lg 2 p 5 järgi Prokurör Natalia Miilvee Dmitri Kekelidze, elukoht xxx; isikukood 35606260234; kodakondsus: määratlemata, haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; ei tööta; karistatus: - varem kohtulikult karistatud: Süüdistatav Tõkend kriminaalkorras varem karistatud 4-l korral, viimati: - 06.01.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 210-2 lg 2 p 1,4 alusel vangistusega 3 aastat, vabanes pärast karistuse kandmist 28.01.2005. elukohast lahkumise keeld alates 21.09.2010.a. Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Dmitri Kekelidze süüdistuses
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Dmitri Kekelidzele 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
alusel Dmitri Kekelidzele mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 3aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 16.märts 2011.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Dmitri Kekelidze’lt menetluskulud riigituludesse - KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära so 695,05 eurot, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest summas 115,05 eurot, toimikust koopia tegemise kulu 15,16 eurot, kõik kokku 825.26 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg3 kuulub Dmitri Kekelidze’lt menetluskuludest tasumisele ½ väljamõistetud menetluskuludest so sundrahast 347.52 eurot, kaitsjatasust 57.53 eurot ja toimikust koopia tegemise kulust 7.58 eurot, kokku 412.63 eurot. Ülejäänud menetluskulud summas 412.63 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) märkides kõikidel juhtudel viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „Dmitri Kekelidze, 1-11-2920, sundraha või kaitsjatasu“. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU: Dmitri Kekelidze´t süüdistatakse selles, et tema, nõudes õigusliku aluseta DJraha üleandmist, 19.09.2010 kl 16:00 paiku Tallinnas Nisu bussipeatuses käskis DJkaasa tulla ja juhatas ennast minema lasta palunud DJTallinnas XXXasuvasse korterisse, kus jätkas raha summas vähemalt 1500 krooni üleandmise nõudmist, sidus DJ tooli külge kinni, käskides raha hankimiseks helistada tuttavatele ja selgitades, et kuni raha üleandmiseni jääb DJ korterisse tooli külge seotuna ja korteris viibivate isikute järelevalve alla, seejärel Dmitri Kekelidze lahkus. Saades teada, et korteris elav A Š tegelikkuses ei kavatse tema liikumist takistada, pääses DJ lahti ja 20.09.2010 kl 7 paiku lahkus korterist. Oma tegevusega pani Dmitri Kekelidze toime väljapressimise, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise, isikult vabaduse võtmisega, s.o
KOHTUISTUNGIL UURITUD JA TUVASTATUD ASJAOLUD: • Dmitri Kekelidze tunnistas end antud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt - so kannatanult raha nõudmises ja temalt vabaduse võtmises. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav 2 • • • • selgitas kohtuistungil, et kannatanu oli temalt saanud 1 500 krooni, mille eest lubas osta süüdistatavale jope, kuid ei täitnud oma lubadust ja ka raha ei tagastanud. Kohtueelses menetluses andis Dmitri Kekelidze 21.09.2010.a. ütlusi, mille kohaselt kannatanu J oli lubanud osta süüdistatavale sügisjope ning süüdistatav andis Jle selleks 1 500 krooni. Kokkulepitud tähtajaks J süüdistatavale jopet ei ostnud ja raha ei tagastanud. 19.09.2010.a. kohtas süüdistatav J Tallinnas Nisu bussipeatuse juures. Ta jooksis J juurde, võttis tal kraest kinni ja ütles, et lähme „liinidel“ olevasse tühja tuppa, ma panen su sinna. Kuni su sõbrad sinu eest raha ära ei anna, jääd sa sinna tuppa. Kannatanu tuli süüdistatavaga kaasa. Süüdistatav andis kannatanule telefoni, et ta helistaks oma sõpradele raha saamiseks. Raha kohesel mittesaamisel viis süüdistatav kannatanu teise tuppa, kus J istus tugitooli ja süüdistav sidus tal käed ja jalad plastmassist lintidega kinni (tlk 44-49). Kannatanu DJandis 20.09.2010.a. kohtueelsel uurimisel ütlusi, mille kohaselt tulid 19.09.2010.a Tallinnas Nisu bussipeatuses tema juurde kaks meesterahvast, kes võtsid talt käe alt kinni ja viisid ta tumedat värvi autosse ja panid istuma tagaistmel nende kahe mehe vahele. Vastu kannatanu ei hakanud. Kannatanu sõidutati Tallinnas 5.Liinile, kõige viimase mereäärse tänava juurde. Kannatanu viidi ühe maja tuppa ning kästi helistada oma sõpradele ja küsida raha 1 500 krooni. Kannatanu helistas oma tuttavale narkopolitseinikule. Seejärel seoti kannatanul käed ja jalad juhtmevitsadega kinni, pandi tugitooli istuma, öeldi, et hommikul näeme, enne minema ei saa, kui raha käes ning üks inimene jääb teda valvama. Kannatanu istus ja hiljem jäi magama. Käsi sai kannatanu liigutada. Hommikul ärgates leidis kannatanu laualt noa, lõikas juhtmevitsad katki, põgenes ja kutsus politsei (tl 1-3). Kannatanu DJ andis 11.10.2010.a. kohtueelsel uurimisel ütlusi selle kohta, et ta tunneb süüdistatavat Kekelidzet põgusalt, lähemalt tutvusid kannatanu ja süüdistav nädal enne intsidenti, varem vaid teati teineteist. Kannatanu sai süüdistavalt doosi narkootikumi. Süüdistatav leidis kannatanule ajutise elamispinna tunnistaja Š i juures. Kannatanu täpsustas, et 19.09.2010 tuli Nisu bussipeatuses tema juurde süüdistav ja kutsus kaasa tunnistaja Š i juurde, et rääkida. „Liinidele“ sõitsid kannatanu ja süüdistatav autoga, veidi enne sihtkohta väljusid autost ja läksid jala edasi, kogu selle jalamineku aja hoidis süüdistatav kannatanu kotirihmast kinni. Š i elukohas nõudis süüdistatav kannatanult narkootikumide eest raha 1 500 krooni. Kannatanu väitel ei võlgne ta süüdistatavale midagi. Kannatanu ütlused tema kinnisidumise ja põgenema pääsemise kohta ühtivad 20.092010.a. antud ütlustega (71-76). Kannatanu DJ andis 15.10.2010.a. kohtueelsel uurimisel ütlusi muuhulgas selle kohta, et ta istus vabatahtlikult autosse, kuna ta ei olnud saanud oma narkootikumidoosi veel sellel päeval. Ta teadis, et vastupanu oleks olnud mõttetu. Kekelidze hoiatas teda, et kui ta ära jookseb läheb veel hullemini. Kannatanu teadis, et Kekelidze on tõsine inimene, võib tekitada palju probleeme. Kannatanu arvates võis võlg tekkida sellest, et Kekelidze müüs talle doosi narkootikume ja tegi ettepaneku müüa heroiini. Kannatanu ja süüdistava leppisid kokku, et osa rahast maksab Kekelidze narkootikumidega ja osa rahas. Kannatanu müüs narkootikume 2 päeva. Müügist saadud raha pidi kannatanu andma Kekelidzele. Kuna Kekeklidze ei maksnud kannatanule töö eest, kasutas kannatanu ise osa narkootikumidest. Kannatanu kinnitab, et ei võlgne Kekeklidzele midagi (89-93). Tunnistaja AOandis 21.09.2010.a ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et tunneb Dmitri Kekelidzet juba ammu ning nende vahel on head suhted. 19.09.2010.a. helistas Kekelidze ja palus välja tulla. Kekelidze seisis tunnistajale kuuluva sõiduauto juures ja hoidis käest kinni tunnistajale tundmatut pikka kasvu heledaks värvitud juustega noormeest. Kekelidze palus end koos noormehega viia Sepa tänavale. Noormees istus 3 • • • • • • • • • tagaistmel, Kekelidze ees reisija istmel. Kui nad autosse istusid, pöördus Kekelidze noormehe poole ja ütles „noh, langesid lõksu, noormees“. Rohkem Kekelidze noormehega ei rääkinud ja tunnistajale noormehe kohta midagi ei öelnud. Tunnistaja laskis Kekelidze koos selle noormehega Sepa tänava kaupluse juures välja ja tunnistaja sõitis minema (tl 56-59). Tunnistaja LSandis 18.10.2010.a. ütlusi selle kohta, et ta teab DJ seoses oma tööga, kuivõrd J on narkootikume tarvitav isik ja lävib kuritegeliku taustaga isikutega. 19.09.2010 helistas J tunnistajale ja ütles, et ta viiks talle 1 500 krooni, kuna oli kellelegi võlgu jäänud. Tunnistaja selgitas, et tal pole sellist raha ja ta ei saa seda raha viia. J selgitas, et ta on võlgu DG. J ütles veel niipalju, et ta on Kopli liinidel Š i korteris (tl 94-95). Tunnistaja VMandis 30.11.2010.a ütlusi selle kohta, et ta käis 19.09.2010.a Š i juures tööriistu võtmas. Talle tundus, et Š i ühes toas on keegi. Kekelidzet ta ei näinud (tl 97100). Tunnistaja A Š andis 30.11.2010.a. ütlusi selle kohta, et 19.09.2010.a. tulid tema juurde Kekelidze ja J. Kekelidze ütles, et tal on vaja J rääkida. Kekelidze selgitas hiljem, et J on talle 1500 krooni võlgu ja J helistab oma tuttavale, kellelt saab järgmisel päeval raha. Tunnistaja lahkus kodunt, tuli tagasi umbes kella 6 paiku hommikul. Kekelidzet ei olnud. J tukkus tugitoolis elamiseks mittemõeldud toas nr 3. J käed olid vabad. Tal olid kaks kinnitusriba jalgadel ja kolmas ühendas neid. Tunnistaja lõikas keskmise kinnitusriba katki ja saatis J diivanile magama. Hommikul kui J ärkas, küsis ta tunnistaja käest luba tualetti minekuks. Küsimus pani tunnistaja imestama, kuivõrd see kõlas nagu ema käest küsitult. J läks tualetti ja tagasi enam ei tulnud. Mis suhted on Kekelidzel ja J tunnistaja ei tea (tl 101-105). Isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et 20.09.2010.a. kell 09.35-09.45 läbiviidud uurimistoiminguga tuvastati, et kannatanul välised vigastused puuduvad, jalgade ümber sokkide peal on musta värvi juhtmevitsad (tl 5). Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et kannatanu tundis äratundmiseks esitatud fotodelt fotolt nr 2 ära DG, kes 19.09.2010.a. tegi Jle ettepaneku sõita Š i juurde, kus ta nõudis kannatanult 1 500 krooni ja sidus kannatanu käed ja jalad plastmassist kinnitusribadega kinni (tl 77-80). Ütluste ja olustiku seostamise 20.09.2010.a protokollist nähtub, et politseiametnikud koos kannatanuga sõitsid 20.09.2010.a teenistusautoga vastavalt J näidatud suunale 5.Liinil asuva maja juurde. Kannatanu näitas trepikoda, kuhu teda viidi ning tuba, kus ta pandi tugitooli ja seoti kinni käed-jalad (tl 32-40). Läbiotsimise protokollist nähtuvalt viidi 20.09.2010.a. 11.40-13.20 läbi läbiotsimine XXX, Tallinn ja abiruumides ning sealt leitud asjad fikseeriti sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 8-9). Sündmuskoha 20.09.2010 vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati, et XXX asuvas majas voodist paremal, akna ees oleval laual olid erinevad esemed ja kaks juhtmevitsa, mis pakendati paberkotti nr 1. Külmiku peal oli erinevaid esemeid, muuhulgas kimbuks seotud juhtmevitsad ja üksikud juhtmevitsad, mis pakendati paberkotti nr 5 ning kaks musta värvi riidest kotti, millest ühe all oli näha musta värvi kilekott. Kõik kotid koos nendes sisalduvate esemetega võeti kaasa. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks on fototabel (tl 10-25). Asitõendi 20.09.2010.a. vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et musta värvi kotis nr 1 oli rahakott koos ID-kaardiga DJ nimele ja märkmik, musta värvi spordikotis olid D J kuuluvad isiklikud asjad, musta värvi kilekotis olid DJ isiklikud riietusesemed (tl 26-30), 4 • Asitõendi 22.09.2010.a. vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt vaadeldi kahte plastmassist musta värvi juhtmevitsa, mis olid 20.09.2010.a. DJ jalgade ümber sokkide peal (tl 41-42). • Audiosalvestisest ja stenogrammist nähtub, et J tegi 20.09.2010.a. kell 07.34 politseiväljakutse aadressile XXX, Tallinnas põhjusel, et teda võeti pantvangi ja teda hoiti ühes XXXmahajäetud hoone korteris (tl 67-70). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde. Süüdistava süü temale inkrimineeritavas kuriteos on tõendamist leidnud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatavat võib karistada sanktsiooni alammäära lähedaselt ja on võimalik jätta karistus täitmisele pööramisele maksimaalse katseajaga. Süüdistatava kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistava süü temale inkrimineeritavas kuriteos ei ole tõendamist leidnud ja taotles tema teo ümberkvalifitseerimist
Kaitsja leiab, et õigus kannatanult raha nõuda oli Kekelidzel olemas, kuna ta polnud jopet saanud. Kaitsja palus süüdistatavat karistada sanktsiooni alammääras tingimusliku karistusega, kuna tal rahalised vahendid puuduvad ja kohaldada minimaalset katseaega käitumiskontrollinõuete täitmisega. Samuti palus kaitsja süüdistatava menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda, kuna süüdistatav on töövõimetu ja puuduvad vahendid tasumiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kõik kriminaalasjas kogutud tõendid on lubatavad, asjakohased ja nende kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Karistusseadustiku (
) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseisu sätestab
, mille kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Kohus, kontrollinud ja hinnanud kogumis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava Dmitri Kekelidze poolt kohtueelsel uurimisel antud süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, on tõendamist leidnud, et Dmitri Kekelidze pani toime DJ varalise kasu üleandmise nõudmise ebaseadusliku vabaduse võtmisega. Raha üleandmise nõudmine ja kannatanult vabaduse võtmine on tõendatud eelkõige süüdistatava enda ütlustega. kohtueelses menetluses kui ka kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. Süüdistatav Dmitri Kekelidze on ise kinnitanud 2 päeva pärast sündmust, et ta mõjutas kannatanut endaga kaasa tulema liinidelolevasse majja. Nõudis kannatanult 1500 krooni, kui raha ei saanud, sidus kannatanul käed ja jalad plastmassist lintidega kinni. Raha nõudmist ja vabaduse võtmist kinnitas kannatanu kolmel ülekuulamisel, milles seletas, et 19.09.2010.a. läks ta süüdistatava mõjutusel viimasega kaasa 5. Liinil asuvasse tunnistaja Š i elukohta. Seal nõudis Kekelidze temalt raha 1 500 krooni ning sidus tal käed ja jalad kinni, 5 jättis kannatanu tugitooli istuma öeldes, et hommikul kohtume ja et kannatanu jääb sinna seniks, kuni raha käes on. Samuti ütles süüdistatav kannatanule, et üks inimene jääb teda valvama. Süüdistatava ja kannatanu ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja Orlovi ütlustest nähtub, et 19.09.2010.a. viis ta Kekelidze koos tundmatu noormehega Tallinnas Sepa tänavale ning noormees ei olnud Kekelidzega kaasas vabatahtlikult (tl 56-59). Tunnistaja Š i ütlustest nähtub, et 19.09.2010.a. tulid tema elukohta Kekelidze ja J ning Kekelidze soovis J raha. Hommikul kella 6 ajal koju tulles, leidis Š J tugitoolist magamast, jalad plastikust juhtmevitsadega kinni seotud (tl 101-105). Isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et politseisse jõudes olid kannatanu jalgadel sokkide peal musta värvi juhtmevitsad (tl 5). Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et kannatanu tundis ära isiku, kes sundis teda endaga kaasa minema, nõudis alusetult raha ja sidus ta kinni (tl 77-80). Seega nähtub kogutud tõenditest, et süüdistatava eesmärgiks oli saada kannatanult raha. Selle eesmärgi saavutamiseks mõjutas süüdistatav 19.09.2010.a. kannatanut endaga kaasa tulema ning nõudis temalt raha. Raha kohesel mittesaamisel kasutas süüdistatav DJ suhtes vabaduse võtmist – tema käte ja jalgade kinnisidumist plastikust kinnitusribadega ning kannatanu jätmist süüdistatavale meelepärasesse asukohta. Raha saamise eesmärgil kannatanu endaga kaasa tulema sundimine ning kannatanu käte ja jalgade kinnisidumine on käsitletav isikult vabaduse võtmisena
Süüdistatava kaitsja palus kuriteo ümber kvalifitseerida omavolile, s.o.
§-le 257, leides, et Dmitri Kekelidze teostas oma õigust seoses kannatanule üleantud rahasumma tagasinõudmisega ebaseaduslikus korras. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu.
objektiivse koosseisu moodustab oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras, kui see on seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega või kui sellega on põhjustatud muu oluline kahju. Seega on kuriteo subjektiks isik, kellele subjektiivne õigus kuulub või kes oletab taolise õiguse endale kuulumist. Tegemist on avaliku rahu vastu suunatud kuriteoga, väljapressimine on aga varavastane kuritegu. Ka oletatav õigus ei ole mitte igasugune isiku arusaam oma õigustest, vaid selle all tuleb mõista üksnes seadusega tagatud õiguse oletamist (RKKK 3-1-1-78-96). Seega peab oletatav õigus olema objektiivselt olemasolev või vähemalt õiguskorraga kooskõlas. Riigikohtu lahendites on korduvalt väljendatud (RKKK 3-1-1-15-10) seisukohta, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav süüdistava väide, et ta andis kannatanule jope ostmiseks raha. Nii kannatanu kui ka süüdistava ütluste kohaselt (tlk 73-75, 45-49) tutvusid kannatanu ja süüdistav umbes nädal- poolteist enne juhtunut. Varem nad üksnes teadsid teineteist. Kohtu arvates ei ole loogiline ja usutav, et süüdistatav andis vähetuttavale narkootikume tarbivale so väga ebausaldusväärsele isikule küllaltki suure summa raha süüdistatavale jope muretsemiseks ilma, et oleks võtnud temalt võlakirja raha saamise ja jope lubamise kohta. Ka ei ole Dmitri Kekelidze esile toonud ühtegi väidet, miks just kannatanul oli eriti soodne võimalus süüdistavale jope muretsemiseks ning miks ei saanud süüdistav osta endale vajalikku riietuseset kaubandusvõrgust. Lisaks ei kinnita kannatanu ütlused süüdistava väiteid raha saamise ja jope lubamise kohta. J pole ühelgi ütluste andmisel jope ostmisest ega selleks raha saamisest midagi rääkinud. Kohtul pole alust kahelda kannatanu DJ poolt kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsuses, kannatanut on hoiatatud
ja
alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest 6 kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Kohtu hinnangul on Dmitri Kekelidze ütlused raha andmise asjaolude kohta ennastõigustavad ja antud süü vähendamise eesmärgil. Ei ole millegagi tõendatud, et süüdistatav raha kannatanule üldse üle andis või et tema ja kannatanu vahel oli mingi muu seaduslikul alusel põhinev võlasuhe, mille täitmist kannatanult süüdistatav eeldas. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt puudus Dmitri Kekelidzel õigus nõuda DJ1 500 krooni üleandmist. Seega on kuritegu õigesti kvalifitseeritud väljapressimisena. Kohtu hinnangul on tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd nõudes vabaduse võtmisega varalise kasu üleandmist, pidi Dmitri Kekelidze pidama võimalikuks ja möönma, et paneb toime kuriteo. Sellega on täidetud ka teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus on seega seisukohal, et Dmitri Kekelidzele süüksarvatav kuritegu on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud materjalidega ning kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Vastavalt
sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Dmitri Kekelidze karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas süüasjas puuduvad. Dmitri Kekelidze on varem kriminaalkorras karistatud, kuid on karistuse kandmiselt vabanenud juba 2005.aastal. Dmitri Kekelidze on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas, 2010.a. oktoobris saadud trauma tagajärjel esinevad tal terviskahjustused. Karistusseadustiku eriosa näeb
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette ainult tähtajalise vangistuse 4 kuni 12 aastat. Dmitri Kekelidzele karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja arvestades samuti võimalust mõjutada Dmitri Kekelidzet edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Dmitri Kekelidzele on võimalik mõista vangistus ettenähtud sanktsiooni alammääras, s.o. 4 aastat vangistust. Arvestades asjaolu, et kannatanult vabaduse võtmisel ei kasutanud D.Kekelidze tema suhtes vägivalda ja vabaduse võtmisele ei järgnenud kahjulikke tagajärgi, samuti arvestades D.Kekelidze tervislikku seisundit ning et peale karistuse kandmiselt vabanemist 2005.aastal ei ole teda karistatud, leiab kohus, et D.Kekelidze puhul on võimalik saavutada karistuse eesmärke ja mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, jättes talle mõistetud vangistuse tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Katseaja pikkust määrates lähtub kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast, et katseaeg peab olema vangistusest pikem (RKKK 3-1-1-59-07). Kuna Dmitri Kekelidze süüasja arutas kohus lühimenetluses jäi KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud vangistuse pikkuseks 2 aastat ja 8 kuud, võib määratud katseaeg olla samuti
73 lg 3 sätestatud minimaalmääras so kolm aastat. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2, 5 kuupalga alammäära ehk 695.05 eurot. Arvestades süüdimõistetu tervislikku seisundit käib menetluskulude täies ulatuses tasumine talle ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus poole menetluskuludest riigi kanda. 7 Kohus juhindus KrMS § 306, 309, 310- 312, 314. Helve Särgava Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.