku panna hindade loetelu, aga ta ei suuda meenutada, kes tegelesid ülejäänud dokumentidega. Kululoendiga tegeles tema PMJ . Kusta ta sai andmed, millised ta pani kululoendisse, seda ta ei mäleta. Oli mitu varianti, nad, kas arvutasid välja konkreetse hanke jaoks või võtsid vana hanke põhjal, neid hankeid on tehtud aastate lõikes väga palju ja ta on kõiki hinnapakkumisi juba varasemalt palju teinud ka Eesti poole peal. Riigiprokurör Triin Bergmann esitatud küsimusele, kas tunnistaja selles konkreetses hankes sai kululoendi Urmas K’ilt või Kaupo Kaljuvee’lt, selgitas viimane, et kuupäeva ta ei mäleta, aga Kaupo tõi mälupulga salvestatuna. Seda, kas see oli siis, kui oli ühispakkumise tegemine või, kui oli otsustatud teha kaks eraldi pakkumist ta enam ei mäleta. Riigiprokurör Triin Bergmann taotletud, kaitsjate ja teiste menetlusosaliste nõusolekul, kohtu avaldatud IV kd tl 9 p 4 PMJ eeluurimisel 01.09.2008.a. tunnistajana antud ütluste ja nimelt „Siis osalesin esmaspäeval, 21.01.2008, nõupidamisel AS-s KPK Teedeehitus, Tallinna büroos Magasini tänaval umbes alates kella 13.
  14. Nõupidamisel otsustati esitada ühispakkumus. Kahe päeva pärast, kolmapäeval, toimus teine nõupidamine AS-s KPK Teedeehitus. Kahe eraldi pakkumuse tegemine otsustati tõenäoliselt selle nõupidamise käigus. Ei mäleta, kas ma sellest ka osa võtsin. Küll mäletan aga sama päeva õhtul veel ühte kohtumist, D OY-le kuuluva AS Teekaru kontoris Ravi 2, kus AS KPK Teedeehitus juht Kaupo Kaljuvee andis meile üle pakkumuse hinnaosa, ehk kululoendi, mida esitasime D Oy ja AS TGpakkumuses omapoolse kululoendina Kaugu Teedevalitsusele“, kohta selgitas viimane, et esimesel kokkusaamisel ei juhtunud midagi, midagi ei antud ka üle siis, kui räägiti ühispakkumisest ja kui ta õieti mäletab, siis ta ei osalenud veel ühel kohtumisel, seda, et veel üks kohtumine toimus kuulis ta Plt, seda, kas viimane talle ütles, kelle vahel kohtumine toimus, seda ta ei mäleta. Ta oletab, et kohtumine, millest P talle rääkis, puudutas seda sama riigihanget, aga ta ei osalenud sellel kohtumisel. Mälupulga sai ta Kaupo Kaljuvee käest, kuid ta ei saanud seda mälupulka sellel kohtumisel, kus arutati ühispakkumist. Kas, ta sai mälupulga hiljem või enne seda kohtumist ta ei mäleta. Kui Kaupo Kaljuvee talle selle mälupulga andis, siis oli seal juures ka P. Seda, kas P ütles, mida teha mälupulgal oleva informatsiooniga ta ei mäleta, kuid mingil hetkel otsustati, et tulevad eraldi pakkumised, aga ta ei oska öelda, ta ei mäleta. Tunnistaja selgitas, et aasta tagasi koostati Konkurentsi Ameti protokoll ja ta ei suuda meenutada 2 aasta taguseid asju. Riigiprokurör Triin Bergmann taotletud, kaitsjate ja teiste menetlusosaliste nõusolekul, kohtu avaldatud IV kd tl 9 alates p 7 PMJ eeluurimisel 01.09.2008.a. tunnistajana antud ütluste ja nimelt „K. Kaljuvee andis mulle mälupulga täidetud kululoendiga exceli tabeli kujul. See oli AS KPK Teedeehitus poolt täidetud, mitte minu poolt varem tehtud kululoend. Jarkko P palus mul seda kululoendit kasutada meie pakkumuses, seda ma tegin kopeerides numbrid K. Kaljuvee poolt antud kululoendist kogu selle ulatuses meie kululoendis, nii, et tulemus oli see, et meie kululoend oli AS KPK Teedeehitus poolt antud kululoendiga täpselt samasugune.“ kohta, selgitas tunnistaja, et seal kirjasolev vastab tõele, seda, kas Kaljuvee talle selgitas ta ei mäleta. Tema mälu järgi on see sama, mille ta esitas ka riigihanke pakkumises. Nimelt esitati see ühispakkumisena, eraldi pakkumine. millal toimusid läbirääkimised, seda ta ei oska ajaliselt öelda, sellega tegeles P, see polnud tema PMJ ainuke töö, ta tegeles ka teiste asjadega. Tunnistaja PMJ kinnitas Riigiprokurör Triin Bergmann’ile, et eraldi pakkumine tuli päris lõppfaasis, aga ajavahemikke ei suuda ta meenutada, küsimus oli päevades, aga ta ei suuda meenutada, kas ta osales koosolekul, ta ei mäleta, mis päeval pakkumine esitati ja, millal koosolek 10 oli, ta ütleks, et see oli 5 päeva või nädala jooksul. Tema - PMJ ise saatis enda koostatud pakkumise KPK’le, kuupäeva ta ei mäleta ja ta ei mäleta konkreetset isikut, kellele ta selle saatis, aga arvatavasti olid saajate nimekirjas UKja Kaupo Kaljuvee. Kaitsja Monika Mägi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja PMJ ütlusi selle kohta, et tema isiklikult samade firmadega varem koostööd enne seda riiklikku hanget ei teinud, aga ta on kuulnud, et see firma on varem koostööd teinud. Nende koostöö oli 2008.a. suvel ja ta ei mäleta, et nad oleks varem koostööd teinud. Millest see ühispakkumine oli tingitud seda ta ei tea, ilmselt oli firmal jõudu teha ka eraldi pakkumine, sest hiljem ju tehti eraldi pakkumine, seda, et jõudlust ei olnud, ta täpselt ei tea. Tunnistaja PMJ kinnitas kaitsja Monika Mägi’le, et tõenäoliselt arutatigi neid küsimusi, et millised agregaadid ja jõudlused on vaja ja, et, kas eraldi olid need olemas või tuleks jõud ühendada, seda, kas logistilisi küsimusi arutati, ta ei mäleta. Nimelt koostati algselt iga firma poolt oma pakkumine ja neid võrreldi ja tema - PMJ koostas oma firma poolt kalkulatsiooni. Algselt oli plaan need hiljem kokku viia, aga hiljem tekkis plaan, et eraldi, algselt otsustati ühispakkumine teha. Avaldatud tema selgitused toimusid Konkurentsiametis, teda küsitles üks isik. Tema - PMJ öeldi, et ta peab rääkima tõtt ja talt võeti ka allkiri, protokolli alguses olev kiri loeti talle ette, tõlgi nime ta ei mäleta, see on protokollis kirjas. Kaitsja Raul Palmaru poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja PMJ ütlusi selle kohta, et, kui ta töötas T Gs, siis millised olid, enne seda konkreetset hanget, nende kõige suuremad hanked seda ta kahjuks ei mäleta. Midagi nad võitsid ja, siis võideti neid. Diskvalifitseeriti 2008.a., veel oli 60 hanget ja ta tegeles nendega, summasid ta ei mäleta. Füüsiliselt asusid 2008.a. masinad ja seadmed suuremalt osalt Türil, tema teada Tartus või Tartu lähedal oma esindust ei olnud. Tunnistaja PMJ kinnitas kaitsja Raul Palmaru’le korduvalt, et teda on hangetega seoses ka diskvalifitseeritud, selgitades, et nad olid enne ja peale seda pakkumise võitnud ja isegi siis nad diskvalifitseeriti, see tähendab neid on ebaõiglaselt koheldud. Kaitsja Raul Palmaru poolt esitatud küsimusele, kuidas tunnistaja PMJ iseloomustab T G kompetentsi, selgitas viimane, et ta ei oska konkurentide kohta midagi öelda, märkides, et muidugi oli TGhea, lisades, et TGon olnud osa asjades väga hea ja muidugi on ka kohti, kus oleks saanud paremini teha. Seda, kas T G oli võimalik kasutada mobiilset, see ei ole tema pädevusala küsimus. Millistest osadest koosnes tema poolt koostatud esialgne kululoend, seda ta üles lugeda ei oska, kuna ta on teinud 60 pakkumist. Kaitsja Raul Palmaru poolt esitatud küsimusele, mis olid teised kuludeGd, mis seal kirjas olid, selgitas tunnistaja PMJ , et iga pakkumine on omaette tervik ja ta ei ole suuteline sellele küsimusele vastama. Seda, kas T G sees oli ka nõupidamisi, seda on tal raske meenutada aga tõenäoline, et on olnud ja, et tema on saanud ülesande hanke jaoks kululoend koostada. Seoses riigihankega toimus kulude võrdlus, kuid, kas nad püüdsid hindu tõsta või alla lasta, seda ta täpselt öelda ei oska, aga põhimõte on selles, et võrdluse käigus tuleb hindu langetada, et see protsess võita ja tööd paremini teha ja seda arutatakse firma siseselt ka spetsialistidega. Eesmärk oli leida kõige odavam pakkumine, seda ka siis, kui tegemist on ühispakkumisega, lisaks analüüsitakse , millist hinda saadakse pakkuda. Kas viimane pakkumine, mille TGesitas oli kallim või odavam esialgsest pakkumisest, seda ta ei mäleta. 11 Kaitsja Gerly Kask poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja PMJ ütlusi selle kohta, et kululoend, mille ta koostas, seal ta kindlasti küsis, ta ei ole kõiges ekspert. Kas keegi teda selles juhendas, ta ei mäleta, mis hind oli teatud punktil, ta ei mäleta, ta ei ole spetsialist. Tunnistaja PMJ kinnitas kaitsja Gerly Kask’ile, et pakkumine oli mahukas. Ta oskan hinna kirjutada igasse lahtrisse, aga, kas see on õige. Need, kes teostavad konkreetseid töid kohapeal nemad aitasid teda hindadega ja tema - PMJ ülesanne oli, et igal real on hinne olemas. Kas keegi vaatas tema poolt koostatud kulu üle, seda ta täpselt ei mäleta, aga tõenäoliselt osales P selles töös, kuna viimasel olid. Kas ta viimasele selle hanke puhul seda tööd näitas, seda ta meenutada ei suuda. Süüdistatav Kaupo Kaljuvee poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja PMJ ütlusi selle kohta, et, kui ta pakkumise koostas, kas ta kalkuleeris ka asfaldi tootmise ja paigaldamise hinna, seda ta konkreetselt ei mäleta. 2008.a. oli asfaldi poole juht neil Meelis Aadel. Kuidas oli arvestatud asfaldi-betooni tootmine ja, kus oli tehas, seda ta konkreetselt ei mäleta, ta mäletab, et asjast oli juttu. Kas Soome poolelt asfaldi hinna koostamisel keegi juhendas, seda ta ei mäleta. Soome poolel oli loomulikult spetsialist, aga ta ei mäleta, kas ka sel korral, ta ei suuda ühe hanke kohta meenutada. Riigiprokurör Triin Bergmann poolt teisel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja PMJ ütlusi selle kohta, et kui tema saatis e-postiga KPK –st kululoendi, kas see oli siis täielikult täidetud või oli seal lünki, seda ta ei mäleta. Tunnistaja Jarkko P andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 17.11.2009.a. toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötab ta Soomes D OÜ, tootmisdirektorina, süüdistatavatest tunneb ta Kaupo Kaljuvee’d alates 2004.a. kevadest, suhted on neil tööalased, vihavaenu tal ei ole ja kohtule saab ta õigust rääkida, kriminaalmenetlus tema suhtes on lõpetatud ja kohustused on tal täidetud. Riigiprokurör Triin Bergmann poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Jarkko P ütlusi selle kohta, et 2007.a. aprillis tuli tema Eestisse T G direktoriks. Ta kuulus T G juhatusse ja seda 2007.a. aasta aprilli algusest või märtsi lõpust ning 2008.a. 1 oktoobril lõpetas ta tegevuse. 2007.a detsembris avaldati selle pakkumise kutse. TGtahtis Eesti turuosa teedeehituse ja pinnasetööde tegemisel ja see oli esimesi pakkumisi, mis sellel aastal tehti. Antud riigihanke pakkumise juures oli temal oluline roll. Nad hakkasid pakkumist hankele ette valmistama, J hakkas tegema hinnaloendit. Selle konkreetse pakkumise puhul oli tegemist suure projektiga ja T G ressursid olid piiratud ja nad hea meelega otsustasid teha koostööd KPK-ga. KPK poolt tegi koostööks ettepaneku Kaupo Kaljuvee, viimane helistas talle, sest nad olid teinud koostööd ka varem st. esitanud ühiseid pakkumisi nagu see Eestis oli võimalik. Tema võttis ettepaneku vastu ja nad käivitasid selle, et kumbki tegi oma hinnapakkumised ja kalkulatsioonid. Tal oleks nagu meeles, et Kaljuvee võttis temaga ühendust detsembri alguses, sest pakkumise esitamise tähtaeg oli jaanuar ja neil oli piisavalt aega pakkumisega tegeleda. Ti poole pealt valmistas pakkumist olulises rollis ette tema – Jarkko P ja J koostas põhiliselt kalkulatsioonid. Nimelt koostati Soomes kalkulatsioonid asfalti tootmise kohta ja sellega tegeles Tuure Pousi. Kohtumisi toimus ka KPK esindajatega, nad kohtusid vähemalt 2 korda. Kohtumisel osalesid KPK poole pealt Kaupo Kaljuvee ja UKning nende poole pealt tema ja Patrik J . Olulisem kohtumine oli see, milles protsess oma kulminatsiooni saavutas. Nimelt paar päeva enne kohtumist tegi Kaupo Kaljuvee ettepaneku, et nad esitaksid kumbki iseseisva pakkumise mitte ei esitata ühispakkumist s.t esimese 12 kohtumise sisu oli, et nad esitaksid kaks pakkumist. Ühispakkumisest räägiti päris alguses, siis, kui otsustati hankes osaleda. Tema – Jarkko P arvamus oli see, et nad esitaksid ühispakkumise kuni lõpuni välja, tema mälu järgi võrdlesid nad hinnaloetelusid, enne, kui nad tegid eraldi pakkumise. Põhiliselt võrdlesid nad ikka kõige olulisemate tööde hindu. Kas nad ka vastavaid kululoendeid omavahel ka vahetasid ta ei mäleta, ta ei mäleta, et oleks neid vahetanud, aga nad võrdlesid ja märkisid üles suuri erinevusi ja nad arutasid, millest need tingitud võivad olla, see oli tavapärane tegevus, st. et püüti leida ühine hinnatase. TGi ja KPK’d ei koheldud turul teistega võrdselt, sest nende mõlema varasemaid hangete pakkumisi lükati oluliste põhjendusteta tagasi. Üks põhjus, miks nad nii tegutsesid oli see, et kui üks pakkumine tagasi lükatakse, siis teine pakkumine jääks kehtima. Praktiliselt kui nad jõudsid kahe erineva pakkumise juurde, siis sinna lõppes ka koostöö ühispakkumiseks. Ti ja KPK vahel jätkus koostöö selles mõttes, et nad otsustasid, et vaatavad pakkumised läbi ja otsustavad, kumma pakkumise nad esitavad. KPK poolt olid läbi vaatajateks Kaupo Kaljuvee ja Urmas K. Otsus, milleni nad jõudsid oli järgmine ja nimelt otsustasid nad, et KPK teeb soodsama pakkumise, viimastel olid hästi eesti keelt kõnelevad projektijuhid. Nad leppisid kokku selles, et igal juhul teostavad nad seda tööd ühiselt, olgu võitja ükskõik kumb nendest kahest ja selle kohta vormistasid nad ka sellise kokkuleppe. Nad tegid selliste kavatsuste protokolli, kuhu panid sellise punkti sisse st. nad sõlmisid omavahel kokkuleppe, kuidas projekti raames tööd teostada. Riigiprokurör Triin Bergmann esitatud küsimusele, kuidas toimus hindade ja kululoendi kooskõlastamine, selgitas tunnistaja Jarkko P, et tegelikult see hinnaloend, mille nad koostasid oli juba alguses kallima hinnaga ja nad andsid oma nõusoleku, et nad toetavad KPK hinnapakkumist ja KPK koostab veel soodsama hinna. KPK hinnaloendi said nad Kaupo Kaljuvee mälupulgalt, viimne käis nende büroos ja J avas selle mälupulga, kus oli pakkumine. Mis oli Kaupo Kaljuvee poolt toodud mälupulgal selles leppisid nad kokku, et seda ei muudeta. Riigiprokurör Triin Bergmann esitatud küsimusele, kuidas oleks riigihanke jagamine täpselt kujunenud, selgitas tunnistaja Jarkko P, et põhimõte oli selline, et nad püüavad pooleks teha 5050%, seda nii tööde mahu kui ka projekti maksumuse eest. Koostöölepingu projekti võrreldes esialgsega tehti ilmselt täpsustusi, mis sisu ei puudutanud, vähemalt aadresse ja andmeid korrigeeriti, aga ta ei mäleta olulisi muudatusi. D roll algul ühispakkumise ja hiljem eraldi pakkumistes seisnes selles, et KPK ja Til ei olnud piiavalt kogemusi ja kompetentsi, riigihanke suuruse projektiga, seejuures kasutasid nad D kompetentsi ja tegevuslubasid ja inimeste kompetentsi. D estiat läbirääkimistes esindas tegelikkuses tema – Jarkko P, talle oli antud D poolt volikiri. Tunnistaja Jarkko P selgitas, et juhtus nii, et aasta number vahetus ja uue aasta kohta ei jõudnud uut volikirja hankida ja tol momendil puudusid tal volitused D nimel otsustada. Ta tegutses D estias alluvana, D oli Eestis korraldanud asja nii, et selles riigis vastutas PTja viimane omakorda allus D rahvusvahelise tegevuse juhile, viimane aga Eestis ja Baltikumis tegelikkuses toimuva tegevuse eest vastutas. PTja D olid teadlikud sellest, et algselt kavatseti teha ühispakkumine, viimased teadsid varasematest kogemustest, et nad teevad koostööd ja ühispakkumisi. Sellest, et nad teevad koostööd ühispakkumiste eraldi pakkumise osas ja igal juhul riigihange jagatakse rääkis ta PTja D juhtidele peale pakkumist. Seda ta enne pakkumist enda mälu järgi Paul Tarna’le ja teistele D juhtidele ei rääkinud, et T ja D teevad eraldi pakkumise kuigi enne oli kokku lepitud KPK-ga, sellest rääkis ta hiljem. Tunnistaja Jarkko P selgitas, et Kaupo Kaljuvee toodud mälupulgal olevat kululoendit püüti ka muul moel, kui mälupulgaga nende ettevõttele edastada nimelt ega see pole tavapärane, et tuuakse mälupulgaga, aga nende serveris oli viga ja meili teel polnud võimalik edastada. 13 Kaitsja Monika Mägi poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Jarkko P ütlusi selle kohta, et ühinemise üks põhjus oli see, et nad olid konkurssidel saanud väärkohtlemiste osaliseks ja muidugi oli ka logistilisi ja firma võimsusega seonduvaid põhjuseid. Tunnistaja Jarkko P selgitas, et jõudude ühendamisel on eeliseid st, mida neil pole toovad teised esile. Tunnistaja Jarkko P kinnitas kaitsja Monika Mägi’le, et lõpuks nad esitasid konkursile oma firma pakkumise. Nende eesmärk oli teha soodne pakkumine ja, mida nad suudaksid ka teostada. Juhtus see, et nad mõlemad esitasid pakkumise, KPK pakkumine oli soodsam, kui nende oma ja järgmine pakkuja tahtis 10 miljonit rohkem saada ja tema – Jarkko Puhlaka õiglustunne sai nii aru, et maksumaksja jaoks tegid nad head tööd, kuid ilmselt toimus nii, et Teedevalitsus võrdles ja leidis sarnaseid kuluridu. Tunnistaja Jarkko P märkis, et talle jäi mulje, et keegi oli ette võitjaks määratud, sest ta oli nädal enne väljakuulutamist kuulnud, et ettevõtja on juba välja valitud. Kaitsja Raul Palmaru poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Jarkko P ütlusi selle kohta, et neil ei olnud 2004.a. mingit äritegevust, Eestis võtsime nad vastu Koger ja Partnerid pakkumise. 2004.a. suve jooksul tegid nad mitmeid pakkumisi, üks projekt oli 2005.a. nimelt varasuvel tegid nad kvaliteedi järelevalvet Koger ja Partnerid poolt tehtud tööle, põhitööga nad ei tegelenud, vastutus oli projekti juhtimise eest. 2005.a. nende tõsine äritegevus veidi rahunes, 2006.a. otsustas Soome ettevõte Tieliikennelaitos ära osta T G oma tütarettevõtteks ja seda selleks, et hakata Eesti teedeehitusel kaasa rääkima ja turul osalema. 2007.a. ei olnud T G piisavalt võimet suurtel hangetel osaleda - polnud inventari ja oskusi ja seetõttu tegid nad koostööd Destiaga, Destialt tulid nii valdkonna oskusteave, kogemused kui ka referentsid. Kaitsja Raul Palmaru esitatud küsimusele, kas tunnistaja oskab öelda, millised olid enne seda konkreetset riigihanget nende suuremad hanked, selgitas viimane, et need tööd ei olnud kuigi suured, tegutsesid nad põhiliselt allhankijana, kuid piisavat kompetentsi neil suurtes hangetes osalemisel ei olnud. T G masinad ja seadmed asusid Türil. Tunnistaja Jarkko P kinnitas kaitsja Raul Palmarule, et nad ei kavatsenud seda hanget üksi teostama hakata, koostöö pakkumine tuli KPK poolt, teine variant oleks olnud, et nad oleksid toonud Soomest inventari ja ta arvab, et hinda see tõstnud ei oleks. TGei oleks suutnud kindlalt iseseisvalt lepingut täita, sest, et puudusid vajalikud load ja puudusid kogemused. Tunnistaja Jarkko P kinnitas, et Kaljuvee ja K’iga arutati kohtumisel hindade üle ja nimelt kohtumisel võrreldi hindu ja üritati leida madalamad, esialgne kululoend oli kõrgem, ja viimane pakkumine oli algsest madalam. Hinna odavnemine sai toimuda osalt koostöö mõjul ja teisalt on tavaline, et kui hakatakse hinda analüüsima, siis aina soodsamaks see kujuneb. Kaitsja Raul Palmaru esitatud küsimusele, kas nendel oli kuidagi võimalik mõjutada seda, kes riigihanke võidab, selgitas tunnistaja Jarkko P, et ega see võit ei saa kindel olla ja kunagi ei saa keegi olla kindel, et tema võidab. Nimelt oli neil kavatsuste protokoll, et juhul, kui nad oleks võitnud, siis edasi oleksid nad tegutsenud nii ja nii. TG’il on Eestis veel äritegevus, kuid nad on otsustanud äritegevuse Eestis lõpetada, sest Eesti turusituatsioon on selline, et normaalsetel tingimustel pole neil võimalusi, nad on taandunud ja nad vaatavad ja jälgivad olukorda. Peamised kulude Gd riigihanke kululoendis olid tööde puhul - pinnase tööd, asfaldi tööd, sildade ja truupide rajamised. 14 Tunnistaja Jarkko P kinnitas kohtus kaitsja Raul Palmaru’le tema arvates oskas UKsoome keelt kehvasti ja soome keeles viimane ei rääkinud ja tema – Jarkko P jälle ei räägi eesti keelt, omavahel nad nelja silma all ei vestelnud, neil ei olnud teemasid omavahel arutada ja, kui vestlesid, siis Kaupo Kaljuvee oli juures, viimane tõlkis. Millise hinnaga tegi KPK oma pakkumise riigihankele, seda ta ei tea. Kaitsja Gerly Kask poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Jarkko P ütlusi selle kohta, et Dist keegi koosolekutel osales, siis esindaja oli Urmas K, Di osa oli tema – Jarkko P jaoks aga täiesti võõras ja ta ei oska midagi öelda. D oli vaja kaasata nõupidamistele seetõttu, et K kuulus KPK nõukogusse ja oli ka Dis. Mingit juttu sellest, mis osa töödest oleks jäänud Di teha ei olnud. Süüdistatava Kaupo Kaljuvee poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Jarkko P ütlusi selle kohta, et ta on kuulnud, et T pidas läbirääkimisi Koger Teedeehituse ostuks 2004.a., aga ise ta läbirääkimistel ei osalenud, miks asi teoks ei saanud, selle kohta ei oska ta midagi öelda. Läbirääkimistel oli KPK poole pealt hindade võrdlejaks Kaupo Kaljuvee. Läbirääkimiste ajal Kaupo Kaljuvee’l arvutit laual ei olnud, andmed olid UK arvutis. Läbirääkimistel Kaljuvee tõlgina ei olnud, aga UK tahteavaldusi viimane edastas ja abistas. Kui oli kavatsuste protokoll, siis tema – Jarkko P tegi sinna muudatustena muudatusi aadresside ja andmete kohta. Riigiprokurör Triin Bergmann poolt teisel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Jarkko P ütlusi selle kohta, et ta mäletab, et kaks kohtumistest olid KPK ruumides st. nende büroos Magasini tn. Tagant järele mõeldes nende pakkumistega nad muidugi enda võidu võimalusi ei suurendanud. Kahe pakkumise esitamise eesmärk oli just nimelt selles, et ükskõik kumb pakkumine oleks võitnud, siis oleks võinud juhtuda see, mis ennegi oli juhtunud, et võitja oleks diskvalifitseeritud. Tunnistaja Jarkko P selgitas Riigiprokurör Triin Bergmann’ile, et kui nad oleksid teinud ühispakkumise ja hind oleks sama olnud, mis on Eestis võimalik, siis ta ei tea, kuidas nad nii vale pakkumise juurde jõudsid. Esmalt lepiti Kaljuveega kokku, et nad teevad ühispakkumise, ta pole kindel, aga kokku lepiti telefoni kõnes ja tema meelest osales vestluses K ja seda paar päeva enne pakkumise esitamist. Kas K osales selles vestluses, kui nad otsustasid minna eraldi pakkumistega, selles ta päris kindel olla ei saa, aga pakkumises pidi osalema nende poolt ettevõttena T ja teise poole pealt ta ei mäleta. Riigiprokurör Triin Bergmann taotletud, kaitsjate ja teiste menetlusosaliste nõusolekul, kohtu avaldatud ja tunnista Jarkko P’le e näidatud III kd tl 58-59 oleva 23.01.2008.a. sõlmitud koostöölepingu kohta, selgitas viimane, et seal olev aadressi parandus on tema poolt tehtud, ta ei oska öelda, kas allkirja juures „OY“ on tema kirjutatud, aga tõenäoliselt, kes viimase eesti keelse teksti kirjutas, seda ta ei oska öelda. Talle meenub, et selle arutluse juures viibis Kaupo Kaljuvee, aga rohkem ei ta oska midagi öelda, nende poole pealt ei ole keegi eesti keelset teksti teinud ja talle ei tule meelde, millal need parandused tehti. Viimane koostööleping on KPK poolt koostatud, kus ta selle allkirjastas, ta ei mäleta, posti teel see ei liikunud, võib arvata, et nad allkirjastasid selle, kui tegid pakkumise. Kaitsja Raul Palmaru poolt teisel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Jarkko P ütlusi selle kohta, kui poleks Kaupo teinud koostöö pakkumist, oleks tema – Jarkko P teinud koostöö pakkumise. 15 Süüdistatava Kaupo Kaljuvee poolt teisel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Jarkko P ütlusi selle kohta, et ta kinnitab, et enne seda pakkumist tegid nad ühispakkumise Võru-Puhja teelõigule. Kohus avaldas riigiprokuröri taotlusel kaitsjate nõusolekul järgmised tõendid: KTavalduse Konkurentsiametile 13.veebruarist 2008.a (I kd tl 1-2) koos lisadeks olevate AS TGja D OY ühispakkumusega (I kd tl 3-28) ja AS KPK Teedeehitus ja OÜ D pakkumusega (I kd 29-59); Läbiotsimisprotokolli koos lisadega (III kd tl5-7; 8-10) läbiotsimise kohta, mis toimus 16.05.2008.a; XXX, Türi asuvas TGAS ruumide Eseme vaatlusprotokolli koos lisadega (III kd tl. 17; 18-28), milles vaadeldavaks objektiks on olnud kõvaketas Western Digital – 16.50.2008.a AS-s TG läbiotsimise käigus kopeeritud andmekataloogiga „hanked“. Läbiotsimisprotokolli koos lisadega (III kd tl 54-55; 56-72) Magasini tn 31, Tallinn asuvas AS KPK Teedeehitus ruumide läbiotsimise kohta, mis toimus 15.05.2008.a; Eseme vaatlusprotokolli koos lisadega (III kd tl. 78-79; 80-172), milles vaadeldavaks objektiks on olnud kõvaketas Western Digital – 16.50.2008.a AS-s KPK Teedeehitus läbiotsimise käigus kopeeritud K.Kaljuvee e-kirjakastiga. E-kirjavahetuse tõlked eesti keelde (III kd tl 173-188). Kohus avaldas kaitsjate taotlusel riigiprokuröri nõusolekul järgmised tõendid: Riigihangete Ameti juures asuva vaidluskomisjoni 07.03.2008.a otsuse (I kd tl 65-75); AS Teede REV-s pakkumuse riigihankes nr 102773 Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 54,6-69,4 rekonstruktsiooniks koos kaasnevate töödega (II kd tl 14-47); AS ASPI pakkumuse riigihankes nr 102773 Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 54,669,4 rekonstruktsiooniks koos kaasnevate töödega (II kd tl 67-87); AS T pakkumuse riigihankes nr 102773 Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 54,6-69,4 rekonstruktsiooniks koos kaasnevate töödega (II kd tl 88-109); AS ASPI pakkumuse riigihankes nr 102773 Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 54,669,4 rekonstruktsiooniks koos kaasnevate töödega (II kd tl 67-87); AS TREF pakkumuse riigihankes nr 102773 Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 54,669,4 rekonstruktsiooniks koos kaasnevate töödega (II kd tl 128-168); Tallinna Teede AS pakkumuse riigihankes nr 102773 Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 54,6-69,4 rekonstruktsiooniks koos kaasnevate töödega (II kd tl 194-214); 16 Eseme vaatlusprotokolli koos lisadega (III kd tl. 29; 30-32), milles vaadeldavaks objektiks on olnud üksühene EnCase ekspertkoopia kõvakettal Samsung 16.50.2008.a AS-s TG läbiotsimise käigus ära võetud A.E arvuti kõvakettast. Riigiprokurör Triin Bergmanni 16.12.2008.a määrust kriminaalmenetluse lõpetamise kohta Jarkko P P suhtes KrMS § 202 alusel (IV kd tl107-108). Riigiprokurör Triin Bergmanni 16.12.2008.a määrust kriminaalmenetluse lõpetamise kohta AS TGsuhtes KrMS § 202 alusel (IV kd tl 112-114). AS KPK teedeehitus nõukogu koosoleku protokollist 11.jaanuaril 2008.a punkti 2 (V kd tl 63) 30.11.2007.a avaldatud hanketeate riigihankes nr 102773 Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 54,6-69,4 rekonstruktsiooniks koos kaasnevate töödega (V kd tl 65-69); 29.03.2008.a avaldatud riigihanke aruande riigihankes nr 102773 Riigimaantee nr 45 TartuRäpina-Värska km 54,6-69,4 rekonstruktsiooniks koos kaasnevate töödega (V kd tl 70-72); 10.07.2008.a avaldatud riigihanke aruande riigihankes nr 102773 Riigimaantee nr 45 TartuRäpina-Värska km 54,6-69,4 rekonstruktsiooni täiendavate tööde kohta (V kd tl 73-75); 05.12.2008.a avaldatud riigihanke aruande riigihankes nr 102773 Riigimaantee nr 45 TartuRäpina-Värska km 54,6-69,4 rekonstruktsiooni täiendavate tööde kohta (V kd tl 76-78); KTpoolt 24.01.2008.a koostatud pakkumuste avamise protokolli (V kd tl 79-80); Krediidiinfo AS koostatud turuülevaatest teedeehituse valdkonnast aastast 2007 vaatluse all olnud 30 ettevõtte müügitulud (V kd tl 81-143). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kaupo Kaljuveele on süüdistus esitatud KarS § 400 lg 1 järgi ja AS-le KPK Teedeehitus on süüdistus esitatud KarS § 400 lg 2 järgi konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses, mis seisnes: • Otseselt ja kaudselt kolmandate isikute suhtes hinna ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramises; • Kaubaturu jagamises ning • Konkurentsi kahjustava teabe vahendamises. Alates 15.märtsist 2007 kuni
  15. veebruarini 2010 kehtinud KarS § 400 lg 1 redaktsiooni järgi karistati selle sätte alusel kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist, jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, samuti muu konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 17 Kriminaalasjas on objektiivselt tõendamist leidnud, et Kagu Teedevalitsus korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke nr 102773 "Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 56,6-69,4 rekonstruktsioon koos kaasnevate töödega", sellekohane hanketeade avaldati 30.11.2007.a (V kd tl 65-69). Pakkumiste esitamise tähtpäevaks oli hanketeate kohaselt 24.01.2008.a ning hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks oli madalaim hind (vt V kd tl 68). Tähtaegselt esitati seitse pakkumust, nende hulgas kaks ühispakkumust - AS TGja OY D pakkumus ning AS KPK Teedeehitus ja OÜ D pakkumus. Kriminaalasjas kogutud ja kohtus avaldatud tõenditest nähtub, et AS KPK Teedeehitus ja OÜ D ühispakkumuse hind oli kõige madalam – koos käibemaksuga 106 893 046 krooni, kuid Kagu Teedevalitsus sõlmis 28.03.2008 hankelepingu AS-ga Teede REV-2, kuna kaks madalaima hinnaga ühispakkumust - AS TG, OY D ja AS KPK Teedeehitus, OÜ D ühispakkumused, lükati tagasi Riigihangete seaduse § 47 lg 1 ja 2 alusel. Samuti pöördus Kagu Teedevalitsus 13.02.2009.a Konkurentsiameti poole taotlusega kontrollida ja tuvastada, kas AS TG, OY D ja AS KPK Teedeehitus, OÜ D tegevuses esines Konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p 1 ettenähtud kooskõlastatud konkurentsi kahjustav tegevus. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et AS TGja KPK Teedeehituse vahel käisid läbirääkimised esmalt ühispakkumuse esitamiseks sellel riigihankel osalemiseks. Seda on oma ütlustes kinnitanud nii tunnistaja Jarkko P, kui ka süüdistatav Kaupo Kaljuvee. Samuti on tunnistaja Jarkko P ütlustega tõendamist leidnud see, et kui peeti läbirääkimisi ühispakkumuse esitamisest siis võrdlesid nad ka hinnaloetelusid, olulisemate tööde hindu, et leida ühine hinnatase. Miks otsustati lõpuks kahe eraldi pakkumusega riigihankesse minna, seda tunnistaja ei tea, kuid kinnitab, et temale teatas sellest Kaupo Kaljuvee. Viimane kohtumine osapoolte vahel toimus 23.01.2008.a, mil sõlmiti koostööleping (III kd tl 58-59) OY D ja AS KPK Teedeehitus vahel, mille eesmärgiks oli reguleerida poolte suhteid riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 54,6-69,4 rekonstruktsioon - pakkumise ettevalmistamisel, pakkumisel ja pakkumise edukaks osutumisel sõlmitud töölepingu täitmisel. Läbirääkimiste käigus kooskõlastati ka kululoendites olevad hinnad. Samuti on tõendamist leidnud asjaolu, et AS KPK Teedeehitus juhid Kaupo Kaljuvee ja UK saatsid koostatud kululoendi epostiga Patrik P. J ’ile ning Jarkko P. P’le. Nii saatis Urmas K, kellega Kaupo Kaljuvee kululoendit kl 17:30 paiku e-kirjaga kooskõlastas, kululoendi failinimega „HD_LISA_III Kululoend (pakkumine Destia).xls“ kella 17:25 paiku AS-le TG, Kaupo Kaljuvee saatis sama tulemiga kululoendi korduvalt Jarkko P. P’le ja Patrik M J ’ile, kella 18:01, 18:04, 18:16 ja 18:17 paiku (vt III kd tl 83; 109; 123; 134), samuti on Patrik J 23.01.2008.a kella 18:15 ajal saatnud Kaupo Kaljuveele ja Urmas K kululoendi kogumaksumusega 115 367 488 krooni (koos käibemaksuga)(vt II kd tl 97 koos manusega). Järgmisel päeval 24.01.2009.a esitati ühispakkumused riigihankes osalemiseks AS KPK Teedeehitus ja OÜ D poolt ning AS TG ja D OY poolt. Kriminaalasjas puudub sisuline vaidlus selles, riigihankes nr 102773 AS-i TG ja D Oy esitatud pakkumuses esitatud kululoendis (I kd tl 9-17)ja AS KPK Teedeehitus ja D OÜ poolse ühispakkumuse kululoendis (I kd tl 33-41) toodud ühikuhinnad ja konkreetsete tööde maksumused on valdavas enamuses sarnased – kululoendites toodud 219 erineva töö maksumusest on erinevused kahe kululoendi vahel vaid 7 hinnas. Kõigi eelpool analüüsitud tõendite põhjal teeb kohus järelduse, et AS KPK ja OY D esindajad tegid riigihanke pakkumusi ette valmistades koostööd. OY-le D ei ole esitatud kahtlustust konkurentsi kahjustavas kokkuleppes osalemises, kahtlustus oli esitatud AS-le TGja Jarkko P , kes esindas läbirääkimistes nii OY-d D kui ka AS-i TG, kuid kellel puudus volitus esineda OY D eest 18 ja nimel. Nii AS TGkui ka Jarkko P suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel (IV kd tl 107-108; 112-114). Kriminaalasja õigeks lahendamiseks on oluline teha kindlaks kas sellel koostööl oli konkurentsi kahjustav iseloom. Nimelt peab KarS § 400 järgi kokkuleppel, otsusel või kooskõlastatud tegevusel olema majanduslik sisu, mis on suunatud konkurentsi kahjustamisele. Selle tulemusena väheneb süüdlaste omavaheline konkurents ning ühtlasi ka teiste turuosaliste võimalused kauba ostmisel või kauba pakkumisel. (J.S ; P.P : Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne; 2009; lk. 1015) Kohus nõustub süüdistuse väitega selles, et hinnapakkumus, mida riigihankes osalev isik riigihankega tellitavate tööde eest küsib, on vähempakkumisega riigihankes võidu saavutamiseks määrava tähtsusega. Jarkko P ja Kaupo Kaljuvee ütlustega on tõendatud, et koostöö eesmärgiks ei olnud konkurentsi kahjustada, vaid teha võimalikult soodne pakkumine, milliste hindadega on võimalik neid töid teostada, kuna hanketeate kohaselt oli hankelepingu sõlmimise ainsaks kriteeriumiks madalaim hind. Kohus on veendunud, et mitte kõikidel ettevõtjate vahelistel kokkulepetel ja mitte igasugusel koostööl ei ole konkurentsi kahjustav iseloom. Seda, kas koostöö ja kokkulepe kahjustab konkurentsi on tuleb vaadata igal konkreetsel juhtumil eraldi, analüüsides koostöö ja kokkulepete eesmärki ning sisu. Käesoleval juhul võimaldas koostöö tegemine süüdistatavatel teha riigihanke raames madalaima hinnaga pakkumise, kui see oleks olnud võimalik ilma koostööd tegemata, seega koostöö tagajärjel, kui AS KPK Teedeehitus ja OÜ D pakkumine oleks tunnistatud parimaks, oleks tarbija potentsiaalne heaolu suurenenud, kuna vaidlusalune teelõik oleks saanud valmis ehitatud oluliselt odavamalt, kui seda tegelikkuses tehti. Nimelt on kriminaalasjas kaitsjate poolt esitatud tõendid selles, et lisaks esialgsele riigihankele, mille võitjaks tunnistati TRE pakkumus 101 010 235 krooni (ilma käibemaksuta) (vt V kd tl 71) on vaidlusaluse tee rekonstrueerimise täiendavateks töödeks välja kuulutatud veel kaks riigihanget, milles sõlmitud hankelepingute maksumuseks on olnud 10 713 807 krooni (vt V kd tl 73) ja 8 788 681 krooni (V kd tl 76). Seega kulutati tee ehituseks 120 512 723 krooni (ilma käibemaksuta). Konkurentsi reguleerivate seaduste ja konkurentsipoliitika peamine eesmärk on edendada ja säilitada tõhusat konkurentsi selleks, et saavutada võimalikult efektiivne ressursside jaotumine ja suurendada tarbija heaolu. (A.Jones; B.Sufrin. EC Competition Law – text, cases and materials. Oxford, 2004, lk2) Antud juhul kahe odavamat hinda pakkunud pakkumuste kõrvaldamisega riigihankest tarbija heaolu hoopis vähenes. Hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et tuvastatud kokkulepe ja koostöö ei olnud konkurentsi kahjustav ning seega puudub süüdistatavate Kaupo Kaljuvee ja AS KPK Teedeehitus käitumises puudub KarS § 400 lg 1 ja 400 lg 2 objektiivne koosseis ja nad tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtukulud Vastavalt KrMS §-dele 180 lg 1 ja 175 lg 1 kuuluvad menetluskuludena Kaupo Kaljuveele ja AS-le KPK Teedeehitus hüvitamisele nende poolt kokkuleppel kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu. Kohus hindab kaitsjatele maksud tasu mõistlikuks ning leiab, et Kaupo Kaljuvee ja AS KPK Teedeehitus poolt kaitsjatele makstud õigusabi kulud tuleb hüvitada täies ulatuses. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 19 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.