Prokuröri abi Kaido Tuulemäe Süüdistatav Veikko Tõnisma ik 37003024241, xxxxx Kaitsja RESOLUTSIOON adv. Meelis Masso Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi Tunnistada Veikko Tõnisma süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
2 päeva karistusaja hulka ja lugeda tal veel ärakandmisele kuuluvaks kariseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Veikko Tõnisma ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseaja algust arvata alates 02.02.2011.a. 1 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta ära Veikko Tõnismalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kohaldamise algusest lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 2 välja mõista Veikko Tõnismalt riigituludesse - sundraha 417,03 €, - tasu riigi õigusabi eest 57,52 €, - kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 €. Väljamõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, 221023778606 Swedbankas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-10-16849, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistusakti sisu Veikko Tõnismad süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.06.2010 ajavahemikul kell 00.52 kuni 00.55 ajal Pärnu linnas x pst ja x mnt ristmiku juures x pst-lt suunaga Raeküla poole mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga x, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis ning põhjustas kella 00.53 ajal liiklusõnnetuse, sõites otsa x ja x mnt ristmikul ohutussaarel olevale valgusfoorile ja liiklusmärgile, tekitades AS-le X varalist kahju kokku 88 674 krooni ning seejärel lahkus sündmuskohalt Pärnu x tn x hoovi. Kontrollimisel tuvastati Veikko Tõnismal tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 väljahingatavas õhus alkoholi 1,43 mg/l, mõõtmise laiendmääramatus ± 0,14 mg/l, lõplik tulem 1,29 mg/l. Seega juhtis Veikko Tõnisma mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 1,29 mg/l, mida loetakse alkoholijoobeks vastavalt liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 31 p 1. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Veikko Tõnisma toime
Kohtu seisukoht süüdistuse osas Prokurör palus Veikko Tõnisma süüdi tunnistada ja karistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 24.06.2010 - 25.06.2010 so kaks päeva. Kandmisele kuulub 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 kohaselt kuulub mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning järelejääv karitus 4 kuud ja 28 päeva vangistust jätta
lg 1, 2 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Veikko Tõnisma ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja 2 täidab temale
lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Veikko Tõnismalt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks. Kaitsja ei vaidlustanud, et Veikko Tõnisma poolt on toime pandud
Karistuseks palus ta kohaldada rahalist karistust.
Liiklusseaduse § 20 lg 3 teise lause kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Paragrahv 31 p 1 täpsustab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. V. Tõnisma ütluste kohaselt (tl
sätestatud süüteokoosseis eeldab tahtlust kõigi koosseisu asjaolude osas, kusjuures kuriteo omistamiseks V. Tõnismale piisab vähemalt kaudse tahtluse tuvastamisest. V. Tõnisma ütluste kohaselt oli ta enne rooli istumist päev otsa joonud viina. Hotell X ees tarvitas ta veel alkoholi ja asus uuesti autot juhtima. Seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud V. Tõnisma teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht karistuse osas Kohus leiab, et V. Tõnisma on toime pannud
sätestatud kuriteo ning teda tuleb selle eest karistada.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V. Tõnisma tegevuses kohus karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, kergendava asjaoluna arvestab puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest on ta varem karistatud viiel korral (tl x). V. Tõnismale karistust mõistes arvestab kohus sellega, et alkoholijoobes juhtimine on tõsine rikkumine, kuna see ohustab nii sõiduki juhti kui kaasliiklejaid. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et karistus sellise üleastumise eest on range. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et 4 alkoholijoobes juhtimine ei ole tolereeritav. V. Tõnisma oli kuriteo toimepanemise ajal raskes joobes, enda ütluste kohaselt ei mäleta ta üldse, mis sel päeval ja õhtul toimus. Autoga sõitmist ja avarii põhjustamist ta üldse ei mäleta. Seega ei saanud V. Tõnisma raske joobe tõttu üldse aru, mida ta tegi. Ta ei tajunud ümbritsevat ja oleks oma seisundi tõttu võinud toime panna veel raskema kuriteo. Seega leiab kohus, et V. Tõnisma tegu oli äärmiselt ohtlik. V. Tõnisma poolt varem toimepandud väärteod on kõik liiklusrikkumised - mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Rahatrahvid on ta peale iga rikkumist tasunud, mis aga ei ole teda takistanud uusi rikkumisi toime panna. Seega leiab kohus, et rahaline karistus ei ole piisav mõjutamaks V. Tõnismad uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et karistuse eesmärk ei ole tema puhul rahalise karistusega saavutatav ning teda tuleb karistada raskema karistusega - vangistusega. Samas leiab kohus, et reaalse vangistuse mõistmine tema suhtes ei ole otstarbekas ja ei nõustu prokuröriga, kes taotles V. Tõnismale lühiajalise vangistuse kohaldamist. V. Tõnisma pani küll toime tõsise rikkumise, kuid arvestades asjaolu, et ta varem kriminaalkorras karistatud ei ole, siis leiab kohus, et tema suhtes võib kohaldada
Katseajaks tuleb ta allutada kriminaalhooldaja järelevalve alla järgima
§-s 75 toodud kontrollnõudeid. Kohus leiab, et nimetatud karistus on piisav mõjutamaks V. Tõnismad edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Seega mõistab kohus V. Tõnismale
MS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra, mistõttu kohus karistab teda kaheksa kuu pikkuse vangistusega.
Tõnisma ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseaeg algab alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Tõnismalt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asja menetluskuludeks, mis tuleb V. Tõnismal hüvitada, on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 1,5 palga alammäära (palga alammäär on 278,02 €), st 417,03 €. Menetluskuludeks on veel KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 900 krooni ehk 57,52 € ning toimikust koopia tegemise kulud 7 krooni ehk 0,45 €. Anu Tammeniit Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud ja tehtud uus otsus Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2011.a otsusega 1-10-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.