Obsah (21)

§ 199§ 184§ 22§ 74§ 266§ 120§ 424§ 329§ 65§ 200§ 64§ 68§ 346§ 75§ 78§ 73§ 83§ 218§ 350§ 347§ 350s

1-10-10653 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06 detsember 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-10653 (10230103331) Kohtukoosseis Esistuja Märt Tomi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9; 184 lg 1; 346 järgi Urmas Gerasimovi süüdistus

§ 184

lg 1 järgi Maksim Fjodorovi süüdistus

§ 22

lg 3 ja 199 lg 2 p 7, 8; 184 lg 1 järgi Igor Maltsevi süüdistus

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi Priit Pärtelpoeg süüdistus

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Hermo Taal Ik: 35404160430, EV kodanik, haridus: 10 klassi, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: registreeritud elukoht XXX, faktiline elukoht XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2009 kuni 18.10.2009, 14.02.2010, 06.03.2010, vahistatud 08.03.2010 Varasem karistatus:

1. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 07.02.1973 otsusega KrK § 1821 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat ja 6 kuud;
2. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 20.05.1983 1
9. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat. Harju Rajooni Rahvakohtu 04.04.1988 otsusega KrK § 139 lg 3 järgi vabadusekaotus 6 aastat, Harju Maakohtu 09.09.2002 määrusega ümber kvalifitseeritud KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi. Tallinna Linnakohtu 03.03.1998 otsusega KrK § 85 lg 1; 15 lg 2 ja 139 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat Tallinna Linnakohtu 06.07.1998 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat. Hiiu Maakohtu 11.05.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 4 kuud, KrK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 2 aastat. Pärnu Maakohtu 05.10.2006 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 25 lg 1, 2, 4; 209 lg 2 p 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi vangistus 2 aastat 3 kuud,

§ 74

lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud, § 74 lg 1 alusel jäeti 1 aasta ja 9 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga kohaldamata. Harju Maakohtu 03.03.2008 otsusega

§ 266lg 1 järgi rahaline karistus 3550 krooni.

Harju Maakohtu 26.05.2009 otsusega

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 5 kuud ja 10 päeva, vabanes 04.06.2009.

Kaitsja Advokaat Leelo Viil Süüdistatav Urmas Gerasimov Ik: 36208050313, EV kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2010, vahistatud 08.03.2010 Varasem karistatus:

1. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 09.10.1978 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat. Karistust vähendati 19.10.1979 amnestia alusel poole võrra.
2. Haapsalu Rajooni Rahvakohtu 28.08.1980 otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat.
3. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 29.03.1984 otsusega KrK § 139 lg 3; 143 lg 2 p 3; 189 lg 2 järgi vabadusekaotus 7 aastat.
4. Harju Maakohtu 05.02.1992 otsusega KrK § 139 lg 3; 202; 112 lg 1; 141 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 6 aastat.
5. Tallinna Linnakohtu 12.05.1999 otsusega KrK § 186; 143 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 3 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga.
6. Tallinna Linnakohtu 24.05.2002 otsusega KrK § 15 lg 2 ja 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud, KrK § 41 alusel vabadusekaotus 3 aastat ja 2 kuud.
7. Harju Maakohtu 10.05.2006 otsusega

§ 120

; § 121 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud

§ 74

lg 1 2 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga, karistus pööratud täitmisele Harju Maakohtu 01.08.2006 määrusega, Harju Maakohtu 09.11.2007 määrusega vabastatud ennetähtaegselt tingimisi, ärakandmata karistus 7 kuud ja 25 päeva. Kaitsja Advokaat Eva Tibar Süüdistatav Igor Maltsev Ik: 37007285725, kodakondsuseta, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1. Valga Maakohtu 18.12.2002 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1 järgi vangistus 3 aastat 6 kuud. 2. Tartu Maakohtu 04.04.2006 otsusega

§ 424

järgi rahaline karistus 10 000 krooni, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. 3. Tartu Maakohtu 17.05.2006 otsusega

§ 329

järgi vangistus 2 kuud,

§ 65lg 2 alusel vangistus 1 aasta 14 päeva.

4. Tartu Maakohtu 04.04.2007 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7, 8; 215 lg 2 p 1, 2 järgi rahaline karistus 3500 krooni.

5. Harju Maakohtu 11.06.2010 otsusega

§ 200

lg 2 p 4 ja § 22 lg 3; 424 järgi vangistus 3 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga, lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks. Ärakandmata karistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo Süüdistatav Maksim Fjodorov Ik: 37504300255, kodakondsuseta, haridus: kaskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 21.07.2010 kuni 22.07.2010, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Advokaat Katri Koitver Süüdistatav Priit Pärtelpoeg Ik: 37804172774, EV kodanik, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: vahistatud 19.08.2010 Varasem karistatus:

1. Tartu Maakohtu 06.11.1996 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; 197 lg 2 p 2; 203 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 1 aastase katseajaga.
2. Tartu Linnakohtu 23.02.1998 otsusega KrK § 250 lg 1 alusel arest 2 kuud. 3
3. Tartu Linnakohtu 27.04.1998 otsusega KrK § 248 lg 1; 176 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta, KrK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 1 aasta.
4. Tartu Maakohtu 09.12.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; 197 lg 2 p 2 ja § 15 lg 2; 195 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 1 kuu.
5. Tartu Maakohtu 23.09.2004 otsusega

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud.

6. Tartu Maakohtu 02.12.2004 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5, 8; 215 lg 2 p 1, 3; 200 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 3 aastat 5 kuud 21 päeva, vabastatud tingimisi ennetähtaegselt 12.02.2007 ärakandmata karistuse osaga 11 kuud ja 20 päeva, pööratud täitmisele 14.04.2008 määrusega. 7. Harju Maakohtu 29.04.2010 otsusega

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 30 päeva.

Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON 1. Hermo Taal süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episood 21.04.2007) ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 2.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel, lugedes mõistetud karistuse kui kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 26.05.2009 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva, lugedes mõistetud liitkaristuse kantuks. 3. Hermo Taal süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. 4. Hermo Taal süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 5.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 16.10.2009 kuni 18.10.2009, 14.02.2010, so kokku 4 (neli) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) aastat 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Hermo Taali kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 06.03.2010. 7. Hermo Taal

§ 346

ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises süüteokoosseisu puudumise tõttu.

1. Hermo Taali suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
2. Urmas Gerasimov süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat. 10.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning Urmas Gerasimovile mõistetud tähtajalise vangistuse 5 (viis) aastat ärakandmist arvestada alates Urmas Gerasimovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 06.03.2010. 11. Urmas Gerasimovi suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 12. Priit Pärtelpoeg süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 13.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning Priit Pärtelpojale mõistetud 7 (seitse) kuulise vangistuse ärakandmist arvestada alates Priit Pärtelpoja vahistamisest, so alates 19.08.2010. 14. Priit Pärtelpoja suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 15. Priit Pärtelpoeg

§ 199

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista 4 tema käitumises süüteokoosseisu puudumise tõttu. 16. Igor Maltsev süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud. 17.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel, lugedes Igor Maltsevile mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 11.06.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega, so ärakandmata tähtajalise vangistusega 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 18.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Igor Maltsevile mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, so tähtajaline vangistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva Igor Maltsevi suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Igor Maltsev temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 19.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Igor Maltsevit järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 20.

§ 78

p 1 alusel arvestada Igor Maltsevile määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 11.06.2010 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.06.

2. Igor Maltsevi suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. Maksim Fjodorov süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 23. Maksim Fjodorov süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 24.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 25.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.07.2010 kuni 22.07.2010, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 26.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Maksim Fjodorovile mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva Maksim Fjodorovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Maksim Fjodorov temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 27.

§ 78

p 1 alusel arvestada Maksim Fjodorovile määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.12.

2. Maksim Fjodorovi suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. Hermo Taalilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 25 200 (kakskümmend viis tuhat kakssada) krooni (1610,63 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Hermo Taal, 1-10-10653, kaitsjatasu“.
4. Hermo Taalilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni (695,06 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda 5 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Hermo Taal, 1-10-10653, sundraha“.
5. Urmas Gerasimovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 21 370 (kakskümmend üks tuhat kolmsada seitsekümmend) krooni (1365,84 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Urmas Gerasimov, 1-10-10653, kaitsjatasu“.
6. Urmas Gerasimovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni (695,06 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Urmas Gerasimov, 1-10-10653, sundraha“.
7. Priit Pärtelpojalt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 15 300 (viisteist tuhat kolmsada) krooni (977,88 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Priit Pärtelpoeg, 1-10-10653, kaitsjatasu“.
8. Priit Pärtelpojalt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni (417,03 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Priit Pärtelpoeg, 1-10-10653, sundraha“.
9. Maksim Fjodorovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 21 300 (kakskümmend üks tuhat kolmsada) krooni (1361,37 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Fjodorov, 1-10-10653, kaitsjatasu“.
10. Maksim Fjodorovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni (695,06 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Fjodorov, 1-10-10653, sundraha“.
11. Igor Maltsevilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 15 600 (viisteist tuhat kuussada) krooni (997,05 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Igor Maltsev, 1-10-10653, kaitsjatasu“.
12. Hermo Taalilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi AN-294A-10/1033 tegemisel tekkinud kulu 1315 (üks tuhat kolmsada viisteist) krooni (84,04 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Hermo Taal, 1-10-10653, aineekspertiis“.
13. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-0360-10/1032 tegemisel tekkinud kulust 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni välja mõista Hermo Taalilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel kulu ¼ ulatuses, so 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni (115,04 €) ja ¼ ulatuses Urmas Gerasimovilt, so 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni 6 (115,04 €), millised summad tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena vastavalt siis „Hermo Taal, 1-10-10653, DNA ekspertiis“ ja „Urmas Gerasimov, 1-10-10653, DNA ekspertiis”. Ülejäänud osa ekspertiisikulust, so 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni jätta riigi kanda.
14. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-295A-10/1035 tegemisel tekkinud kulust 7890 (seitse tuhat kaheksasada üheksakümmend) krooni välja mõista Urmas Gerasimovilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel kulu ¼ ulatuses, so 1972 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kaks) krooni ja 50 senti (126,07 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Urmas Gerasimov, 1-10-10653, aineekspertiis”. Ülejäänud osa ekspertiisikulust, so 5917 (viis tuhat üheksasada seitseteist) krooni ja 50 senti jätta riigi kanda.
15. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-1023-07/2624 tegemisel tekkinud kulust 5840 (viis tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni välja mõista Hermo Taalilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel kulu 1/3 ulatuses, so 1946 (üks tuhat üheksasada nelikümmend kuus) krooni ja 60 senti (124,41 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Hermo Taal, 1-10-10653, DNA ekspertiis”. Ülejäänud osa ekspertiisikulust, so 3893 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend kolm) krooni ja 40 senti jätta riigi kanda.
16. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-0544-10/1561 tegemisel tekkinud kulust 26 100 (kakskümmend kuus tuhat ükssada) krooni välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel Priit Pärtelpojalt kulu 4/13 ulatuses, so 8030 (kaheksa tuhat kolmkümmend) krooni ja 75 senti (513,27 €), Hermo Taalilt kulu 2/13 ulatuses, so 4015 (neli tuhat viisteist) krooni ja 35 senti (256,63 €), millised summad tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena vastavalt „Priit Pärtelpoeg, 1-10-10653, DNA ekspertiis” või „Hermo Taal, 1-10-10653, DNA ekspertiis”. Ülejäänud osa ekspertiisikulust, so 14 053 (neliteist tuhat viiskümmend kolm) krooni ja 85 senti jätta riigi kanda.
17. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
18. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-295B-10/1035 tegemisel tekkinud kulu 2630 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend) krooni jätta riigi kanda.
19. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-0361-10/1034 tegemisel tekkinud kulu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni jätta riigi kanda.
20. Tallinna Inglise Kolledži esindaja esitatud tsiviilhagi 17660 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Hermo Taalilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Tallinna Inglise Kolledži kasuks 17 660 (seitseteist tuhat kuussada kuuskümmend) krooni (1128,72 €).
21. APesitatud tsiviilhagi 10 000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Hermo Taalilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista APkasuks 10 000 (kümme tuhat) krooni (639,14 €).
22. MLesitatud tsiviilhagi 3200 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Hermo Taalilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista MLkasuks 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni (204,52 €).
23. IVesitatud tsiviilhagi 28 730 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Hermo Taalilt, Igor Maltsevilt ja Maksim Fjodorovilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel 7 solidaarselt välja mõista IV kasuks 28 730 (kakskümmend kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni (1836,25 €).
24. KKesitatud tsiviilhagi 3 000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Hermo Taalilt, Igor Maltsevilt ja Maksim Fjodorovilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel solidaarselt välja mõista KK kasuks 3 000 (kolm tuhat) krooni (191,74 €).
25. OÜ Vips esindaja VP esitatud tsiviilhagi 59 798 krooni nõudes jätta läbi vaatamata, selgitades kannatanule tema õigust esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
26. PPi esitataud tsiviilhagi 34 690 krooni nõudes jätta läbi vaatamata, selgitades kannatanule tema õigust esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
27. Asitõend: kriminaalasja juurde võetud samovar, digikaal, lusikas, minigrip kilekotid, heebel kuuluvaid kui asjad, millel puudub väärtus, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
28. Asitõend: Hermo Taalilt ära võetud narkootiline aine, milline on hoiustatud EKEI keemiaosakonnas, kuulub

§ 83lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerimisele ning kui väärtusetu asi Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

1. Asitõend: Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinnas hoiustatud DNA proovid pappkarbis, fekaalist proov paberkotis, lastevorsti pakend, elektroonikaseade, spordikoti sangad, suitsukonid, tabletileht, VD DNA proovid, verekahtlase määrdumusega tekstiilist nukk kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
2. Asitõend: kriminaaltoimiku juurde võetud turvakaamerate salvestused CD plaatidel köide I, t/l 123, 131 ja IV köide t/l 21, 28 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
3. Jälitusprotokolli lisad, so kriminaaltoimiku juurde võetud audiosalvestused 2 CD plaadil II köide t/l 141 jätta KrMS § 148 lg 2 alusel kriminaaltoimikusse.
4. Asitõendid: Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis hoistatud esemed: valge plastkorpuses kaal, Hansapanga kontokaart XXXXXXXXXXX, sim-kaardi ümbris, kaal Soehnle, pruunide kaantega märkmik, puidust kast, mobiiltelefonid Nokia 3310, 1100, 6080, kaelapaelaga võti Orion, glükoositops minigrip kilekotis, A4 formaadis ruuduline plokk, hõõglamp, kohver, saunakibu, riidest kandekott, 2 kardinariiet, meestekampsun, voodilina, ristpistes kassi pilt, joogipulbri pakend, savist seinapilt, kööginuga, 8 tööriista, käsitrell kastis, jalgratta Scott raam, mikrolaineahi Elram, pliit Eico, musta värvi meestemantel, 2 tooli säilitada hoiuruumis kuni nende omanike väljaselgitamiseni ja välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: Hermo Taali süüdistatakse selles, et tema: 21.aprillil 2007.a. kella 06.15-06.45 vahel Tallinnas Estonia pst 10 asuvast Inglise Kolledžist ukseluku maksumusega 300 krooni lõhkumise ehk sissetungimisega võttis võrra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Inglise Kolledžile kuuluva arvuti monitori LG maksumusega 1500 krooni, Samsung Symcmaster 151B maksumusega 1000 krooni, arvutiprotsessori maksumusega 2500 krooni, klaviatuuri maksumusega 200 krooni, valget värvi 8 radiaatori maksumusega 400 krooni, võrgukaabli maksumusega 60 krooni ja sularaha 12000 krooni, seega kokku 17660 krooni ulatuses ning AP kuuluva kirjutuslaua tooli maksumusega 10 000 krooni; Samuti tema, olles karistatud Harju Maakohtu 25.mai 2009 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ja olles eelnevalt 21.aprillil 2007 pannud toime varguse Inglise Kolledžist, seega süstemaatiliselt ehk olles

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isik, ajavahemikul 05.juunil 2009 kella 16st kuni 07.juunil 2009 kella 11.30ni grupis koos Priit Pärtelpoeg’iga tungis aknaklaasi eemaldamise teel ehk sissetungimisega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXXasuvasse VIPS OÜ-le kuuluvase kauplusse ja võttis sealt ära VIPS OÜ-le kuuluvaid asju - erinevaid ehitusmaterjale, ehitusdetaile, tööriistu, töövahendeid, boilereid, valgusteid ja vana arvuti komplekti, millega tekitas OÜ-le Vips varalist kahju kokku 59 995,90 krooni ning lisaks sellele PP´le kuuluvaid asju - 2 elektripliiti maksumusega 1600 kr ja 1800 kr, seinakellad maksumusega 900 kr, 8000 kr ja 8000 kr, akutrelli Makita koos kastiga, milles oli teine akumulaator ja laadija, maksumusega 3500 kr, võimendi Estonia maksumusega 800 kr, kassetmagnetofoni Majak maksumusega 800 kr, duubelkassetmagnetofon-raadio Unusef maksumusega 200 kr, gaasiboileri Junkers maksumusega 2400 kr, pika musta värvi nahast jope maksumusega 2500 kr, musta värvi sviitri maksumusega 400 kr, elektrilise muruniitja maksumusega 3000 kr, kaks pakki klaasvatti maksumusega kokku 1040 kr, puuküttega ahju uksed kinnitusdetailiga maksumusega 200 kr, müüriladuja kellu maksumusega 25 kr, elektrijuhtme pikkusega 20 m maksumusega 300 kr, tööriistakomplekti metallkarbis maksumusega 250 kr, millega tekitas PP’ile varalise kahju kokku 35 715 krooni. Samuti tema, olles karistatud Harju Maakohtu 25.mail 2009 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ning olles eelnevalt 21.aprillil 2007 pannud toime varguse Inglise Kolledžist, 13.augustil 2009 kella 12.22 ja 12.28 vahel võttis Tallinnas Marja 4D hoovist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ML’ele kuuluva jalgratta Merida Matts Cruise 5.5 maksumusega 3000 krooni, mis oli lukustatud jalgrattalukuga maksumusega 200 krooni; Samuti tema 15.veebruari 2010 öösel sõitis koos Igor Maltsev’i ja Maksim Fjodorov’iga sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX Tallinnas XXXsuvilate taha jäävale metsateele, väljus koos I.Maltsev’iga sõidukist ja näitas I.Maltsev’ile, millistesse hoonetesse sisse tungida ja lahkus koos M.Fjodorov’iga mõneks ajaks. Sel ajal sisenes I.Maltsev üle aia XXXsuvila territooriumile, võttis eest ühe maja tagaküljele jääva akna klaasi koos liistudega, ronis üle suvilatevahelise aia XXXterritooriumile ja võttis eest maja tagaküljele jäävate kahe akna klaasid koos liistudega. Oodanud ära H.Taali naasmise, sisenesid nad lahtise aknaava kaudu XXXmajja, kus varastasid IV’le kuuluvad esemed: antiiklaua väärtusega 5000 kr, cdmagnetofoni Sony väärtusega 700 kr, 3 graafilist lehte väärtusega 3000 kr tk (kokku 9000 kr), seinalamp-laterna väärtusega 150 kr, 2 metallvaasi väärtusega 150 kr tk (kokku 300 kr), 6 margialbumit koos markidega, neist 1 A4 formaadis, 3 A5 formaadis, 1 A4 ja A5 formaadi vahepealse suurusega ja 1 A4 formaadist suurem, väärtusega kokku 7000 kr, samovari väärtusega 150 kr, melhiorist nugade-kahvlite komplekt 6 inimesele väärtusega 2000 kr, plastkäepidemetega nugade-kahvlite-lusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 150 kr, melhiorist teelusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 350 kr, puhur Melissa väärtusega 350 kr, fotoaparaat Fed väärtusega 600 kr, vaskkauss väärtusega 500 kr, elektritrell väärtusega 400 kr, tööriistad plastkastis väärtusega 600 kr, plastkast kruvide-mutritega väärtusega 150 kr, õmblustarvete karp 150 kr, kassettmagnetofon väärtusega 100 kr, 2 väravavõtit väärtusega 75 kr tk (kokku 150 kr), juukseföön väärtusega 110 kr, käsipump väärtusega 120 kr, inglise-vene sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene-inglise sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene keele seletav sõnaraamat väärtusega 300 kr, kokku vara 28 730 kr väärtuses. Seejärel sisenesid nad lahtiste aknaavade kaudu XXXhoonesse ja varastasid sealt KK’ile kuuluvad esemed: vasest kaminaplaat väärtusega 1500 kr, 2 Viiralti graafilist lehte väärtusega 300 kr tk (kokku 600 kr), 1 graafiline leht väärtusega 400 kr, kokku vara 2500 kr väärtuses. Varastatud esemed panid nad kottidesse, mille viisid suvilate taha Randvere tee äärse metsa alla, kutsusid kohale 9 M.Fjodorovi, kes sõitis oma sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX Randvere tee ja Lehiku tee ristmikule ning koos tassisid nad kotid autosse. Varastatud esemed viisid nad H.Taali elukohta Tallinnas XXX majas, kus H.Taal varastatu realiseeris. Kirjeldatud käitumisega pani H.Taal toime isikute grupis ja sissetungimisega süstemaatilise varguse, s.o.

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema ajavahemikul 02.veebruarist kuni 06.märtsini 2010 käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses, mis seisnes selles, et ta omandas korduvalt eeluurimisega täpselt tuvastamata kohtades Tallinnas eeluurimisega tuvastamata ja tuvastatud isikutelt, sealhulgas mitmel korral Urmas Gerasimov’ilt vahendamise ja edasiandmise eesmärgil eeluurimisega täpselt tuvastamata kogustes, umbes 30-40 g kaupa pulbrilist ainet, mis sisaldas suures ehk koguses mis on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele ehk vähemalt 1,3 grammi narkootilist ainet amfetamiini, hoidis seda enda juures oma elukohas Tallinnas XXX ning andis seda korduvalt edasi Jaanus R’le, Tiina H’ile, Tarvo M’ile, ER’le, Veikko S’ile, Maksim Fjodorov’ile, Risto R ’ele, GJA’le, A P’le ning eeluurimisega tuvastamata isikutele; sealhulgas 06.03.2010.a. kella 15.30 paiku omandas H.Taal Tallinnas Pääsküla piirkonnas U.Gerasimov’ilt pulbrilist ainet massiga 25,56 g, mis sisaldas suures koguses 7,69 g narkootilist ainet amfetamiini ja hoidis seda enda juures, kuni ta samal päeval politsei poolt kinni peeti. Amfetamiin kuulub Eesti Vabariigis kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Kirjeldatud käitumisega pani Hermo Taal toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema tuvastamata ajast peale 27.aprillist 2009 kuni 06.märtsini 2010 peitis oma elukohas Tallinnas XXX allkorruse eluruumis TSnimele väljastatud Eesti kodaniku passi nr XXX, mis oli varastatud 27.04.2009 Tallinnas XXX toast. Kirjeldatud käitumisega pani H.Taal toime

§ 346järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Urmas Gerasimovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 02.veebruarist kuni 06.märtsini 2010 käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses, mis seisnes selles, et omandas korduvalt eeluurimisega tuvastamata kohtades ja isikutelt vahendamise ja edasiandmise eesmärgil eeluurimisega täpselt tuvastamata kogustes, aga vähemalt 30-40 g kaupa pulbrilist ainet, mis sisaldas suures ehk koguses mis on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele ehk vähemalt 1,3 grammi narkootilist ainet amfetamiini, hoidis seda enda juures ning vahendas korduvalt eeluurimisega tuvastamata isikutele sh Hermo Taal’ile umbes 30-40 grammi kaupa, viimati 06.03.2010 kella 15.30 paiku Tallinnas Pääsküla piirkonnas pulbrilist ainet massiga 25,56 g, mis sisaldas suures koguses 7,69 g narkootilist ainet amfetamiini pakendatuna 6 minigrip-kilekotti, mis Hermo Taal’ilt tema kinnipidamisel politsei poolt ära võeti. Amfetamiin kuulub Eesti Vabariigis kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks 10 või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Kirjeldatud käitumisega pani Urmas Gerasimov toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maksim Fjodorovi süüdistatakse selles, et tema 2010.a. veebruaris eeluurimisega tuvastamata kohas ebaseaduslikult käitles narkootilisi aineid suures koguses, mis seisnes selles, et ta omandas korduvalt, 2-3 korral, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohtades Tallinnas Hermo Taalilt suurtes kogustes, umbes 10-15 grammi kaupa pulbrilist ainet, mis sisaldas suures ehk koguses mis on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele ehk vähemalt 1,3 grammi narkootilist ainet amfetamiini, hoidis (valdas) seda enda juures oma elukohas Tallinnas ja vahendas seda mitmel korral ER’le ja eeluurimisega tuvastamata isikutele. Amfetamiin kuulub Eesti Vabariigis kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Kirjeldatud käitumisega pani Maksim Fjodorov toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 15.veebruari 2010 öösel sõitis koos Igor Maltsev’i ja Hermo Taaliga sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX Tallinnas XXXsuvilate taha jäävale metsateele, väljus koos I.Maltsev’iga sõidukist ja näitas I.Maltsev’ile, millistesse hoonetesse sisse tungida ja lahkus koos H.Taaliga mõneks ajaks. Sel ajal sisenes I.Maltsev üle aia XXXsuvila territooriumile, võttis eest ühe maja tagaküljele jääva akna klaasi koos liistudega, ronis üle suvilatevahelise aia XXXterritooriumile ja võttis eest maja tagaküljele jäävate kahe akna klaasid koos liistudega. Oodanud ära H.Taali naasmise, sisenesid nad lahtise aknaava kaudu XXXmajja, kus varastasid IV’le kuuluvad esemed: antiiklaua väärtusega 5000 kr, cd-magnetofoni Sony väärtusega 700 kr, 3 graafilist lehte väärtusega 3000 kr tk (kokku 9000 kr), seinalamp-laterna vaskosa väärtusega 150 kr, 2 metallvaasi väärtusega 150 kr tk (kokku 300 kr), 6 margialbumit koos markidega, neist 1 A4 formaadis, 3 A5 formaadis, 1 A4 ja A5 formaadi vahepealse suurusega ja 1 A4 formaadist suurem, väärtusega kokku 7000 kr, samovar väärtusega 150 kr, melhiorist nugade-kahvlite komplekt 6 inimesele väärtusega 2000 kr, plastkäepidemetega nugade-kahvlite-lusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 150 kr, melhiorist teelusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 350 kr, puhur Melissa väärtusega 350 kr, fotoaparaat Fed väärtusega 600 kr, vaskkauss väärtusega 500 kr, elektritrell väärtusega 400 kr, tööriistad plastkastis väärtusega 600 kr, plastkast kruvide-mutritega väärtusega 150 kr, õmblustarvete karp 150 kr, kassettmagnetofon väärtusega 100 kr, 2 väravavõtit väärtusega 75 kr tk (kokku 150 kr), juukseföön väärtusega 110 kr, käsipump väärtusega 120 kr, inglise-vene sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene-inglise sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene keele seletav sõnaraamat väärtusega 300 kr, kokku vara 28 730 kr väärtuses. Seejärel sisenesid nad lahtiste aknaavade kaudu XXXhoonesse ja varastasid sealt KK’ile kuuluvad esemed: vasest kaminaplaat väärtusega 1500 kr, 2 Viiralti graafilist lehte väärtusega 300 kr tk (kokku 600 kr), 1 graafiline leht väärtusega 400 kr, kokku vara 2500 kr väärtuses. Varastatud esemed panid I.Maltsev ja H.Taali kottidesse, mille viisid suvilate taha Randvere tee äärse metsa alla, kutsusid kohale Maksim Fjodorovi, kes sõitis oma sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX 11 Randvere tee ja Lehiku tee ristmikule ning koos tassisid nad kotid autosse. Varastatud esemed viisid nad H.Taali elukohta Tallinnas XXX majas, kus H.Taal varastatu realiseeris. Kirjeldatud käitumisega pani Maksim Fjodorov toime

§ 199lg 2 p 7, 8 ja § 22 lg 3 kvalifitseeritavad kuriteod.

Igor Maltsevit süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimisele kaasaaitamise (12.aprillil 2009.a., mille eest mõisteti süüdi Harju MK 11.06.2010.a. otsusega) ehk olles

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isik, 15.veebruari 2010.a.

öösel sõitis koos Hermo Taali ja Maksim Fjodorov’iga sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX Tallinnas XXXsuvilate taha jäävale metsateele, väljus koos H.Taaliga sõidukist, kes näitas I.Maltsev’ile, millistesse hoonetesse sisse tungida, misjärel H.Taal lahkus koos Maksim Fjodorov’iga mõneks ajaks. Sel ajal sisenes I.Maltsev üle aia XXXsuvila territooriumile, võttis eest ühe maja tagaküljele jääva akna klaasi koos liistudega, ronis üle suvilatevahelise aia XXXterritooriumile ja võttis eest maja tagaküljele jäävate kahe akna klaasid koos liistudega. Oodanud ära H.Taali naasmise, sisenesid nad lahtise aknaava kaudu XXXmajja, kus varastasid IV’le kuuluvad esemed: antiiklaua väärtusega 5000 kr, cd-magnetofoni Sony väärtusega 700 kr, 3 graafilist lehte väärtusega 3000 kr tk (kokku 9000 kr), seinalamp-laterna vaskosa väärtusega 150 kr, 2 metallvaasi väärtusega 150 kr tk (kokku 300 kr), 6 margialbumit koos markidega, neist 1 A4 formaadis, 3 A5 formaadis, 1 A4 ja A5 formaadi vahepealse suurusega ja 1 A4 formaadist suurem, väärtusega kokku 7000 kr, samovar väärtusega 150 kr, melhiorist nugade-kahvlite komplekt 6 inimesele väärtusega 2000 kr, plastkäepidemetega nugade-kahvlite-lusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 150 kr, melhiorist teelusikate komplekt 6 inimesele väärtusega 350 kr, puhur Melissa väärtusega 350 kr, fotoaparaat Fed väärtusega 600 kr, vaskkauss väärtusega 500 kr, elektritrell väärtusega 400 kr, tööriistad plastkastis väärtusega 600 kr, plastkast kruvide-mutritega väärtusega 150 kr, õmblustarvete karp 150 kr, kassettmagnetofon väärtusega 100 kr, 2 väravavõtit väärtusega 75 kr tk (kokku 150 kr), juukseföön väärtusega 110 kr, käsipump väärtusega 120 kr, inglise-vene sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene-inglise sõnaraamat väärtusega 200 kr, vene keele seletav sõnaraamat väärtusega 300 kr, kokku vara 28 730 kr väärtuses. Seejärel sisenesid nad lahtiste aknaavade kaudu XXXhoonesse ja varastasid sealt KK’ile kuuluvad esemed: vasest kaminaplaat väärtusega 1500 kr, 2 Viiralti graafilist lehte väärtusega 300 kr tk (kokku 600 kr), 1 graafiline leht väärtusega 400 kr, kokku vara 2500 kr väärtuses. Varastatud esemed panid nad kottidesse, mille viisid suvilate taha Randvere tee äärse metsa alla, kutsusid kohale Maksim Fjodorovi, kes sõitis oma sõiduautoga Nissan Note r/nr XXX Randvere tee ja Lehiku tee ristmikule ning koos tassisid nad kotid autosse. Varastatud esemed viisid nad H.Taali elukohta Tallinnas XXX majas, kus H.Taal varastatu realiseeris. Kirjeldatud käitumisega pani Igor Maltsev toime korduva, isikute grupis ja sissetungimisega varguse, s.o.

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Priit Pärtelpoega süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud väärteokorras 19.aprillil 2009 ja 05.juunil 2009

§ 218

lg 1 järgi ning Harju Maakohtu 29.aprilli 2010 otsusega 24.mail 2009 toimepandud

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, seega süstemaatiliselt ehk olles

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isik, ajavahemikul 05.juunil 2009 kella 16st kuni 07.juunil 2009 kell 11.30ni grupis koos Hermo Taal’iga tungis aknaklaasi eemaldamise teel ehk sissetungimisega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXXasuvasse VIPS OÜ-le kuuluvase kauplusse ja võttis sealt ära VIPS OÜ-le kuuluvaid asju - erinevaid ehitusmaterjale, ehitusdetaile, tööriistu, töövahendeid, boilereid, valgusteid ja vana arvuti komplekti, millega tekitas OÜ-le Vips varalist kahju kokku 59 995,90 krooni ning lisaks sellele PP´le kuuluvaid asju - 2 elektripliiti maksumusega 1600 kr ja 1800 kr, seinakellad maksumusega 900 kr, 8000 kr ja 8000 kr, akutrelli Makita koos kastiga, milles oli teine akumulaator ja laadija, maksumusega 3500 kr, võimendi Estonia maksumusega 800 kr, kassetmagnetofoni Majak maksumusega 800 kr, duubelkassetmagnetofon-raadio Unusef 12 maksumusega 200 kr, gaasiboileri Junkers maksumusega 2400 kr, pika musta värvi nahast jope maksumusega 2500 kr, musta värvi sviitri maksumusega 400 kr, elektrilise muruniitja maksumusega 3000 kr, kaks pakki klaasvatti maksumusega kokku 1040 kr, puuküttega ahju uksed kinnitusdetailiga maksumusega 200 kr, müüriladuja kellu maksumusega 25 kr, elektrijuhtme pikkusega 20 m maksumusega 300 kr, tööriistakomplekti metallkarbis maksumusega 250 kr, millega tekitas PP’ile varalise kahju kokku 35 715 krooni. Kirjeldatud käitumisega pani Priit Pärtelpoeg toime

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Igor Maltsev tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et H.Taal on talle varasemast tuttav, aastast

1. Kust H.Taal elamiseks raha sai seda, ei tea. M.Fjodoroviga tutvus 2010 alguses H.Taali juures. Ise elas varem Kuusalu vallas, siis mõni aeg H.Taali juures. Suislepa tänava suvilatesse tungis akna kaudu. M.Fjodorov viis ta kohale. Vargile mineku ettepaneku tegi H.Taal. Suvilatesse sissetungimise kellaaega öelda ei oska, oli pime. Kui kohale mindi, siis autos juttu ei olnud kuhu minnakse. Läks koos H.Taaliga kahe tühja suvila juurde, auto jäi eemale kuskil 300-400 meetrit. H.Taal tuli vaatama millistesse sisse tungida. H.Taal pidi kiiresti linna sõitma ja läks M.Fjodoroviga minema. H.Taal ütles, et ta need suvilad lahti teeks. Võttis klaasiliistud ära ja akna eest. Suvilates midagi hinnalist ei olnud. Asju võeti spontaanselt, põhiliselt metalli. Asjad pandi prügikottidesse ja asjad viis koos H.Taaliga tee äärde metsa. H.Taal tuli tagasi enne hommikut, oli üksinda päris pikalt. Helistas vist H.Taalile, et tagasi tuleks. H.Taalil kohe tööriistu ei olnud, pärast kui tagasi tuli, siis oli vist heebel kaasas. Kotte asjadega oli 4-
2. H.Taal helistas M.Fjodorovile, et see järele tuleks. Pärast tagasitulekut käis H.Taal suvilates ringi, võttis raamatuid, pani kottidesse. H.Taal tahtis lauda kaasa võtta, tassisid metsa alla, kuid see ei mahtunud autosse. Osa kottidest asjadega jäid samuti metsa alla. Asjad viidi H.Taali juurde XXX. Asjadest mäletab vaskkaussi, samovari, raamatuid. Süüdistuse mahuga varastatud asjade osas on nõus. Teab, et H.Taal tarvitas narkootikume, seda tõi talle Sergei, on teda paar korda näinud. H.Taali hüüdnimi on Kell. Võõra passi kohta teab seda, et kui H.Taali kodus ei olnud, siis üks mees tõi sinna naisterahva passi, et H.Taalile edasi annaks. See võis olla kas sama päev või päev varem kui H.Taal kinni peeti. Pass oli all korrusel laua peal. Kinnipidamise päeval läks H.Taal amfetamiini järele, pidi Sergeiga kohtuma, telefoni teel ütles, et 30 grammi. Süüdistatav Maksim Fjodorov tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et teab H.Taali lühikest aega. Korjasid vanametalli ehitusplatsidelt. H.Taali hüüdnimi on Kell. H.Taaliga kohtus Humalas H.Taali juures, I.Maltsevit nägi H.Taali juures kodus. 15.02.2010 tehti ettepanek lisa teenida. Tegeles vedudega ja oli töö kaotanud, iga kopikas on oluline, teenis juurde kust sai. Ettepaneku tegi H.Taal. Sõideti linnast välja, sõidutas sinna ja pärast tuli hiljem järgi. Jäi tee äärde seisma ja H.Taal läks välja, ütles, et helistab. Kaugemale ta ei sõitnud. Öösel oli tööl ja H.Taal helistas ning ning sõitis tagasi mõne aja pärast. Kohale jõudes laaditi peale 3-4 kotti. Mis kottides oli, seda ei tea. Kotid olid suured prügikotid, need olid juba tee ääres ja samas olid ka H.Taal ja I.Maltsev. Nad olid koos kottidega 10-15 meetri kaugusel teest põõsaste taga. Ilmselt H.Taal ütles, et need on suvilast. Mis kottides oli, seda ei tea, viis need sinna kus H.Taal elas. Teab, et H.Taal tarvitas amfetamiini, kuid kust sai, seda ei tea. H.Taalilt on saanud narkootilist ainet 2-3 korda, kuskil 5-10 grammi minigrip kilekottides. Teab, mida tarvitab. On edasi andnud tuttavatele Andreile, Sergeile, ER , veel mõnele. E.R on edasi andnud ehk 2-3 korda, E.R on tema tuttava naistuttav. Kogus oli neil kordadel ehk 3-4 grammi. Süüdistatav Priit Pärtelpoeg end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et H.Taali ei tunne. Kella hüüdnimega isik on tema venna Heiki tuttav. XXXkaupluse ruumides on olnud 2009 juuni alguses. Käis lähedal Rimi poes ja nägi ust praokil olevat ning huvist sisenes. Seal olid ehitus- ja santehnika otstarbelised asjad. Kaupluses oli 5-10 minutit, sõi lastevorsti, jõi õlut peale, tegi suitsu. Kauplusest midagi kaasa 13 ei võtnud. Edasi läks õe juurde. Balti Jaama piirkonnas on olnud kui on läinud trammi peale, sealsel turul midagi müünud ei ole ja mustades prügikottides asju samuti Me. Tunnistajad rääkisid ilmselt kellestki teisest. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Hermo Taal tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi osaliselt ja selgitas, et P.Pärtelpoega ei tunne, XXXkaupluses käinud ei ole, samuti ei ole Balti Jaama turul asju müünud. Veiko P on halvad suhted, lubas V.P pool kõhtu maha lõigata ja V.P lubas, et tal on avastamata 2000 vargust ja mõne ta ikka talle pähe määrib. V.P on tema verd ampullides kodus ja V.P sokutab tema DNAd sündmuskohtadele. Tunnistajad on V.P e poolt värvatud. Tallinna Inglise Kolledžist vargusest ei ole kuulnudki. Turvakaamerate salvestustel olev isik ei ole tema moodigi. 2012 aastal võib öelda, kes on fotol. Vanaaegne mööbel meeldib väga, müüb seda Saksamaale ja vargapoisid toovad seda talle. Mis puudutab Marja 4D hoone juurest vargust, seda ei tea, see isik ei ole tema moodigi seal pildil. Ta ei kannagi dresse ja ta ei pea teadma, mida tegi 13.08.
3. Nende kahe tunnistaja jutt tema kohta Nishiki rattaga on tühi jutt, tema seal ei liikunud ja aetakse midagi segamini. Marja 4 hoovis võis viibida, kuid teda ei olnud seal kust Merida ratas varastati. Elab seal piirkonnas ja tunneb seda hoovi. V.P seostab ühte hoovi teisega. Mis puudutab 15.02.2010 episoodi, siis siin pole midagi teha, MPleidis kaks kitse, tunnistab. Tõendid võib telefonikõnede pealt võtta, I.Maltsevi jutt on aga vale. Kuidas suvilate juurde sai, seda ei mäleta, haakis antiiklaua peale. Suvilates sees ei käinud, peaks olema viimane lammas kui võõrale territooriumile siseneb. I.Maltsev seletas telefoni teel, pani laua Maksi autosse. Ei mäleta kas olid suured prügikotid asjadega, võisid olla. Lauda mäletab, väiksemaid asju Me. Antiiklaua äravedamise vajadusest sai teada siis kui vargus oli toime pandud ja oli vaja abi äratoimetamisel. M.Fjodorovi jutt võib isegi õige olla. Pole vahet mis kell see toimus, tunnistab. Ei huvita eriti, mis siin toimub, valesüüdistused, valeütlused. I.Maltsevil oli kaheks nädalaks vaja elamiskohta, lubas seal elada, käis aeg-ajalt vaatamas. Endal on palju elukohti, mida ei avalda. Passi osas on kuritahtlik süüdistus, I.Maltsevi ütlustest nähtub, et pass toodi I.Maltsevile, tema ise seal ei elanud. Telefonikõnede salvestuses võis olla teine pass, ehk oli pandiks toodud, laenas raha välja. Elatub rahast, mida riik talle maksab, suurendab seda raha. Narkootilise ainega on sõbralikud suhted, tarvitab 12 aastat. Ostis amfetamiini MPinformaatori käest. See Serjoga on ainus isik, kellelt ostis. Üle viie doosi ei ole kunagi olnud. 2 grammi puhast on viis doosi, krooniliste narkomaanide doos. Ei osta kunagi üle 10 doosi, austab kriminaalkoodeksit. Tutvus Serjogaga jaanuaris, ostis jaanuaris, veebruaris üle nädala korra, alla 8 grammi. Rohkem ei saa osta, on kriminaalkaristus. Kunagi ei ole karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, muud on lubatud, sest srok ei ole pikk. Narkootilist ainet on edasi andnud tuttavatele, sõpradele. J.Rle ei ole andnud, T.Hile ei ole andnud, ei tunnegi teda, T.Miga on koos tarvitanud, E.Rga on koos tarvitanud, V.S ei ole andnud, M.Fjodoroviga on koos tarvitanud, R.R ele on andnud pool grammi, ta tassis antiiki, G.-J. Aga on koos tarvitanud, A.Pga on koos tarvitanud. Puhast ainet on 0,15%, tal on selline kaval riist, on vajalik, sest kui politseinik müüb, et ei müüks prahti. 06.03.2010 sai Serjogaga kokku, ostis 30 grammi amfetamiini, maksis 1000 krooni. Kolmeliitrisest purgist teelusikaga pani Sergei kilekotti autos. Pulber oli kollakas, muud värvi sealt ei saanud. Läks sealt U.Gerasimovi juurde ja küsis kilekotte, et teha kuueks doosiks endale ja sõpradele ja süstis ennast. Kaalu unustas U.Gerasimovi juurde ja läks uuesti kohtuma Sergeiga, kuid peeti kinni kui bussist väljus. Üle 10 doosi on suur kogus, 20 grammi puhast ainet on ka suur kogus, tema tegu on väärtegu. Teab seda, sest on olemas riigikohtu lahendid. U.Gerasimovi teab 1982 aastast, U.Gerasimov tegeles kullaäriga, müüs võltsitud kuldplaate kaaluga 2 kuni 8 grammi. Tekkis tüli, kuid see lahenes, sest U.Gerasimov ei teadnud, et tegemist oli võltsitud kaubaga. U.Gerasimov ei tarvita narkootilisi aineid, ta on alkohoolik. Kui kõnedes on räägitud, et läheb roosa järgi, siis oli juttu kullast, kuld on roosa, kollane ja valge. Ise ajas ka kullaäri, kuid usk ei luba rääkida Süüdistatav Urmas Gerasimov end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja seletas, et narkootilist ainet kunagi tarvitanud ei ole, samuti ei ole edasi andnud. Teadis, et H.Taal tarvitab 8 aastat narkootikume. H.Taal on talle võlgu kulla eest ja meelitas H.Taali 06.03.2010 14 enda juurde. Kui H.Taal tema juurde tuli, siis tahtis ennast süstida ja ta näitas talle, kust saab vett, andis H.Taalile lusika ja minigrip kilekotid, mis on kuldplaatide pakendamiseks. H.Taal süstis ennast ja tema käis K.K poes õlut toomas. Kui tagasi tuli, tahtis H.Taaliga rääkida, kuid see oli juba väljas ja rääkis telefoniga. Küsis H.Taalilt, millal raha saab, H.Taal lubas, et saab nädala jooksul. Läks alla ja avastas sealt kilekoti kaaludega. Viskas kilekoti koos kaaludega ja lusika sahtlisse. Helistas H.Taalile, kuid see ei vastanud. Õhtul kella 9 paiku lendasid maskides politseinikud sisse ja läbiotsimine kestis 4 tundi. Oli andnud H.Taalile kuldplaate, mida oli ostnud E61 mobiiltelefoni ja laptopi eest Remilt, kes tõi neid Poolast. Plaadid olid Swiss prooviga 725, tegelikult ei olnud number õige. Andis H.Taalile 4 grammi, tahtis veel, kuid küsis et toogu osa raha ära. Plaadid olid kaaluga 2 kuni 6 grammi. H.Taal pidi tooma 8000 krooni, andis H.Taalile 8 grammi. H.Taal tõi
4. H.Taal hakkas rääkima, et kaal on väiksem, sest kilekott ka kaalub. Kuulas kõnesid ja seal on juttu, et ärgu tehku reklaami, narkootilistest ainetest juttu ei ole. Miks peaks kõnedes rääkima, et kullast jutt, ei pidanud vajalikuks. Oli iga päev juua täis, ei kontrollinud oma juttu. Kannatanu Tallinna Inglise Kolledži esindaja MG seletas, et hommikul tööle tulles avastas sisenemisel monitori kadumise, seejärel avastas lukkude lõhkumise. Läbi sekretäri klaasseina ja ukse oli näha. Ukse lukk oli katki, lukuosad vedelesid maas, märkas, et ka arvuti oli kadunud. Sisse oli tungitud maja kõrvaluksest, mis on evakuatsiooni jaoks, seestpoolt avatav. Väljastpoolt sai tuuleriivi eest lükata ja avada. Varalist kahju tekitati 17 660 krooni. Turvakaamera salvestuselt on sisenemine näha. Varastati ka sularaha, mis oli õpilastelt kogutud. Jälgedest olid jäänud vereplekid trepikotta, vahekoridori ja vahekoridori uksele. Kannatanu APseletas, et töötab Tallinna Inglise Kolledžis sekretärina ja tööle tulles teatas talle vargusest MG. Ära oli varastatud ka temale kuulunud kirjutuslaua tool, mis oli puidust. Oli tooli tööle viinud, et anda see kolleegile restaureerimiseks. Tool oli perekonda kuulunud 1925st aastast. Hindab tooli 10 000 kroonile. Sellise hinna eest saaks sellise vanakraamiturult või kui lasta teha koopia. Kannatanu MLseletas, et 13.08.2009 jättis oma maastikujalgratta Marja 4D hoovis varikatuse konstruktsiooni külge, mis oli seina küljes. Järgmisel hommikul jalgratast enam ei olnud ja ratas oli kadunud koos jalgrattalukuga. Jalgratas oli saadud ülikooli lõpetamise puhul kingituseks 17.12.
5. Uuena maksis 7000 krooni, hindab ratast 3000 kroonile ja lukku 200 kroonile, varaline kahju 3200 krooni. Kannatanuna üle kuulatud PP seletas, et XXXruumid olid renditud Põhja Tallinna Linnaosa valitsuselt enam kui 10 aastat. Helistati politseist ja küsiti, kas ruum kuulub temale, et avastati sissetungimine, uks lahti, aken eest ära. Läks kohale, asjad olid laiali. Seal oli OÜ Vips, millega tegeles varem isa, kes nüüdseks on surnud. Kasutasid seda laoruumina. Uks pandi kinni kui patrull tagasi tuli, oli uks jälle lahti ja asju kokku kogutud ja uksele lähemale viidud. Sel ajal kui ta seal oli, siis ilmus sinna meesterahvas, kes kinni peeti. Sündmuskohalt võeti ära erinevaid esemeid, mis ei kuulunud sinna, sh kott tööriistadega, suitsukonid, toiduained, ekskremendid. Osa varastatud asjadest sai kätte Balti Jaama turult, hüvitamata on varaline kahju 34 690 krooni. OÜ Vips asjade osas teab informatsiooni VP. Kannatanuna üle kuulatud KK seletas, et oma suvilas XXXkäis 24.02.2010 ja avastas, et majja oli sisse tungitud. Majal oli aken eest ära ja lukud lahti, abihoone klaas oli samuti ära võetud. Viimane kord käis seal 2009 detsembris. Vargusega tekitati varalist kahju 3000 krooni, mis sisaldab endas vara väärtust 2500 krooni ja uute liistude paigaldamist 500 krooni ulatuses. Sündmuskohalt leidis ka heebli, mis ei kuulunud temale. Kannatanuna üle kuulatud IVseletas, et vargusest tema suvilas Suislepa 11A teatas talle tema naaber K.K, kelle lepsed olid avastanud, et tema suvila uks on lahti. Majas sees olid asjad maas segamini, aknaklaas oli välja võetud, sisenetud oli aknast. Pani ukse kinni ja läks koju. Paari nädala pärast helistati politseist ja küsiti ka oli suvilasse sisse tungitud. Pärast vanaisa 15 surma müüs vanaisa korteri ja viis asjad suvilasse. Antiikse laua kohta on hindu vaadanud antiigipoodides, internetis, postmargid olid ka kallid, täpset hinda ei oska öelda. Graafilisi lehti on vaadanud galeriis. Varalist kahju tekitati 28 730 krooni. Prefektuuris näidati talle tema samovari, kuid see oli kokku pressitud ja ta ei tahtnud seda enam tagasi. Leidis asjade hulgast võõra sigaretipaki, kuid viskas selle minema. Kannatanu VP seletas, et oli koos abikaasaga XXXkaupluse kaasomanikuks. Ruume renditi Põhja-Tallinna Linnaosavalitsusega sõlmitud tähtajatu rendilepingu alusel. Abikaasa tegeles muuhulgas ka vanaaegsete asjade restaureerimisega, tagaruumis oli töökoda. Kui maja maha müüdi, siis viisid asjad sinna kaks kuud varem. Kui mees suri, siis lõpetas hoone valve, enne seda oli hoone valve all. Akendel olid igal pool trellid, metalluksed. Ainult väikesel aknal ei olnud trelle, ei arvanud, et sealt saaks sisse tungida. Varguse kohta teatas talle poeg, ütles, et talle helistati politseist ja kauplus on lahti. Enne seda kolm-neli päeva varem oli kõik korras. Käis seal pojaga aeg-ajalt mõningaid asju võtmas. Inventuuri tegi raamatupidajaga, viimaste aastate dokumendid olid raamatupidaja käes. Kõiki varastatud asju ei suutnud meenutada, sealt oli varastatud ka isiklikke asju. Mõned asjad sai kätte Balti jaama turult vanakraamimüüjalt, osa instrumentidest, kaablit. Osadel asjadel olid kaupluse markeeringud peal. Helistas pojale, poeg käskis helistada politseile. Raamatupidaja käes olid kahe viimase aasta dokumendid, vanemad dokumendid olid kaupluses. Kuni 2005 aastani olid dokumendid kauplusest kadunud, oli näha, et oli nendega köetud ahju, osa dokumentidest oli ahju ees maas. Tegelik kahju on suurem kui politseile teatati. Toimikus olevates dokumentides on arvu juurde kirjutatud numbrid, millises koguses on asju kadunud. Arvutused on aga tehtud politsei poolt. Jääb varalise kahju juurde summas 59 798 krooni ja 65 senti. Hinnad on märgitud sisseostu hinnaga, kaupu osteti sisse hulgi. Tunnistaja VDseletas, et teda peeti XXXkaupluses kinni. Vargusest kaupluses sai teada siis kui talle anti varastatud asju müüki. Hiljem tahtis sealt kauplusest tulekustuteid. Müüki antud kaubad olid uued, asju hoiti mustades prügikottides Balti jaama turu juures. Müüki anti pintsleid, samuti teisi asju. Müügiks pakkunud mehed väitsid, et need on nende asjad. Hiljem näidati talle seda kauplust, mis oli Balti Jaama piirkonnas. Läks sinna koos kahe mehega, kauplus oli lahti. Läks sinna ja kavatses lahkuda. Pärast kinnipidamist ja vabaks laskmist nägi neid mehi uuesti, siis oli nendega ka kolmas väiksem mees. Üks kohtualustest (P.Pärtelpoeg) aitas teda asjade müümisel, oli üks neist kes palus müüa. Teist kohtualust (H.Taal) on varem näinud, see oli see kolmas mees, kes oli koos nende kahega ja kellel oli prügikott asjadega. Tunnistaja CKseletas, et oli 13.08.2009 Marja Comarketis ja estakaadi juurde tuli meesterahvas jalgrattaga ning palus ratast pooleks tunniks hoiule võtta. Mees oli vanem, väikest kasvu, käis ära kuskil pool tundi. Tundsid huvi ratta vastu, mees ei osanud ratta kohta eriti midagi öelda, seletas, et ostis nädal tagasi. Tahtsid, et mees istuks ratta selga, sest ratas oli mehe jaoks liiga kõrge ja oli aru saada, et ratas ei kuulu mehele. Mees ei tahtnud, et ta helistab politseisse ja hüppas estakaadilt alla ning jättis ratta sinna. Mees istub kohtusaalis (H.Taal). Tunnistaja RPseletas, et oli 13.08.2009 Marja Comarketis tööl ja sinna tuli jalgrattaga vanem meesterahvas ja uuris kas saab ratast hoiule jätta pooleks tunniks. Ratas oli väga kallis, tegi proovisõidu ja sai aru, et see ratas on mehe jaoks liiga kõrge ja tekkis kahtlus, et ratas on varastatud. Küsis mehelt ratta kohta, mees ei teadnud rattast eriti midagi ja ütles mehele, et see ratas ei ole tema oma. Ütles mehele, et kui ratas on sinu oma, siis istu peale. Mees istus ja kukkus rattaga pikali. Ütles, et kutsub politsei ja töökaslane läks politseisse helistama, tema ise aga läks tööle. Mees läks minema ja ratas jäi sinna. Mehele ei meeldinud, et politsei kutsutakse, hakkas vaikselt eemalduma. Mees istub saalis (H.Taal). Tunnistaja FF seletas, et 07.06.2009 hommikul läks tööle kell 07.30 ajal ja iga päev läheb mööda XXXasuvast kauplusest. Kauplusest oli kuulda jutukõminat ja tundus imelik, et nii vara seal keegi on. Tuli tagasi ja nägi, et kaupluse varikatuse all on aknal klaas puudu. Kutsus 16 politsei ja jäi teisele poole teed seisma. Kauplusest tuli raudukse kaudu välja vanem meesterahvas prügikotiga ja liikus bussipeatuse poole. Pani bussipeatuses koti pingile ja hakkas konisid korjama. Läks bussile nr
6. Prügikott oli umbes 150 liitrine ja poolenisti täis, kotti kandis mees üle õla. Mees tuli kauplusest välja üksinda. Politsei tuli kohale viis kuni kaheksa minuti möödudes pärast mehe lahkumist. Mees istub kohtusaalis (H.Taal) Tunnistaja GJA seletas, et teab isikud hüüdnimega Kell, tegelikku nime ei tea. Laenas sellelt isikult 1000 krooni. See isik on saalis (H.Taal). Millega isik tegeles, seda ei tea. On koos temaga narkootilisi aineid tarvitanud, amfetamiini. Puutus temaga kokku siis kui elas Tallinnas Sakala tänaval. Tarvitas paar-kolm korda. Tarvitatud aine oli valget värvi, aine eest ta ise ei maksnud. Aine oli pakendatud minigrip kotti, küsis ise telefoni teel. Kohtueelsel menetlusel ütlustesse märgitud väide, et andis aine eest raha, ei ole õige. Ülekuulamisel oli segaduses, oli narkojoobes. Ütlustes märgitud üks doos on õige, kuid üks doos ei ole üks gramm. Tundis aine ära lõhna järgi, mõjus uimastavalt. Tunnistaja ER seletas, et teab isikut hüüdnimega Kell, ta on väiksemat kasvu, vanem. Teab teda elukaaslase kaudu. On kokku puutunud pärast seda kui elukaaslane kinni peeti. Küsis raha võlgu, ehk 50 krooni, helistas korra või kaks. Isik on saalis (H.Taal). Maksim Fjodorovi teab, on elukaaslase tuttav, ei suhelnud temaga. On tarvitanud amfetamiini, mida on saanud Sõle tänava ühiselamust. H.Taalilt narkootilist ainet ostnud ei ole, kuid on koos temaga tarvitanud pärast elukaaslase kinnipidamist. Saab aru mida süstis, arvab, et oli amfetamiin, kuid ei tea mis tegelikult. Tunnistaja A P seletas, et teab süüdistatavatest H.Taali, on mõnikord suhelnud. Narkootiliste ainete osas on H.Taal teda kostitanud, tema H.Taali. On kuulnud, et H.Taal on saanud narkootilisi aineid kellegi Sergei või Serjoga käest. Väidetavalt oli see isik kas informaator või abipolitseinik. Muudest narkootiliste ainete allikatest H.Taalil ei tea. H.Taal on teda kostitanud ehk üks-kaks korda. Kui oli koos tarvitamine, siis oli juba valmis segu süstlas. Mõjus ergutavalt. Koguseid ei oska öelda, samuti ei tea pakendamisest midagi. Teab, et H.Taal tarvitab, suurematest kogustest ei tea. Tunnistaja HKseletas, et teab süüdistatavatest H.Taaliga on viibinud koos kinnipidamiskohas. Teab, et H.Taal tarvitas narkootilisi aineid, tarvitas ka ise. H.Taalilt narkootilisi aineid saanud ei ole, on kuulnud, et H.Taal on saanud Sergei käest, Sergeid ise näinud on vist ühe korra. Oli jutt, et H.Taal ostis kits Sergei käest. Tunnistaja HOseletas, et süüdistatavatest teab vaid H.Taali, teab, et H.Taal tarvitas narkootilisi aineid. H.Taal on rääkinud, et on saanud narkootilisi aineid Sergei või Serjoga käest, isikut ennast näinud ei ole. H.Taali omandatud kogustest ei tea, ei usu, et H.Taal turustamisega tegeles. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: I köide • 07.03.2010 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt otsiti läbi XXX Tallinnas hoone madal parempoolne osa. Läbiotsimise käigus võeti kaasa kilekott 13 padruniga, glükoositops, 18 lehel dokumendid, ruuduline blokk, 2 mobiiltelefoni, muukraudade komplekt, , kaks padrunit, EV pass nr XXX, hõõglamp, kohver, kibu, kandekott selles olnud esemetega, 8 tööriista, kast käsidrelliga, jalgratas Scott, mikroahi, pliidiplaat, mantel ja 2 tooli. (t/l 5-7) • 09.03.2010 koostatud vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi XXX teostatud läbiotsimise ajal viibinud I.Maltsevi mobiiltelefone Nokia 2600 ja Motorola C
7. Mobiiltelefoni Nokia 2600 vaatlusel tuvastati kontaktid, sealhulgas ka „Kell – XXX“. Vastatud kõnedest muuhulgas „Kell 06.03.2010 kell 16.12“. Mobiiltelefoni Motorola C650 17 vaatlusel tuvastati kontaktide hulgas „Kell – XXX, väljuvate kõnede hulgast ka „Kell 02.03.2010 kell 16.05“. (t/l 8-12) • 28.07.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi heledast läikivast metallist elektrilist samovari, samovar on pressitud lapikuks. (t/l 15-18) • 03.08.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Eesti Vabariigi kodaniku passi nr XXX, milline on välja antud 11.08.2005 TSnimele, pass edastatud Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooni osakonnale. (t/l 19-23) • Koopia TSsaadetud ja 26.06.2009 koostatud Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, mille kohaselt lõpetati menetlus XXXtoime pandud varguses kuni uute asjaolude selgitamiseni. (t/l 27) • Rahvastikuregistri andmebaasi väljatrükk TSisikuandmete ja temale väljastatud isikut tõendavate dokumentide kohta. Andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on TSväljastatud Eesti Vabariigi kodaniku pass nr XXX, milline on tunnistatud kehtetuks. (t/l 28-29) • 06.03.2010 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt teostati läbiotsimine Urmas Gerasimovi elukohas XXXasuvas elumajas. Kaasa võeti valge korpusega kaal, elektrooniline kaal hallis kilekotis, ID kaart nr XXX, Eesti Vabariigi kodaniku pass nr XXX, Hansapanga kontokaart, sim-kaardi ümbris, prillitoos, kaal Soehnle, märkmik, lusikas pulbri jääkidega, karp kilekottide, pulbri ja pangakaartidega, kolm mobiiltelefoni. (t/l 33-42) • 09.03.2010 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi RKja Urmas Gerasimovi elukohas leitud mobiiltelefoni Nokia
8. Telefonil puuduvad akukaas ja sim-kaart. Telefonis salvestunud üks saadetud ja üks vastu võetud sms sõnumid. (t/l 43-44) • 20.03.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi XXXkinnistut. Kinnistu piiratud võrkaiaga, kinnistul ühekordne hoone, mille uksed lukustatud, väiksema toa aken kaetud riidega. Elutoas asjad segi paisatud, kappidest, sahtlitest välja tõmmatud, verandal kappidest asjad maha paisatud. Hoone taga lumel aknaklaas ja liistud. Fotodel näha pildiraamid, milledelt klaasid eemaldatud ja raamid on tühjad. (t/l 56-66) • 05.04.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi XXXkinnistust. Kinnistu piisatud võrkaiaga, kinnistul ühekordne hoone ja kõrvalhoone. Hoone uks lukustatud, kõrvalhoone ukse tabalukk lõhutud. Suvila hoone ühte eluruumi viiv uks lukustatud, aknaava vineeriga kinni löödud. Verandal asjad kapist välja visatud, eluruumis diivanil tühjad pildiraamid, paremal pool diivanil heebel. Köögiukse kõrval kamin, mille eest plaadi koht. Toas ja köögis kapid ja sahtlid avatud, asjad laiali loobitud. (t/l 73-86) • 28.07.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi roostes metallist kummiheeblit. (t/l 87-88) • 03.09.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt tundis tunnistaja CKfotol nr 2 kujutatud Hermo Taalis ära isiku, kes tõi tema ja tema töökaaslase kätte hoiule sinise jalgratta Nishiki. (t/l 102-104) • 14.09.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja RPfotol nr 2 kujutatud Hermo Taalis ära isiku, kes 13.08.2010 tõi Marja Comarketisse hoiule sinist värvi jalgratta. (t/l 114-116) • 04.09.2010 koostatud CD-plaadi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi kaamerate videosalvestusi, millel on näha hoovi, kuhu sõidab jalgrattaga isik, kellel seljas lühikeste varrukatega hele särk, tumedad püksid ja hele müts, rattal kiri „Nishiki“, seejärel on näha samas riietuses, kuid tumeda dressipluusiga isikut jalgsi liikumas ja seejärel teise jalgrattaga värava suunas liikumas. (t/l 117-122) • 03.09.2010 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtuvalt on AS Comarket Marja kaupluse esindaja Põhja Prefektuurile üle andnud Marja Comarket kaupluse Mustamäe tee 45 videovalvesüsteemi salvestuse. (t/l 124) • 04.09.2010 koostatud CD-plaadi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi videosalvestust 13.08.2009 alates kella kell 10.24, millest on näha kaupluse ruumi ja tumedates riietes töötajat, seejärel ilmub kaamera vaatevälja kolm isikut ning seejärel üks isik jalgratta seljas, 18 seejärel on näha poetöötajat jalgrattaga. Pärast seda ilmub vaatevälja heleda mütsi ja heleda lühikeste varrukatega pluusi ja tumedate pükstega isik, pärast seda on näha rattaga liikumas poetöötajat. Seejärel ilmuvad vaatevälja politseiametnikud, üks tumedates riietes noormees toob jalgratta ning poe töötajad räägivad politseiametnikega. (t/l 125-130) • 06.04.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-294A-10/1033 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud kollakasvalge pulber kuues mingrip kotis massiga kokku 25,56 grammi sisaldab amfetamiini sulfaadina, amfetamiinsulfaadi sisaldus on 41%, seega on pulbris 7,69 g amfetamiini. (t/l 181) • 29.04.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-295B-10/1035 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks AN-294A-10/1033 esitatud amfetamiini sisaldava pulbri (Hermo Taalilt ära võetud aine) lisandite profiil on lähedane ekspertiisiks AN-295A10/1035 pakendist nr 1 esitatud amfetamiini sisaldava pulbri (Kirill Bobininilt ära võetud aine) lisandite profiilile, kuid on ka erinevusi. Tõenäoliselt ei pärine nimetatud pulbrid samast valmistuskogusest (partiist), kuid võivad pärineda sama labori erinevatest valmistuskogustest (partiidest). (t/l 183-184) • 01.07.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0360-10/1032 nähtuvalt on ekspert jõudnud alljärgnevale arvamusele: minigrip kilekotilt nr 3 (milles oli pulbriline aine, pakend 1) võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada H.Taalilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. U.Gerasimovi võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Minigrip kilekotilt nr 5 (milles oli pulbriline aine, pakend 1) võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada U.Gerasimovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. H.Taalilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/Mesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Proovide puhul minigrip kilekotilt nr 2 ja 4 (milles oli pulbriline aine) saadi täielikud segaprofiilid. Urmas Gerasimovi võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav nendest segaproovidest saadud DNA profiiliga, Hermo Taalilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/Mesisaldumise kohta nendes segaproovides ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Proovide puhul minigrip kilekotilt nr 1 ja 6 (milles oli pulbriline aine) saadi DNA analüüsil segaprofiilid. Saadud DNA profiilides ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suur arv näitab, et antud proovid on summad mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei ole need DNA profiilid kasutatavad usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. (t/l 186-188) • 08.04.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-295A-10/1035 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud lusikalt ja kolmelt kaalult ning kastist võetud proove ja pulbrit uuriti ning ekspert jõudis järeldusele, et pulber massiga 0,96 g sisaldab amfetamiini sulfaadina, amfetamiinsulfaadi sisaldus on 34%, seega on pulbris 0,24 grammi amfetamiini, ainejälgedega lusikal ja ainejälgedega digikaalul leidub amfetamiini jälgi, ainejälgedega köögikaalul, ainejälgedega kaalul ja ainejälgedega kastil narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu. Lusikal ja digikaalul leidub amfetamiini jälgi, kuid ainejälgede puhul ei ole võimalik teha võrdlusuuringut ja seetõttu ka kindlaks teha, kas need ainejäljed on seotud Kirill Bobininilt ära võetud amfetamiiniga või Hermo Taalilt ära võetud amfetamiiniga. (t/l 194-195) • 16.06.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0361-10/1034 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et minigrip kilekotilt (milles oli pulbriline aine) võetud proovist saadi DNA analüüsil segaprofiil. Saadud DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suur arv näitab, et antud proov on summa väga mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei ole see profiil kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. (t/l 197-198) • 13.07.2010 koostatud jälitusprotokoll Hermo Taali telefonikõnede kohta 12 telefonikõne salvestuste osas: 15.02.2010 kell 00.00.15 kuni 00.02.13 H.Taali numbrilt XXX Igor Maltsevi numbrile XXX, 15.02.2010 kell 01.41.25 kuni 01.42.52 Igor Maltsevi numbrilt XXX H.Taali numbrile XXX; 15.02.2010 kell 03.42.29 kuni 03.44.10 Igor Maltsevi numbrilt XXX H.Taali numbrile XXX; 15.02.2010 kell 04.49.48 kuni 04.51.19 H.Taali numbrilt XXX Igor Maltsevi numbrile XXX; 15.02.2010 kell 05.38.19 kuni 05.39.21 Igor 19 Maltsevi numbrilt XXX H.Taali numbrile XXX; 15.02.2010 kell 08.45.24 kuni 08.47.46 H.Taali numbrilt XXX Maksim Fjodorovi numbrile 56302030, 15.02.2010 kell 09.52.04 kuni 09.53.18 H.Taali numbrilt XXX Igor Maltsevi numbrile XXX; 15.02.2010 kell 11.17.36 kuni 11.19.01 H.Taali numbrilt XXX Igor Maltsevi numbrile XXX; 15.02.2010 kell 11.42.15 kuni 11.42.48 H.Taali numbrilt XXX Igor Maltsevi numbrile XXX; 04.03.2010 kell 21.45.33 kuni 21.47.17 H.Taali numbrilt XXX Kalev Ki numbrile 5531245; 05.03.2010 kell 16.51.50 kuni 16.51.48 H.Taali numbrilt XXX tundmatu isiku numbrile XXX; 06.03.2010 kell 11.50.03 kuni 11.57.07 tundmatu isiku numbrilt 56308122 H.Taali numbrile XXX. (t/l 210-219, tõlge 221-222) • 21.07.2010 koostatud jälitusprotokoll Hermo Taali telefonikõnede kohta telefonikõnede salvestuste osas, millega tehti kindlaks, et Hermo Taal viibis 15.02.2010 kell 00.00.15 Tallinnas Narva mnt ja Pirita tee ristmiku juures, kell 00.03.07 Tallinnas Valge 18H juures, kell 00.05.07 Tallinnas Valge 18H juures, kell 00.09.19 Tallinnas Narva mnt 95 juures, kell 06.13.20 Tallinnas Hõbekuuse tee 8 juures, kell 08.45.24 Tallinnas Hõbekuuse tee 8 juures, kell 09.29.39 Tallinnas Kloostrimetsa tee 58A juures, kell 09.52.04 Tallinnas Narva mnt 7C juures. (t/l 220) II köide • 13.07.2010 koostatud jälitusprotokoll Hermo Taali telefonikõnede kohta 203 telefonikõne salvestuste osas ajavahemikul 02.02.2010 kuni 06.03.
9. (t/l 1-141) • 21.07.2010 koostatud jälitusprotokoll Hermo Taali telefonikõnede kohta telefonikõnede salvestuste osas, millega tehti kindlaks, et Hermo Taal viibis 02.02.2010 kell 22.57.35 ja 23.40.40 Tallinnas Pirita tee ja Narva mnt ristmikul, 03.02.2010 kell 23.43.08 Tallinnas Pärnu mnt 453, 04.02.2010 kell 01.46.54 Tallinnas Paldiski mnt 107, kell 19.37.29 Tallinnas Marja 5; 05.02.2010 kell 01.35.54 Tallinnas Pärnu mnt 453, kell 13.33.39 Tallinnas Tartu mnt 63; 06.02.2010 kell 18.40.17 ja 20.43.38 Tallinnas Narva mnt 95 mõjupiirkonnas ja lahkub kell 21.01.26 Narva mnt 31; 09.02.2010 kell 18.22.47 Tallinnas Pärnu mnt 326, kell 18.37.08 Tähetorni 21, kell 21.51.28 Pärnu mnt 10; 10.02.2010 kell 13.32.21 Telliskivi 57F; 21.02.2010 kell 15.57.02 Tallinnas Narva mnt 95, kell 16.47.31 Tähetorni 21, kell 19.05.25 Pärnu mnt 453 ja kell 21.02.
10. Narva mnt
11. (t/l 142-143) • 21.07.2010 koostatud jälitusprotokoll Hermo Taali telefonikõnede kohta telefonikõnede salvestuste osas, millega tehti kindlaks, et Hermo Taal viibis 06.03.2010 kell 15.22.57 Tallinnas Pärnu mnt 390, kell 15.30.20 Pärnu mnt 453, kell 15.41.07 Pärnu mnt 453, kell 15.44.03 Pärnu mnt 453, kell 16.06.42 Pärnu mnt 453, kell 16.11.52 Pärnu mnt 453, kell 16.33.12 Pärnu mnt
12. (t/l 144) • 30.06.2010 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi ER mobiiltelefoni Nokia 3310 ning sim-kaardil leiduvate kontaktide hulgas on ka „Kell +372 XXX.” (t/l 155-158) III köide • 06.03.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti Hermo Taal kahtlustatavana kinni kell 16.
13. Kinnipidamisel võeti H.Taalilt ära mobiiltelefon Nokia, 6 minigrip kilekotti valget värvi pulbrilise ainega ja 1939 aasta haakrist. (t/l 53-54) • 08.03.2010 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Hermo Taalilt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni Nokia
14. Telefoni sim-kaardil leiduvatest kontaktidest on nr 11 Tarmo (Tarmo P ), nr 17 Härmo (Härmo O ), nr 22 E(ER), nr 30 Urki-K (Urmas Gerasimov), nr 45 Tarts (Tarvo M), nr 48 K (Kalev K ), nr 62 Jaanika (GJA, nr 70 Lada (Sergei L ), nr 87 Tiina (Tiina H), telefoni mälu kontaktide hulgas nr 2 Igor 2 (Igor Maltsev), saabunud sõnumid, saadetud sõnumitest nähtuvalt on 03.03.2010 saadetud sõnum Maksim Fjodorovile, et natuke on raha vaja, samale isikule 24.02.2010 küsimusega, kas Maksil on raha vaja, 21.02.2010 Tiina H küsimus, et kui koju jõuab, annaks teada ja 16.02.2010 Maksim Fjodorovile, et see tuleks Kella juurde. (t/l 55-59) • 07.03.2010 seisuga karistusregistri andmete väljatrükk Urmas Gerasimovi kohta, millest nähtuvalt on Urmas Gerasimovi kohtu poolt karistatud seitsmel korral. (t/l 79-83) 20 • 09.03.2010 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Urmas Gerasimovi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefone Nokia 1100 ja Nokia
15. Nokia 1100 abonentnumbriga XXX kontaktina on muuhulgas ka Kell XXX, Nokia 3310 abonentnumbriga XXX on vastatud kõnena 06.03.2010 kell 15.01 ka Kell. Kontaktina on muuhulgas ka Kell (Hermo Taal) ja K (Kalev K) (t/l 85-90) • 06.03.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Urmas Gerasimov kahtlustatavana kinni kell 20.
16. (t/l 91-92) • 20.07.2010 seisuga karistusregistri andmed Igor Maltsevi kohta, millest nähtuvalt on Igor Maltsevit kohtu poolt karistatud seitsmel korral, neist kolm karistust on arhiveeritud, samuti on teda korduvalt karistatud eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest, valdavalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja kolmel korral

§ 218lg 1 ettenähtud väärtegude eest.

(t/l 110-116) IV köide • Tallinna Inglise Kolledži direktori avaldus 23.04.2007, mille kohaselt on 20.04.2007 öösel sisenetud Tallinna Inglise Kolledži küljeuksest valvesignalisatsiooni all olevasse koolimajja. Sees on lõhutud sekretäri ruumi ja trepikoja ukse lukk. Sekretäri ruumist võeti ära arvuti monitor, arvuti, klaviatuur, radiaator, võrgukaabel, kirjutuslaua tool, sularaha 12 000 krooni. Varalist kahju hinnatakse 40 000 kroonile. Avaldusele lisatakse 21.04.2007 varahommikune turvakaamera salvestus, kus on osaliselt näha sisenemine ja väljumine koolist koos tooliga. (t/l 2-3) • Tallinna Inglise Kolledži esindaja MGtsiviilhagi 17 660 krooni nõudes. (t/l 6) • 21.04.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Estonia pst 10 asuvat Tallinna Inglise Kolledžis klaassein-uksega eraldatud sekretäriruumi, millel klaasuks varuväljapääsu treppide juurde. Ukse luku seesmine osa puudub ja on sekretäri laua juures maas. Varuväljapääsu ukse luku välimine pool puudub. Ukse pinda töödeldi daktopulbriga, tulid välja määrdumused. Uks praokil ja ukse all paberipakk kilega, mille pinna töötlemisel tulid välja naha papillaarkurrustiku jäljed. Ruumis laua sahtlid lahti tõmmatud, maas on 2 kroonine rahatäht, varuväljapääsu juures samuti kortsus 2 kroonine rahatäht. Varuväljapääsu ukse juures sekretäriruumis on prügihunt, millel verekahtlane kuivanud määrdumine. Hundi taga käsitöö tekstiilinukk verekahtlase määrdumusega. (t/l 8-12) • APtsiviilhagi 10 000 krooni nõudes. (t/l 19) • 11.02.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi CD-R plaati videosalvestusega, milliselt on näha kell 06.54 kõnniteel liikuvat tumedates riietes, kapuutsil valge triip, meesterahvast, kes hoiab käte vahel laua või tooli sarnast eset. Teisel salvestusel on näha sama isikut kõndimas mööda kõnniteed sama esemega, lisaks on näha isiku seljal valge triip ja musta värvi jalanõudel valge tagaosa. (t/l 27-29) • 18.11.2009 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-1023-07/2624 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et sündmuskohalt 21.04.2007 aadressil Estonia pst 10 võetud kahest proovist paberihundilt ja kahest proovist nukult saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev Hermo Taali võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A3 paberipaki kile pealt võetud proovist saadi DNA analüüsil osaline segaprofiil. Saadud tulemuse alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. A3 paberipaki kile pealt võetud proovist õnnestus DNA analüüsil määratleda ainult üksikuid alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. (t/l 33-35) • Koopia Harju Maakohtu 11.06.2010 otsusest, mille kohaselt tunnistati Igor Maltsev süüdi

§ 200

lg 2 p 4 ja § 22 lg 3 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat, tunnistati süüdi

§ 424

järgi ja karistati vangistusega 3 kuud ning lisakaristusena kohaldati sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 10 kuuks.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus 3 aastat Igor Maltsevi suhtes 3 aastase katseajaga kohaldamata, 21 lugedes mõistetud karistusest ära kantuks eelvangistus 06.07.2009 kuni 07.07.2009, so 2 päeva. (t/l 65-72) • Koopia 27.01.2010 koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 5, millest nähtuvalt on ekspert andnud punktis 2 arvamuse, et kirjanduse andmetel on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral võib päevane annus olla kuni 2000 mg amfetamiini. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg amfetamiinist. Päevane annus kümnele inimesele võib olla sagedastel kasutajatel kuni 2 grammi, eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 20 g amfetamiini. Punkti 5 kohaselt piisab arvutuslikult 0,97 grammist narkojoobe tekitamiseks umbes 7 inimesele. (t/l 73-75) V köide • 07.06.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXXTallinnas asuvat endist sanitaartehnika kauplust Vips OÜ. Kaupluse ukse ees on klaasikillud, Soo 17 maja taga 25 meetri kaugusel XXXhoonest on seina ääres puitraamil aken. Kaupluse ukse ülaosas 2,5 meetri kõrgusel tühi ava suurusega 1 x 1 m. Müügisaalist on lukustamata pääsud teistesse ruumidesse. Soo tänava pool akende all mustad prügikotid, maas ehituskeemia pudelid, erinevad elektriinstallatsiooni tarvikud, maalritööriistad, kaks tulekustutit. Lettidel on klaaspinnad, millede all ehitustarvikud. Ukse poolses osas tühi veinipudel. Uksepoolses otsas kilekott kassaaparaadi, hinnapüstoli ja siltidega. Vahekoridoris maas määrdunud spordikott Bulls Chicago, milles tööriistad, tualettpaber, väiksemas kontoriruumis Lastevorsti tühi pakend, müügisaali poolses osas fekaalihunnik, millel niisked tualettpaberid, ajalehed. Sündmuskohalt võeti kaasa 2 DNA proovi tühjalt veinipudelilt, fekaaliproov, Lastevorsti pakend, juhtmetega plastseade, võõra spordikoti sangad. (t/l 5-20) • Äriregistri teabesüsteemi väljatükist nähtuvalt oli OÜ Vips aadressiks XXXTallinnas. Äriühingu tegevusalaks oli muude ehitusmaterjalide ja –tarvete jaemüük, juhatuse liikmeks oli kuni 22.10.2010 VP. Äriühingu asutajateks olid JSja VP, osanik VP. (t/l 30-31) • 11.06.2009 koostatud üleandmise – vastuvõtmise aktist nähtuvalt andis VVpolitseile üle ühe haamri ja kaks nivelliiri. (t/l 52) • V S 20.06.2009 seletus, millest nähtuvalt on ta vabatahtlikult välja andnud kaks haamrit, 25 meetrit kaablit 5x2,5, ahjuukse, müürsepa kellu. (t/l 53-54) • 06.08.2009 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kahte haamrit plastkäepidemega, kirjaga Normex, suurt haamrit puidust käepidemega, haamrit puidust käepidemega, mis kaetud osaliselt sinise värviga, metallkarpi, milles 3 mutrivõtit ja 12 mutrivõtme otsikut, kahte oranži värvi nivelliiri kirjaga Precision 0,057 = mm/m, 80 cm, malmist ahjuust koos kinnitusega, kellut ja valget värvi isolatsiooniga kaablit. (t/l 63-72) • Müügiarved, arved-saatelehed, kreedit arved tööriistade, kinnitusvahendite, metallkaupade, maalritarvete, ehitusmaterjalide ostmise kohta OÜle Vips. (t/l 80-121). • Vips OÜ tsiviilhagiavaldus 59 798, 65 krooni nõudes. (t/l 122-127) • PPi 16.07.2010 allkiri elektrijuhtme, ahjuukse, kellu, karbis tööriistakomplekti kättesaamise kohta ja OÜle Vips kuulunud kahe loodi, väikese haamri, suure haamri ja kahe naelatõmbaja kättesaamise kohta. (t/l 132-133) • PPi tsiviilhagiavaldus 34690 krooni nõudes. (t/l 134) • 12.07.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0544-10/1561 nähtuvalt on ekspert jõudnud XXXkauplusest kaasa võetud esemete osas arvamusele, et suitsukonilt nr 3 võetud proovist saadi analüüsil täisprofiil, mis on andmebaasiotsingu alusel kokkulangev Priit Pärtelpoegi võrdlusproovis määratletud DNA profiiliga, kuid Me VD võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; proovidest suitsukonilt nr 1, 2 saadi DNA analüüsil täielikud segaprofiilid, milles tulid ilmsiks peamised DNA profiilid, mis on andmebaasiotsingu tulemuste alusel kokkulangevad Hermo Taali võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Pakendilt Lastevorst võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil, milline ei 22 ole kokkulangev ei VD ega ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Pakendilt Lastevorst võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Priit Pärtelpoegilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. VD pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/Mesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Spordikoti sangalt nr 1 võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada VD ega Hermo Taalilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Spordikoti sangalt nr 2 võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. VD pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/Mesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Tabletilehelt võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. VD võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Elektriseadme pistikult võetud proovist saadi DNA analüüsil osaline segaprofiil. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa välistada Priit Pärtelpoegilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. VDlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/Mesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Pakendilt Lastevorst võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil osaline segaprofiil. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Priit Pärtelpoegilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. VDlt pärineva bioloogilise materjali sisaldusmise/Mesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Tabletilehelt võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil. Saadud DNA profiil ei ole seostatav VD võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Pudelist võetud proovist saadi DNA analüüsil osaline segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles segaproovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Spordikoti sangalt nr 1 võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil segaprofiil. Saadud DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suur arv näitab, et antud proov on summa väga mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei ole see DNA profiil kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. Esimesest proovist elektriseadmelt, teisest proovist elektriseadmelt, proovist pudelist, esimesest proovist fekaalist, teisest proovist fekaalist õnnestus DNA analüüsil määratleda ainult üksikuid alleele. Saadud tulemuste põhjal ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. (t/l 146-151) • Koopia Põhja Politseiprefektuuri 19.04.2009 otsusest väärteoasjas nr 2316,09,006302, millest nähtuvalt karistati Priit Pärtelpoega

§ 218

lg 1 järgi rahatrahviga 300 krooni selles, et P.Pärtelpoeg püüdis Sõle 51 asuvast Selverist varastada kaupa hinnaga 23 krooni. (t/l 178) • Koopia Põhja Politseiprefektuuri 05.06.2009 otsusest väärteoasjas nr 2316,09,008144, millest nähtuvalt karistati Priit Pärtelpoega

§ 218

lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni selles, et P.Pärtelpoeg püüdis Tartu mnt 49 asuvast Maxima kauplusest varastada kaupa hinnaga 520 krooni. (t/l 179) • Koopia Harju Maakohtu 29.04.2010 otsusest, mille kohaselt karistati Priit Pärtelpoega

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 30 päeva.

(t/l 180-182) • Karistusregistri andmed seisuga 09.08.2010 Hermo Taali kohta, millistest andmetest nähtuvalt on H.Taali kohtu poolt karistatud üheksa korda valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas NPAS § 151 ja

§ 218lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest.

(t/l 203-209) • Koopia Harju Maakohtu 26.05.2010 otsusest Hermo Taali karistamises

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva.

(t/l 210-212) • 18.08.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistajale VDle äratundmiseks Priit Pärtelpoeg, Jevgeni Issajev ja Aleksei Leontšuk, kelledest VDtundis nr 1 all olevas Priit Pärtelpojas ära isiku, kes eelmise aasta juunis tuli tema juurde oma tuttavaga Balti jaama turul palvega aidata tal müüa maha erinevaid asju (erinevad tööriistad). Meesterahva nime ei mäleta. (t/l 216-219) 23 • 18.08.2010 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistajale FFäratundmiseks Priit Pärtelpoeg, Jevgeni Issajev ja Aleksei Leontšuk ning tunnistaja seletas, et esitatud isikutest ei tunne ta kedagi, 2009 juunis kui aadressil XXXtoimus vargus, kedagi neist näinud ei ole. (t/l 220-222) • 18.08.2010 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistajale Vladimir Sakhterov äratundmiseks Priit Pärtelpoeg, Jevgeni Issajev ja Aleksei Leontšuk ning tunnistaja selgitas, et äratundmiseks esitatud isikuid ei ole varem näinud. Ei suuda meenutada, et keegi neist isikutest 2009 aasta juunis oleks müünud talle asju. Neid inimesi ära ei tunne. (t/l 223-226) • 18.08.2010 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistajale FFäratundmiseks Hermo Taal, Vladimir K ja Hillar E ning tunnistaja selgitas, et nr 1 numbri all olev isik (Hermo Taal) on isik, keda nägi 07.06.2009 lahkumas aadressil XXXasuvast poest. Nägi meest tookord hästi kuna meesterahvas poest lahkudes ootas bussi, kõndis peatuse lähedal edasi-tagasi, tegi suitsu. Tunneb ära vanuse, lühema kasvu ja kõhna kehaehituse, kitsa näo ja energilise käitumise järgi. Tol päeval oli tal suur musta värvi prügikott üle õla, mille ta bussi oodates pani peatuses pingile. On kindel, et see meesterahvas on sama isik, keda nägi poest lahkumas ja keda kahtlustab 07.06.2009 toimunud aadressil XXXvarguses. (t/l 227-229) • 18.08.2009 koostatud isiku äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistajale VDäratundmiseks Hermo Taal, Hillar E ja Vladimir K ning tunnistaja selgitas, et paremal seisev meesterahvas (Hermo Taal), väikest kasvu, peaaegu kiilaks aetud, on temale tuttav. On teda korduvalt näinud linnas mingite kottidega. Tunneb temas ära meesterahva, keda nägi koos kahe märgatavalt noorema eesti keelt rääkiva meesterahvaga möödunud aasta juunikuus (need kaks märgatavalt nooremat meesterahvast palusid tema abi esemete müümisel turul). Kuidas selle meesterahva nimi on, ei jäänud meelde. Ta ei pakkunud midagi müüa ja ei rääkinud ühestki kauplusest. Tunneb ära väikese kasvu järgi, kidura kehaehituse järgi, peenikeste joonte järgi ja kergelt sissevajunud suu järgi. Kui ta räägib, siis susistab kergelt. (t/l 234-237) Kohus, kuulanud ära süüdistatava Hermo Taali süüd osaliselt tunnistavad ütlused, süüdistatava Urmas Gerasimovi süüd eitavad ütlused, süüdistatava Priit Pärtelpoja süüd eitavad ütlused, süüdistatava Igor Maltsevi süüd tunnistavad ütlused ning süüdistatava Maksim Fjodorovi süüd tunnistavad ütlused, samuti kannatanu Tallinna Inglise Kolledži esindaja MG, OÜ Vips esindaja VP ütlused, kannatanute AP, ML, PP, KK, IVütlused, tunnistajate VD, CK, RR, FF, GJA, ER, A P, HK, HOütlused, jälitustegevuse käigus salvestatud telefonikõned, kontrollinud kohtuistungil avaldatud ja ülalpool märgitud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Hermo Taali süüdistatakse 21.04.2007 Estonia pst 10 asuvast Tallinna Inglise Kolledžist varguse toimepanemises sissetungimisega. Süüdistatav H.Taal end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et tema Tallinna Inglise Kolledžis käinud ei ole. Kriminaalasja kirjalikes materjalides leiduva sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli kooli hoonesse sisse tungitud kõrvalukse kaudu lõhkudes ära ka sekretäri ruumi ukse ja kõrvalukse lukud. Sekretäri ruumist leiti paberihundilt ja tekstiilmaterjalist nukult verekahtlasi määrdumusi, mis ekspertiisiaktis nr GE-1023-07/2624 antud eksperdiarvamuse kohaselt osutusid kokkulangevaks H.Taali võrdlusproovist võetud bioloogilise materjaliga. Süüdistatav H.Taal selgitas, et kuivõrd tal on halvad suhted politseiametnik V.P , siis on temale kuuluv bioloogiline materjal sündmuskohale viidud V.P e poolt ja V.P pidi H.Taali sõnade kohaselt olema kodus H.Taal verd ampullides. Kohus suhtub taolisesse H.Taali väitesse kriitiliselt ja leiab, et selline väide ei ole eluliselt usutav ning on süüdistatava poolt kohtuistungil välja mõeldud kaitseversioon. Kohtuistungil vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaatluse objektiks 21.04.2007 kooli õuepoolse turvakaamera salvestus, millise paremas nurgas on näha ühe isiku liikumine kõrvalukse juurde ja seejärel väljumine koos tooliga ning lahkumine kooli juurest. (kd 4 t/l 22-24). Sellele järgnevalt 24 vaadeldi Eesti Panga turvakaamera salvestusi, millelt on näha samasuguses riietuses väiksemat kasvu isikut tassimas vanemat tüüpi tooli. (kd 4 t/l 29). Kuivõrd süüdistatava selgitus tema bioloogilise materjali sattumise kohta sündmuskohale ei ole eluliselt usutav ja süüdistatav ei ole parema puudumisel suutnud esitada ka usutavamat versiooni, ei loe kohus süüdistatava versiooni politseiametniku poolt tema vere kogumise ja seejärel sündmuskohtadele viimise kohta usaldusväärseks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt käisid TIK ruumides sündmuskohta vaatlemas politseiametnikud S.Sulbi ja D.Netšajev (kd 4 t/l 8-12) ning vaatamata süüdistatava väitele saab järeldada, et politseiametnik V.P ei ole sündmuskohal viibinud ega olnud teadlik ka sellise varguse toimepanemisest ja tal puudus vajalik informatsioon selleks, et H.Taali bioloogilist materjali sündmuskohale viia. Seega ei ole H.Taali versioon ei eluliselt usutav ega faktiliselt võimalik. Kuivõrd süüdistatava versioon on üheselt ümber lükatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega, leiab kohus, et süüdistatav on viibinud kuriteo toimepanemise ajal Tallinna Inglise Kolledžis ja toime pannud temale inkrimineeritud kuriteo. Kuivõrd turvakaamerate salvestustelt on ka näha seda, et varguse toimepanija ja tooli kandja on lühikest kasvu, mis kattub süüdistatava H.Taali kehaehitusega ja sündmuskohalt on leitud vaid H.Taali bioloogilist materjali, leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud süüdistatava poolt. Hermo Taali süüdistatakse samuti ajavahemikul 05.06.2009 kuni 07.06.2009 XXXasuvast OÜ Vips kaupluse ruumidest OÜ Vips ja PPi vara varguses grupis koos Priit Pärtelpojaga. Süüdistatavad H.Taal ja P.Pärtelpoeg on oma seotust vargusega eitanud. Sündmuskoha vaatlusel võetud DNA proovidele tehtud ekspertiisiaktist nr GE-0544-10/1561 nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt on leitud suitsukonidelt tuvastatud H.Taali ja P.Pärtelpoja bioloogilist materjali, samuti vorstipakendilt ja elektriseadme pistikult P.Pärtelpoja bioloogilist materjali ning tööriistadega koti sangalt bioloogilist materjali, millise kuuluvust H.Taalile ja V.Dle ei saa välistada. Süüdistatav H.Taal on oma viibimist XXXruumides täielikult välistanud, P.Pärtelpoeg on tunnistanud, et ta viibis seal kaupluses juhuslikult ning sõi vorsti ja jõi õlut peale, kuid midagi varastanud ei ole. Nii P.Pärtelpoeg kui ka H.Taal on seletanud, et nad ei tunne teineteist. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja VDseletas, et temale pakkus erinevaid tööriistu, mis olid uued, müügiks P.Pärtelpoeg, kelle ta kohtuistungil ära tundis, koos teise isikuga ning koos nende isikutega, kelle hulgas oli ka P.Pärtelpoeg, käis ta ka XXXkaupluses ning sai aru, et temale müügiks pakutud kaup oli pärit sellest kauplusest. Samas lahkus ta enne teisi kauplusest, saades aru, et need kaks isikut, sh ka P.Pärtelpoeg jäävad sinna asju varastama. H.Taali on ta aga näinud koos samasuguse prügikotiga, millisega toodi talle müügiks kaupa, juttu ajamas P.Pärtelpoja ja teise isikuga, kellega koos ta käis kaupluses sees. Hiljem oli ta kauplusse üksinda tagasi läinud, et kaasa võtta sealt tulekustutid, kuid peeti kinni. Sellised tunnistaja V.D ütlused annavad kinnitust P.Pärtelpoja selgitusele, et ta on selles kaupluses viibinud, kuid teisel ajal. Sama tunnistaja ütlustest nähtub ka seda, et P.Pärtelpoeg ja H.Taal on omavahel tuttavad, millele andis kinnitust ka asjaolu, et kohtuistungite ajal suhtlesid H.Taal ja P.Pärtelpoeg omavahel aktiivselt, mis lükkab ümber süüdistatavate väited selle kohta, et nad üksteist ei tunne. Tunnistaja V.D ja süüdistatava P.Pärtelpoja ütlusi kogumis hinnates saab teha järelduse, et P.Pärtelpoeg on selles kaupluses viibinud vähemalt kolm korda, so siis, kui P.Pärtelpoeg oma sõnade kohaselt läks kauplusest mööda ja sisenes tagauksest ning sõi seal vorsti, olles seal üksinda, seejärel siis kui tõi V.D sõnade kohaselt müügiks kaupa ja kolmas kord siis kui VDläks XXXkauplusesse koos P.Pärtelpojaga, kes näitas tunnistajale kust müügiks tulnud kaup pärit on. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud ka seda, et kahelt isikult Balti Jaama turult on ära võetud müüki pandud varastatud tööriistu ja materjale, mis on kannatanutele tagastatud. Samas ei ole isikud, kellelt kaupa ära võeti, ära tundnud süüdistatavates isikuid, kes oleks neile kaupa müügiks pakkunud peale V.D, kes tundis ära P.Pärtelpoja kui asju müügiks pakkunud isiku. Kohus teeb sellistest eelmärgitud tõenditest järelduse, et P.Pärtelpoeg on XXXkaupluses viibinud enam kui üks kord ning toime pannud sealt ka varguse, andes varastatud esemed müügiks V.Dle. Samas nähtub V.D ütlustest, et P.Pärtelpoja ja temaga oli XXXkaupluses kaasas kolmas isik, kes koos P.Pärtelpojaga tõi ka varastatud asju talle müügiks, kuid seda kolmandat isikut süüdistatavate hulgas ei olnud. 25 Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja FFtundis kohtuistungil ära H.Taali kui isiku, kes varahommikul väljus XXXmajast koos poolenisti täis suure prügikotiga ning suundus bussipeatusesse ja läks bussi peale. Mis puudutab H.Taali selgitusi, siis leidis, H.Taal, et tunnistajad on politseiametnike poolt värvatud ja rohkem ei osanud H.Taal selle kohta midagi öelda. Kohus leiab, et kuivõrd kaupluse vaatlusel tuvastatud bioloogilise materjali kohaselt avastati sündmuskohalt H.Taalile kuuluvat bioloogilist materjali ning tunnistaja FFnägi H.Taali ka kaupluse ruumidest asjadega väljumas, siis on need tõendid omavahel riimuvad ja kohus loeb tuvastatuks selle, et H.Taal on kaupluses sees käinud ja sealt ka võõraid vallasasju ära võtnud. Süüdistuse kohaselt panid P.Pärtelpoeg ja H.Taal varguse toime isikute grupis ja sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Kriminaalmenetluse käigus kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest saab kohus järeldada, et mõlemad süüdistatavad on hoone valdaja loata ja ebaseaduslikult sisenenud XXXhoonesse ning tunnistaja V.D ütlustest teeb kohus järelduse, et süüdistatav P.Pärtelpoeg on varastanud XXXhoonest ehitusmaterjale ja tööriistu, millised andis müügiks V.Dle ning tunnistaja FFütlustest teeb kohus järelduse, et H.Taal on varastanud XXXhoonest võõraid vallasasju. Kuigi süüdistatavad väidavad, et nad ei tunne teineteist ega saanud ka grupis vargust toime panna, on kohtu arvates V.D ütluste ja kohtuistungil näha olnud suhtluse põhjal väide, et P.Pärtelpoeg ja H.Taal üksteist ei tunne, ümber lükatud. Samas ei ole sellel asjaolul erilist tähtsust, kuivõrd asjaolu, et nad üksteist tunnevad, ei ole veel tõendiks grupis kuriteo toimepanemise osas. Ka mõlema süüdistatava bioloogilise materjali olemasolu XXXruumides viitab vaid sellele, et mõlemad süüdistatavad on viibinud nendes ruumides ning kooskõlas teiste tõenditega saab sellest teha ka järeldusi, et nad on toime pannud vargusi sellest ruumist, kuid see ei ole tõendiks selle kohta, et nad oleksid seal viibinud üheaegselt. See, et nad oleksid seal ruumis olnud üheaegselt, ei ole kinnitust leidnud ka teiste tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud see, et P.Pärtelpoeg viis V.Dle müügiks asju koos teise isikuga ja H.Taal väljus üksinda kaupluse ruumidest kotiga, mis palju ei saanud endas sisaldada. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et H.Taal ja P.Pärtelpoeg oleks toime pannud vargust ühises grupis. V.D ütlustest võib küll järeldada, et P.Pärtelpoeg pani varguse toime grupis teise isikuga, keda ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud. Samas on süüdistus esitatud aga selles, et P.Pärtelpoeg ja H.Taal panid toime kuriteo ühiselt. Kohus saaks tuvastatuks lugeda selle, et P.Pärtelpoeg on toime pannud varguse grupis koos isikuga, keda ei ole selles kriminaalmenetluses kohtu alla antud, kuid kohus väljuks sel juhul süüdistuse piiridest ilma, et prokurör oleks süüdistust muutnud. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud see, et P.Pärtelpoeg on toime pannud

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava varguse, so varguse, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, kuivõrd P.Pärtelpoeg on vähem kui aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust ja sellist varavastast käitumist saab hinnata väljakujunenud elulaadiks ja põhiliseks elatusallikate hankimise viisiks, kuid

§ 199

lg 2 p 7 osas tuleb P.Pärtelpoeg õigeks mõista, vähendades grupi toimepanemise osas ka H.Taalile esitatud süüdistuse mahtu selle kvalifitseeriva tunnuse osas selles kuriteoepisoodis. Süüdistatavatele on inkrimineeritud võõraste vallasasjade äravõtmist, millega tekitati OÜle Vips varaline kahju 59 995,90 krooni ulatuses ja PPile 35 715 krooni ulatuses. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et V.Dle anti müügiks väiksemaid maalritööriistu, haamreid, loode ja ehitustarbeid, millede hind ei saa ületada mõnda tuhandet krooni ning turul teiste müüjate käest saadi kätte üksikuid tööriistu, kaabel ja ahjuuks, milliste esemete koguhind ei tohiks ületada 3000-4000 krooni. H.Taali nähti kauplusest väljumas ca 150 liitrise prügikotiga, mis oli poolenisti täis ja mis seega samuti ei saanud sisaldada võõraid vallasasju enam kui mõne tuhande krooni väärtuses. Samas on kaupluse ruumidest varastatud vallasasju kümnete tuhandete kroonide väärtuses, õigemini enam kui 90 000 krooni väärtuses, kusjuures paljude esemete puhul on tegemist suuregabariidiliste asjadega: boilerid, laelambid, klaasvill, mida H.Taal ega P.Pärtelpoeg ei üksinda ega ka kahekesi ilma transpordivahenditeta ei oleks saanud ära viia. Peale selle nähtub kriminaalasjast, et koos P.Pärtelpojaga käisid seal kaupluses kriminaalmenetluse käigus tuvastamata jäänud isik, kellest rääkis VDja VDise, kes tahtis ära viia ukse juurde valmis pandud tulekustuteid. Seega on kauplusse sissetungimisega 26 seotud laiem isikute ring kui kohtueelse menetlusega on tuvastatud ning kuigi ei ole välistatud, et H.Taal ja P.Pärtelpoeg koos veel mõne isiku abiga vaidlusaluse kaupluse põhjalikult tühjendasid, ei ole kogutud sellekohaseid tõendeid ning kohus ei pea võimalikuks mõlemale süüdistatavale süüks arvata kogu tekkinud varalist kahju ning nö varga risk, et sisse tunginud isik jätab ka kõigile teistele isikutele varale vaba ligipääsu ja vastutab kogu kahju eest, ei ole kohtu arvates kohaldatav, kuivõrd karistamise aluseks on süü suurus ning selle suurus tuleb tuvastada kriminaalmenetlusega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavatele inkrimineeritud süüdistuse mahtu tuleb selles episoodis oluliselt vähendada. Kuivõrd aga tegemist on isikutega, kes on

§ 199

lg 2 p 9 märgitud isikuteks, siis ei ole nende poolt tekitatud varalise kahju täpsel kindlaksmääramisel teo kvalifikatsiooni mõttes eriti suurt tähtsust. Küll on sellel tähtsust esitatud tsiviilhagide läbivaatamise võimalikkuse osas. Hermo Taali süüdistatakse ka selles, et ta 13.08.2009 varastas Marja 4D hoovist MLkuulunud jalgratta. Süüdistatav H.Taal end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et see kant ei ole talle küll võõras, kuid ratta vargust ta toime pannud ei ole. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad CKja RRselgitasid, et 13.08.2009 tuli Marja Comarketi hoovis nende juurde meesterahvas, kelles nad tundsid kohtuistungil ära H.Taali ja palus jätta nende juurde hoiule jalgratta Nishiki ning kui nad said aru, et ratas ei kuulu mehele ja hakkasid teatama sellest politseisse, siis mees lahkus, jättes ratta sinna. Tunnistajate poolt ära tuntud H.Taali liikumine kaupluse laoruumis on salvestatud ka kaupluse laoruumi turvakaameraga ning samas riietuses meest (hele müts, hele mustriga särk, valgete servadega jalanõud, triibuga püksid) on näha samal kuupäeval liikumas selle Nishiki rattaga hoovis, milline salvestus on tehtud enne kaupluse laoruumi turvakaamera salvestust. Teise hoovipoolse turvakaamera salvestusest sama päeva kohta on näha, et samas riietuses ja sama kasvu meesterahvas on uuesti hoovi tulnud samast väravast, kuid ilma rattaga ning üleriietest on lisandunud tumedat värvi varrukatega riideese ja pluus on pükstesse pandud. Sama isik lahkub hoovist värava kaudu juba teise jalgrattaga, mis on pakiraamiga ja ära tuntav kui Merida jalgratas. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kaupluse laoruumi turvakaameraga salvestatud isik, kes viis Nishiki jalgratta kaupluse laoruumi, hoovis Nishiki jalgrattaga sõitnud isik ja hiljem Merida jalgrattaga ära sõitnud isik on väliste tundemärkide kohaselt üks ja sama isik ning tunnistajad on laoruumis jalgratta Nishikiga olnud isikus ära tundnud H.Taali, siis on kogutud ja kontrollitud tõenditega tuvastatud, et MLkuulunud jalgratta varguse pani toime H.Taal. Kohus suhtub H.Taali väitesse, et tunnistajad CKja RRon kohtueelse menetleja poolt värvatud, kriitiliselt, sest tunnistajad ei saa moonutada turvakaamerate salvestusel leiduvat informatsiooni, milline riimub tunnistajate ütlustega. Hermo Taali süüdistatakse ka selles, et tema koos I.Maltseviga tungis XXXasuvatesse suvilatesse ning varastas sealt võõraid vallasasju, millise kuriteo toimepanemisele aitas kaasa M.Fjodorov. Kohtuliku uurimise alguses H.Taal end temale inkrimineeritud varguse toimepanemises süüdi ei tunnistanud, pärast süüdistatavate I.Maltsevi ja M.Fjodorovi ülekuulamist aga tunnistas, et aitas I.Maltsevil varastatud asju auto juurde tassida, saades vargusest teada alles siis kui lauda hakkas tassima. Samas leidis, et M.Fjodorovi ütlused vastavad tõele, I.Maltsev põhiosas oma ütlustest valetab, sest tema võõrale territooriumile ei tungi ning ainsaks tõepäraseks tõendiks saab olla kohtuistungil kuulatud telefonikõnede salvestus. Süüdistatava I.Maltsevi ütlustest nähtuvalt pidi ta selle eest, et H.Taal lubas tal enda juures mõnda aega elada, tasuma sellega, et murrab sisse H.Taali näidatud hoonetesse, et H.Taal saaks valida mida varastada. Nende suvilate juurde juhatas teda H.Taal, näidates ära hooned ja pärast seda lahkus. Tema võttis akendel klaaside liistud ära ja tungis sisse ning teatas H.Taalile mis hoonetes väärtuslikku on. Hiljem tuli H.Taal koos M.Fjodoroviga tagasi ning koos tassiti asjad ära ning laaditi M.Fjodorovi autole, osa asju jäi metsa lume sisse maha. M.Fjodorov kinnitas, et viis H.Taali kohale ja H.Taal laskis ta minema, öeldes, et kui vaja on, siis helistab ja M.Fjodorov tuleks talle järele. Hiljem H.Taal helistaski ning ta sõitis vanasse kohta tagasi, kus teda ootasid I.Maltsev ja H.Taal koos asjadega, mis kõik peale ei mahtunud ja ta viis asjad H.Taali elukohta XXX ning ta sai aru, et tegemist on varastatud asjadega. Kohtuistungil kuulatud telefonikõnede salvestustest nähtuvalt 15.02.2010 kell 0.00.15 helistas 27 H.Taal I.Maltsevile ja tundis huvi kus see asub ja I.Maltsev vastas, et seal samas teisel pool teed, kus nad olid. H.Taal teeb ettepaneku, et I.Maltsev käiks veel mõned majad läbi või et tuleks sinna ning I.Maltsev soovitab kohale tulla. I.Maltsev kannab ette, et ühes majas on kiiktool ja H.Taal tunneb selle vastu huvi ning küsib kas ta saab sinna vaatama minna ja I.Maltsev kinnitab, et saab. Samal ööl kell 01.41.25 helistab I.Maltsev ja ütleb, et tal oleks tööriistu juurde vaja ja kiiktooli juurde on vaba ligipääs. Samal ööl kell 15.02.2010 kell 03.42.29. helistab I.Maltsev H.Taalile ja teatab, et on olemas vanaaegne kummut ja H.Taal seletab, et ta peab seda nägema, kuid kuidas seda ära tuua ja tal läheb veel aega. Samal ööl kell 04.49.48 helistab H.Taal I.Maltsevile ja teatab, et hakkab tulema ja I.Maltsev kannab ette, et kolmandas majas on vaskkausid, samovar, antiiklaud ja tööriistu ei ole vaja. Samal ööl kell 15.02.2010 teatab I.Maltsev, et on vaja tulla Oblika peatuse juurde ja H.Taal selgitab, et ta sõidab juba koos Maksiga. Seejärel kell 08.45.24 helistab H.Taal M.Fjodorovile ja küsib kui kaugel ta on ja ta tuleks kiiremini, sest nad on juba laua ja asjad kottides metsa vedanud ning M.Fjodorov selgitab, et tal läheb veel aega, et kas ta tuleb samasse kohta kus enne ümber pööras ja ta peab auto tühjaks tegema enne, sest ei saa koormatud autoga sinna järel minna. Sellistest telefonikõnedest teeb kohus järelduse, et I.Maltsev on tõtt rääkinud kohtuistungil ning kõnedest nähtuvalt oligi I.Maltsevi ülesanne majadesse tungida, kindlaks teha mis majades on ning H.Taal pidi vajalikud asjad välja valima. Seejuures on I.Maltsevi sõnadest näha, et ta on märganud vanemat mööblit ja värvilisest metallist esemeid, mis pidanuks I.Maltsevi arvates H.Taalile huvi pakkuma, kuid sündmuskohtade vaatlusprotokollidest nähtuvalt on kaasa võetud ka hulgaliselt muid asju, sh graafilisi lehti tööriistu, olmeelektroonikat, raamatuid, margialbumeid, nuge-kahvleid jne. Seega otsustas kaasa võetavate esemete eripära Me I.Maltsev, vaid H.Taal, kes aga ei saanud suvilatesse sisenemata oma valikut teha ning kriminaalasja materjalidest ei nähtu seda, et I.Maltsev oleks kõiki esemeid viinud aia taha H.Taalile väljavalimiseks. Seega sisenes ka H.Taal eelmärgitud suvilatesse ning tegi varastatavatest asjadest oma valiku, mida kaasa võtta, kuivõrd varastatu realiseeris samuti H.Taal, kelle elukohta asjad viidi ja H.Taali elukohast leiti ka I.Vassilkova suvilast varastatud ja lömmi löödud samovari korpus. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on täies ulatuses tõendamist leidnud, et H.Taal ja I.Maltsev tungisid territooriumi ja hoone valdajate teadmata ja tahte vastaselt ning omavoliliselt XXXkinnistutele ja ühiselt ning kooskõlastatult ning ühist kuritegelikku eesmärki realiseerides tegutsesid varguse toimepanemisel isikute grupis. Kohtus kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud ka see, et M.Fjodorov sai aru, et ta viis H.Taali Mähele selleks, et H.Taal ja I.Maltsev saaksid sisse tungida võõrastele territooriumitele ja hoonetesse varguse toimepanemise eesmärgil ning et ta peab pärast tulema tagasi selleks, et varastatu ära viia H.Taali elukohta. Seda tehes aitas M.Fjodorov kohtu arvates kaasa I.Maltsevi ja H.Taali poolt isikute grupis ja sissetungimisega toime pandud varguse toimepanemisele ja lõpuleviimisele. Ülaltoodud motiivide asub kohus seisukohale, et kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et Hermo Taal on toime pannud vargused 21.04.2007 Tallinna Inglise Kolledžist, ajavahemikul 05.06.2009 kuni 07.06.2009 OÜ Vips ruumidest, 13.08.2009 Marja 4D hoovist ja 15.02.2010 XXXsuvilatest. Nimetatud vargustest on 21.04.2007, 05.06.2009 kuni 07.06.2009 ja 15.02.2010 toime pandud sisenemisega võõrasse hoonesse ja territooriumile ilma hoone või territooriumi valdaja loata ning valdaja tahte vastaselt

§ 199

lg 2 p 8 mõttes ning 15.02.2010 vargus on toime pandud grupis koos I.Maltseviga

§ 199lg 2 p 7 mõttes.

Süüdistatav on toime pannud viis vargust, millest neli vähem kui ühe aasta jooksul ning sellisest käitumisest saab järeldada, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine muutnud väljakujunenud elulaadiks ja sissetulekuallikaks, millist käitumist saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava Hermo Taali käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. 28 Igor Maltsevit süüdistatakse 15.02.2010 toime pandud varguste toimepanemises, millised olid toime pandud grupis H.Taaliga ning sissetungimisega. Kohus leiab, et kuivõrd I.Maltsevit on varem varguse toimepanemise eest karistatud ja inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajaks ei olnud varguse toimepanemise eest mõistetud karistus kustunud ning ta pani järjest toime kaks vargust, leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud varguste puhul on tegemist nii faktilise kui ka juriidilise korduvusega

§ 199lg 2 p 4 mõttes.

Kuivõrd süüdistatav tungis hoonetesse valdaja tahte vastaselt ja valdaja teadmata, mida näitab ka sisenemise viis akende kaudu ning öine aeg, siis on kohtu arvates tegemist sissetungimisega

§ 199

lg 2 p 8 mõttes ning kuivõrd süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade äravõtmisel ühiselt koos H.Taaliga on kohtu arvates tegemist varguse toimepanemisega grupis

§ 199lg 2 p 7 mõttes.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava I.Maltsevi käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud, grupis ja sissetungimisega. Maksim Fjodorovi süüdistatakse 15.02.2010 I.Maltsevi ja H.Taali poolt toime pandud vargustele kaasaaitamises. Kohus leiab, et kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemusel on tuvastatud, et H.Taal oli M.Fjodoroviga kokku leppinud selles, et M.Fjodorov viib ta varguse toimepanemise kohale ning hiljem toob varastatu ära. Vastavalt uuritud tõenditele nii ka M.Fjodorov toimis ning kuna M.Fjodorov sai aru, miks ta H.Taali öösel metsa äärde viib ning telefonikõnedest nähtuvalt sai ka aru, et ta peab I.Maltsevi ja H.Taali juurde tagasi minema ning varastatud asjad peale laadima, saades aru ka sellest, et I.Maltsev ja H.Taal on grupis toime pannud varguse ja ta peab ära tooma varastatud asjad kottides ning laua. Seega sai ta ka aru sellest, et ta aitab grupis ja sissetungimisega toime pandud varguse toimepanemisele kaasa. Tänu M.Fjodorovi käitumisele toodi osa varastatust ära ja viidi H.Taali juurde realiseerimiseks, millega aitas M.Fjodorov kuriteo lõpuleviimisele kaasa, osutades füüsilist kaasabi kuriteo toimepanemisele, vastasel juhul oleks varastatu jäänud kas ära viimata ja realiseerimata või olnuks see oluliselt raskendatud, kuivõrd asjade äravedu toimus varastel hommikutundidel, mil kõrvalised isikud võinuks kuriteo toimepanemise avastada. Seetõttu oli süüdistatava M.Fjodorovi teopanus kuriteo lõpuleviimisel oluline. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Maksim Fjodorovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteona, so kaasaaitamisena võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Hermo Taali ka

§ 346

ettenähtud kuriteo toimepanemises, so TS nimele väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku passi kui ametliku dokumendi peitmises. Süüdistatav H.Taal end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditest nähtuvalt toodi pass I.Maltsevi kätte ning tema sellest passist midagi ei teadnud ega ka näinud passi, sest ta peeti kinni enne kui koju jõudis. Kohtulikul uurimisel selgitas I.Maltsev, et keegi temale võõras isik tõi XXX ühe passi H.Taalile edasiandmiseks ning see võis olla ka samal päeval kui H.Taal kinni peeti või varem. Kohtuistungil avaldatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt leiti TS pass H.Taali elukohast XXX alumisest eluruumist ümmarguselt laualt. Kohus asub seisukohale, et kuigi H.Taal väidab, et ta ei tea passi olemasolust midagi ja ta seda näinud ei ole, nähtub kohtuistungil kuulatud telefonikõnede salvestusest seda, et 04.03.2010 kell 21.45.33 helistas H.Taal K.Kile ja tundis huvi ühe doosi saamise vastu, kuid tal ei olevat selleks raha. K.K aga teatas, et talle on sõnad peale loetud ning ta ilma rahata ei annaks. Selle peale teatas H.Taal, et tal on hea pass müüa ja pakkus seda hea hinnaga, viiesajaga K.Kile, kuid K.K ei tahtnud kuidagi nõustuda ja lubas uurida, kas kellelgi on passi vaja. 05.03.2010 kell 16.51.50 helistas H.Taal menetluses tuvastamata jäänud isikule ja küsis, kas see isik saab talle seda passi anda, et tal oleks vaja naisterahva passi ning tundis huvi kui vana isiku pass sel isikul pakkuda on. Isik vastas, et 18 kuni 21 aastase isiku oma ja kas isik ei saaks talle seda ära tuua. 06.03.2010 kell 11.50.03 helistas menetluses tuvastamata jäänud sama isik H.Taalile tagasi ja teatas, et tal on see pass olemas, 21 aastase naisterahva oma. H.Taal teatas aga, et oleks vaja 25 aastase oma, kuid ka see sobiks. Helistaja teatab seejärel, et 29 22 aastase isiku pass on tal olemas ja tunneb huvi kui palju selle eest saada võiks. H.Taal siis ütleb, et see isik helistaks kui passiga tulema hakkab. Sellistest kõnedest nähtuvalt oli H.Taal eelnevalt teadlik, et teisel isikul on olemas võõra naisterahva pass, mis ei kuulunud isikule endale ning H.Taal oli sellest passist ka huvitatud ning vestlusest on näha, et passi H.Taalile edasiandmise eesmärgiks on selle passi kas müümine või millegi vastu vahetamine ning passi omaniku vanus 22 aastat sobib H.Taali eesmärgile. Samas on H.Taali elukohast ära võetud T.Salmu pass ning T.Salmu oli sel ajal 22 aastane. Seega oli telefonikõnedes juttu just nimelt T.Salmu passist, mis ka läbiotsimisel ära võeti ja H.Taal oli sellest teadlik, et see pass temale koju tuuakse ja tal olid selle passiga ka juba edasised plaanid tehtud. Samas on tegemist Eesti Vabariigi kodaniku passiga, mis on Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 ja lg 2 p 2 riigiasutuse poolt välja antud isikut tõendav dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis. Selline dokument aga väljastatakse sama seaduse § 1 kohaselt seadusega kehtestatud dokumendikohustuse täitmiseks. Seega on Eesti Vabariigi kodaniku pass kasutatav vaid isikut tõendava ja reisidokumendina selle isiku poolt, kellele see dokument on välja antud.

§ 350

sätestab aga tähtsa isikliku dokumendi ammendava loetelu ning kohtu arvates on

§ 350

sätestatud dokumendi suhtes toime pandavad kuriteona karistatavad teod kvalifitseeritavad vaid

§ 347, 348 ja 349 järgi.

Kohus asub seisukohale, et

§ 346

, samuti §d 344 ja 345 käsitlevad dokumendina kõiki muid dokumente peale

§ 350

loetletute, kuivõrd dokumendi mõttes on

§ 350s

t tulenevalt

§ 347, 348 ja 349 kitsamad erinormid, mis omakorda ei laiene muudele dokumentidele.

Kohus leiab, et

§ 346

näidatud dokumendi puhul on kaitstavaks hüveks ametliku dokumendi puutumatus ja selle dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond, mis on oluliselt laiem kui tähtsa isikliku dokumendi puhul. Peale selle on Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 363 lg 1 sätetega ette nähtud eraldi vastutus isikut tõendavate dokumentide seaduse nõuete rikkumise eest, milliste nõuete kohasel täitmisel on isikut tõendava dokumendi ebaseaduslik käive välistatud. Sama aga ei s